Tööandjate Keskliit

Renditööjõu maksustamise asemel saab tööturgu korrastada leebemate meetmetega

Rahandusministeeriumi välja töötatud mitteresidentidest renditööjõu maksustamise plaan tekitab hulga küsimusi ja vajab Tööandjate hinnangul mõjuanalüüsi. Tööturgu saab korrastada ka leebemate meetmetega ja õiguse parema rakendamisega – pole alust eeldada, et renditöötajad on Eesti majandusele kahjulikud või et nende pealt makse ei makstaks.

“Nõustume, et välismaalaste registreerimine ja maksustamine peaks olema korrektne, et turul oleks aus konkurents,” seisab Rahandmusministeeriumile saadetus seisukohas. “Kuid küsitav on, kas välisriigist tulnud renditöötaja tulu maksustamine Eestis eelnõus kirjeldatud viisil on proportsionaalne, rahvusvahelise õigusega kooskõlas, kuidas toimuks infovahetus ja kas pöördmaksustamine toetab Eesti konkurentsivõimet.”

Renditööjõu maksukohustuse ja tõendamiskoormuse kasutajaettevõttele panemise negatiivsed tagajärjed võivad olla tuntavamad kui positiivne mõju. Tööandjad näevad pöördmaksustamises ohtu Eesti konkurentsivõimele ja ettevõtluskeskkonnale.

Näiteks kui rendifirma maksud pahatahtlikult maksmata jätab, võib tekkida olukord, et peatöövõtja peab maksma maksusumma nii teenustasuna rendiettevõttele kui ka otse maksuhaldurile. Peatöövõtja võimalused alltöövõtja palga- ja maksuarvestuse kontrollimiseks on piiratud ning kui kulutada sellele palju aega ja raha, kaotame konkurentsivõimes, sest ettevõtetele on pandud põhjendamatult kõrge maksurisk ja halduskoormus.

See, et mitteresidendist renditöötajat praegu esimesest päevast alates Eestis ei maksustata, ei tähenda, et maksud on üldse maksmata või et renditöötajad oleksid Eesti majandusele kahjulikud. Tegelikult toodetakse nende abiga ka Eestis lisandväärtust, makstakse kohalikele töötajatele palka ja riigile makse. Mujal maailmas seetõttu pigem soodustatakse välistööjõudu ja tööjõu renti töösuhete paindlikkuse ning ühiskonna heaolu kasvatamiseks. Kui maksurežiim renditööjõu kaasamist takistama hakkab, pidurdab see ka Eesti majanduse konkurentsivõimet, kuna kohalikku vaba tööjõudu napib. Eelnõust puudub majandusliku mõju analüüs täielikult.

Tööandjate hinnangul on tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu renditööjõu maksustamist puudutav osa on nähtavasti valminud kiirustades, ilma väljatöötamiskavatsuse, konsultatsioonide ja mõjuhinnanguta. Seega pole see kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga. Eelnõu seletuskirjas pole selgitatud, kuidas on eelnõu kooskõlas Euroopa maksuõigusega (residentsuse määratlemine, topeltmaksustamise vältimine jne), ega hinnatud meetme mõju. Pole ka selgitatud, kuidas tehniliselt mitteresidendist tööandjalt või välisriigilt töötasude ja -maksude kohta info saamine toimuks. Viimaste andmete valguses ei ole välismaalaste töötamise reeglite rikkumine massiline ja seetõttu on arusaamatu, miks on vaja seda põhimõttelist muudatust läbi mõtlemata ja kiirustades teha. 2018 oli Siseministeeriumi kodulehe andmetel 182 töötamise tingimuste rikkumist väärteona, mis pole Eesti tööturu suurust arvestades eriti kõrge näitaja.

Ka on küsitav, kas meede on sisuliselt proportsionaalne. Kui eelnõu eesmärk on tööturu korrastamine – vastavusse viimine kehtivale regulatsioonile, saab seda teha ka leebemate meetmete ja õiguse parema rakendamisega. Hea näide on lühiajalise töötamise lihtsustamine 2018. aastal, mispeale Eestis töötamise registreerimine, ehk ametlikult lühiajaliselt töötamine kasvas hüppeliselt. Mh registreeriti 3249 renditöötajat. Pigem tuleks riigil nüüd registreid ühtlustada ja järelevalvet tõhustada, et oleks arusaadav, mis tööturul toimub.

Loe Tööandjate keskliidu kirja Rahandusministeeriumile SIIT.

Jälgi meid Facebookis   
×