Tööandjate Keskliit

Rekordiline tööjõupuudus loob võimalused vähenenud töövõimega inimestele

Vähenenud töövõimega inimeste tööle aitamiseks tuleb tegeleda kvalifikatsiooni ajakohastamisega ja töösuhete paindlikumaks muutmisega,“ toonitab Tööandjate Keskliidu nõunik-analüütik Raul Aron.

Olukord majanduses on 2020-2021 olnud kummastav. On ettevõtjaid, kes loevad päevi säästude ammendumiseni ega oska kriisieelsetest tuludest veel unistadagi. Samal ajal käib korralik börsiralli, suurem osa ettevõtjaist ei jõua nii palju toota, kui võimalik oleks ja tööstussektoris on tõsine probleem materjalitarnete ja tööjõuga. Mõnel tööandjal on üle Eesti täitmata kümneid töökohti. Ilmselt on tänaseks kõik tarbijad kogenud hinnatõusu või seda, et kaupa või teenust lihtsalt ei saa. Me võime õige mitmes mõttes taas öelda – ärme lase kriisi raisku. Praegust momentumit tuleks kasutada kõigi sisemiste ja väliste tööjõuressursside kasutuselevõtuks.

Meil tuleb töösuhtesse luua rohkem paindlikkust, et vähenenud töövõimega, pensioniealised ja õppe- või hoolduskohustusega inimesed tööturule tuua. Tuleb luua mõistlik regulatsioon välistööjõu suuremaks ajutiseks kaasamiseks kiire majanduskasvu ja madala töötuse perioodil. Kaotada tuleks sooduspensionid, mis soosivad inimeste kiiret kõrvalejäämist tööturult, lõpetada sotsiaalhüvitiste soodsamaks muutmine, asuda uuendama avalike teenuseid, mis tõstaks teenuste kvaliteeti ja vähendaks avaliku sektori tööjõumahukust ning jõuliselt tegeleda hariduspakkumise ja tööturuvajaduste ühildamisega. Viimaseks suureks edulooks aktiivsete tööturumeetmete puhul on töövõimereform, kuid arenguruumi on ka seal.

Eestis on ligi 100 000 vähenenud töövõimega inimest. 2016. aastal alustatud töövõimereformi tulemusena muutusid töövõime hindamise ja rahalise toetuse maksmise põhimõtted, töötukassa hakkas vähenenud töövõimega inimeste tööotsinguid nõustama ning pakkuma neile töö leidmiseks ja hoidmiseks vajalikke teenuseid. Tänu reformile töötab töötukassa küsitlustulemuste põhjal täna 63% osalise ning veerand puuduva töövõimega inimestest. Kui 2014. aastal otsis töötukassa abiga tööd alla 2500 vähenenud töövõimega inimese (8,5% töötutest), siis täna on neid kokku üle 11 500 (ca 25% töötutest). Aasta jooksul leiab praeguses tööturuolukorras töökoha 43% vähenenud töövõimega tööotsijatest ehk kuus liigub tööle keskmiselt 800 vähenenud töövõimega inimest. Küsitluse andmetel on vähenenud töövõimega inimesi tööl 33 protsendis asutustest. Viimase kuue aasta jooksul on antud näitaja pisut kasvanud: 2015. aastal oli vastav näitaja 29% ja 2017. aastal 31%.

Mis takistab Eesti inimesi tööturule tulemast?

Eestis on 2021. septembri alguse seisuga 55 000 töötut. Pooled neist on vähenenud töövõimega inimesed, kelle töötus kasvas kriisis ka kõige kiiremini. Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu kohaselt tunnetasid vähenenud töövõimega inimesed ise töötamist piirava tegurina kõige sagedamini oma püsivat tervisekahjustust või puuet (töötada soovijatest pidas seda takistuseks 58% ja töötavatest 36%). Võrreldes muu elanikkonnaga tunnetavad vähenenud töövõimega inimesed töö leidmisel ja tööle asumisel sagedamini takistusena ka raskusi sobiva koormusega töö leidmisel ning mittevastamist konkursitingimustes esitatavatele nõuetele.

Tööandjal on vaja kedagi, kes töö ära teeks. Selleks on talle enamasti vaja spetsiifiliste oskustega inimest. Peamine põhjus, miks tööotsija tööd ei saa või ei saa hea palgaga tööd, ongi see, et tema kvalifikatsioon seda ei võimalda. Seetõttu on töötukassa koolitustel oluline roll. Euroopa Komisjoni aktiivsete tööturumeetmete 2017.a raportist nähtus, et Eestis kulutatakse aktiivsetele tööturumeetmetele EL riikidega võrreldes keskmisel tasemel, kuid meetmetes osalemise aktiivsus on madal. Töötukassa andmetel on vähenenud töövõimega inimesed tööle asumiseks kõige enam vajanud karjääriteenuseid (üle 50 000 korral) ja koolitust (ligi 27 000 korral).

Teine takistus, mis vähenenud töövõimega tööotsija ees seisab, on tööandjate ja võimalike kolleegide väiksem võimalus või valmisolek nende palkamiseks. Kuna suurem osa Eesti tööandjatest on kuni 20 töötajaga ettevõtted, siis võib nende jaoks töökoha kohandamine ratastoolis inimesele tunduda ülejõukäiv ja ka teised töötajad võivad sellele vastu seista, kartes, et vähenenud töövõimega kolleegi võimetele kättesaamatud ülesanded jääksid nende kanda. TVR 2021 uuringus vastas 80% vähenenud töövõimega inimesi palganud tööandjatest, et vähenenud töövõimega töötajad töötavad nende asutuses üldjuhul ülejäänud personalist erinevatel tingimustel – kas vähem nõudlikel ametikohtadel, madalama koormusega või paindlikuma graafiku alusel kui ülejäänud töötajad.

Töövõimereformi 2017/2018 uuringu kohaselt oli tööandjate valmidus töötajast lähtuvalt töökorralduses muudatusi teha kõrgem selliste aspektide osas nagu töögraafiku muutmine (66% tööandjatest) ja töökoormuse vähendamine (69%), uuele töötajale väljaõppe (69%) või täiend/ümberõppe võimaldamine (71%). 2/3 tööandjatest oleks valmis töötaja vajadustest lähtuvalt võtma ette tema töökoha kohandamise ning ligi pooled abistama ka töötamiseks vajalike abivahendite taotlemisel.

Madalam oli siis valmidus korraldada töötajatele transporti, muuta töötaja tööülesandeid, võimaldada töötajal liikuda väiksema koormusega ametikohale, pakkuda kaugtöö võimalust või kohandada kogu töökeskkonda on tööandjate seas madalam – selleks on valmis vähem kui pooled tööandjatest. 2021 kevadise uuringu kohaselt vähemalt kaugtöö osas tööandjate valmisolek oluliselt kasvanud ja sellisel juhul on ka töökoha kohandamiseks vajadus väiksem. Viimase 12 kuu jooksul oli senisest rohkem kaugtööd rakendanud 40% tööandjatest. See on üks uus võimalus vähenenud töövõimega inimestele oma kvalifikatsioon tulu teenima panna, võimalik, et lausa kodust lahkumata.

Aga ilmselt on ülejäänud aspektid endiselt suunanäitajad, kus jõupingutusi tuleks teha – paindlikum õiguskeskkond valmisoleku suurendamiseks vähendada töökoormust, kvalifikatsiooni parandamine ja mobiilsuse suurendamine. Ka kaugtööd saaks seaduses tublisti hõlbustada, leevendades sel puhul tööandja vastutust tööohutuse ja tingimuste eest. Tööandjal pole õigust ega reaalselt ka võimalust töötaja kodus töötaja terviseohustust tagada.

Tööandjate informeerimiseks ja nõustamiseks on Eesti Tööandjate Keskliit töövõimereformi panustanud algusest peale ja koos PAREga asutanud Tööandjate Ühisuse. Tööandjate Ühisuses on mitmeid tublisid tööandjad, kes on juba mitmeid vähenenud töövõimega töötajaid värvanud ja näevad nende leidmiseks ja sujuvaks sisse elamiseks kõvasti vaeva. Need on ka tööandjad, kellelt on vähenenud töövõimega inimeste palkamisest huvitatud tööandjatel kõige mõistlikum kogemust ja nõu küsida.

Veel üks tähelepanek. Tööandjatele on loodud stiimul vähenenud töövõimega inimeste palkamiseks läbi sotsiaalmaksu toetuse alampalgalt. Sotsiaalmaksusoodustust saab täna pea 10 000 ettevõtet 25 000 vähenenud töötaja eest. Peamiseks põhjuseks, miks kõigi töötajate puhul soodustust ei kasutata on see, et vähenenud töövõimega inimesed ei julge tööandjat oma töövõimest teavitada. Kuna vähenenud töövõimega inimesed on töötamise registri kaudu tuvastatavad oleks ehk aeg selle soodustuse rakendamine automatiseerida, jättes tüütu paberimajanduse ja delikaatse teavitusprotsessi vahele. Mitme tööandja puhul oleks seeläbi tuvastatav ka tööandja, kellel on soodustusele õigus – veel üks nüanss, mille väljaselgitamine praegu piinlikku segadust võib tekitada.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×