Elukestva õppe strateegia täiskasvanuhariduse programm

Eesti Tööandjate Keskliit üldjoontes toetab Elukestva õppe strateegia täiskasvanuhariduse programmis valitud lähenemist. Alljärgnevalt toome aga välja mõned kohad, mis vajaksid eelnõus muutmist või täpsustamist.

1. Programmi üldises eesmärgipüstituses on põhirõhk mahajäänute järele aitamisel, mis on kindlasti oluline, kuid riigi ja majanduse arenguks ebapiisav. Puudu on majanduse ja tööturu võimekuse tõusu toetavad eesmärgid ja meetmed.

Teeme ettepaneku sõnastada punktis 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus esimeses lõigus lause: „Perioodil 2014−2020 on seejuures eelistatud sihtgrupiks keskhariduseta inimesed, erialase väljaõppeta inimesed ning aegunud kvalifikatsiooniga inimesed“ järgmiselt:

Perioodil 2014-2020 on esmaseks eelistatud sihtgrupiks keskhariduseta inimesed, erialase väljaõppeta inimesed ja aegunud kvalifikatsiooniga inimesed. Lisaks nendele on eelistatud tööjõu ettevalmistamine  majanduse kasvuvaldkondades.

2. Sama punkti neljandas lõigus teeme ettepaneku sõnastada lause „Täiskasvanute digipädevuste arendamist ja nõustamisteenuseid (karjäärinõustamine) planeeritakse ministeerimitevahelises koostöös“ järgmiselt:

Täiskasvanute digipädevuste arendamist ja nõustamisteenuseid (karjäärinõustamine) planeeritakse ministeerimite ja sotsiaalpartnerite vahelises koostöös.

3. Punktis 2.Programmi eesmärk ja põhinäitajad

Täiendada ja konkretiseerida programmi üldeesmärki, eesmärgistades ka taotletavat mõju tööturule ja majandusele, mitte üksnes eelduste loomist täiskasvanute õppimiseks.

Konkretiseerida ja täpsustada, kuidas programm aitab kaasa väljatoodud Elukestva õppe strateegia näitajate saavutamisele, milline on antud programmi planeeritud roll ja vastutus eesmärgi saavutamisel.

4. Punktis 3. Programmi meetmed ja tegevused suurendada kutsehariduse osakaalu.

Just kutseharidus ja kutsehariduskeskused saavad anda täiskasvanutele reaalsetele vajadustele vastavat üldharidusõpet kombineerituna sobiliku kutseõppega.

5. Konkretiseerida ja täiendada Tegevuse 1.7 tulemust.  Tulemus peab olema kõrgem teadlikkus, mida saab ja tuleb mõõta. Üritused ja teavitus ei saa olla eesmärk ja tulemus.

6. Teeme ettepaneku lisada Meede 2 Tegevus 2.1 Täiskasvanute digipädevuste arendamise punktile järgmine lause  :Koolitused hõlmavad saavutatud õpiväljundite ja pädevuste saavutamise hindamist üldlevinud rahvusvaheliste digipädevuste hindamiskriteeriumite alusel.“. 

On oluline lisada digipädevuste hindamise mehhanismi nõuded, et lõpetada olukord, kus koolitused ei taga tegelikku väljundit, so koolitatute tegelikke oskusi.

7. Teeme ettepaneku suurendada Meede 2, Tulemuses koolitatute arvu kasvuvaldkondades 12 000-ni ja digipädevuste osas  25 000-ni. 

Proportsioonid kolme koolitusvaldkonna vahel on paigast ära ja ei vasta nende koolituste mõjule majanduse arengule. 5000 digipädevuste teemades koolitatut on liiga vähe ja sellise mahuga koolituse läbiviimine on selgelt ebaefektiivne.

Kasutades Eestis edukalt läbiviidud kümnete tuhandete koolitatutega digipädevuste koolitusprojektide kogemusi on võimalik saavutada koolituse mõistlik hinnatase koolitatu kohta ja suurendada koolitatute arvu.

8. Tegevus 2.2: Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi tõstmine, paindlikkuse ja usaldusväärsuse suurendamine vastavalt muutunud õpikäsituse põhimõtetele.

2 

2.1 Ühtsete nõuete kehtestamist täienduskoolitusele. Lisada: Kindlustatakse, et Euroopa Liidu ja Eesti riigi rahastust kasutavate täiendkoolituste teostajaks saab olla vaid TäKS’i ja täiendkoolitusstandardile vastav koolitusasutus.

9. Täienduskoolituse kvaliteedi tagamise põhimõtete edasiarendamisel ja koolituse paindlikkuse suurendamisel väärib eraldi väljatoomist innovaatiliste e-õppe lahenduste kasutamine, mis toetab innovatsiooni ja kuluefektiivsust hariduses. Teeme ettepaneku kehtestada e-õppe kasutamisele mõõdetavad eesmärgid.

10. Tegevus 2.2 Tulemus Lisada: Kindlustatakse, et Euroopa Liidu ja Eesti riigi rahastust kasutavate täiendkoolituste teostajaks saab olla vaid TäKS’i ja täiendkoolitusstandardile vastav koolitusasutus.

11. Tegevus 2.3: Täiskasvanute koolitajate pädevuse tõstmine laiendada eesmärki täiskasvanukoolitajate taseme tõstmiseks laiemalt erinevates koolitusasutustes (sh täiendkoolitus ettevõttes).

12. Tegevus 2.4: Täiskasvanute koolitaja kutsenõuete pidev nüüdisajastamine, täiskasvanute koolitaja kutse väärtustamine ja populariseerimine lisada konkreetsed tulemuseesmärgid – kui palju koolitatuid ja kutseeksami sooritanuid.

13. Tegevus 3.2: Kutsesüsteemi arendamine muuta lauset „Kutsestandardite uuendamise käigus kehtestatakse vajalikud IKT pädevused, mis on kooskõlas EÕS meetmega 4.1.“, järgmiselt: „Kutsestandardite uuendamise käigus kehtestatakse vajalikud IKT pädevused ja nende hindamise metoodika, mis on kooskõlas EÕS meetmega 4.1.“

14.  Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid.

Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi lause“ OSKA on osa kutsesüsteemist, seda koordineerib Kutsekoda ning on seotud käesolevas programmis sisalduvate kutsesüsteemi arendamise tegevustega.“ kajastab OSKA sisu liiga kitsalt, mistõttu tuleks seda täpsustada või see lause tekstist välja jätta.

15. SOMi programm „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“  lisada seos ja koostöö SOMi/ Töötukassa täiskasvanuõppe meetmetega.

On tähtis, et Täiskasvanuhariduse programmis toodud eesmärgid ja meetmed (eelkõige Meede 2: Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv: täiskasvanute ligipääsu suurendamine kvaliteetsele mitteformaalsele õppele) oleks hästi koordineeritud Töötukassa koolitusmeetmetega nii kasvuvaldkondade tööjõu täiend- ja ümberõppe korraldamisel kui ka puuduliku või aegunud kvalifikatsiooniga inimeste koolitamisel.

16. Ühtekuuluvusfondide rakenduskava meetmes “Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutada olev tegevus „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ esitatud lause: „Nimetatud tegevuse raames katab MKM IKT valdkonna kõrgemate spetsialistide väljaõppe ja täienduskoolituse vajaduse ning kavandab tegevused elanikkonnale, kes ei ole arvutikasutajad“, ei ole ITLi andmetel  õige. MKMi meede katab väikese osa IKT valdkonna realistlikust, võimalike õppuritega kaetud täiendkoolituse vajadusest. 

IKT, kui Eesti majanduse jaoks prioriteetse kasvuvaldkonna täiend- ja ümberõppeks on oluline kavandada vahendid ka antud programmis minimaalselt 1000 kuni 3000 koolitatu ulatuses.

17. Suurendada punktis 4 toodud Finantsplaanis meetmete summad selgituses toodud planeeritud protsentideni.                                                                                              

18. Programmi rakendamise ajakavas 2.1.  Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning võtmepädevuste arendamiseks ja õpivalmiduse suurendamiseks sh töötajate ettevalmistamine majanduse kasvuvaldkondades ning riigikeelt mittevaldavate täiskasvanute koolitus kombineerituna riigikeele õppega

Lisada partnerid: EKTK, ETKL (Eesti Tööandjate Keskliit) ja ITL (IKT, kui prioriteetseima kasvuvaldkonna eestkosteorgan), 

asendada „Õppeasutus“ terminiga „ Täiskasvanute koolitusasutus“ ning muuta Tulemuses esitatud proportsioone.

19. Programmi rakendamise ajakavas 2.2.Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi tõstmine, paindlikkuse ja usaldusväärsuse suurendamine vastavalt muutunud õpikäsituse põhimõtetele lisada partnerid: EKTK, ETKL.

20. Programmi rakendamise ajakavas 3.7.Täiendusõppe rahastamispõhimõtete väljatöötamine lisada partnerid: EKTK, ETKL.

Jälgi meid Facebookis   
×