Tööandjate Keskliit

Eesti suurpanga personalijuht: paindlikkust töösuhetes on vaja sõltumata koroonaajast

Paindlikkust on päriselt töösuhetes vaja, ütleb Swedbank Eesti personalijuht Ülle Matt. „Ühelt poolt on loomulikult koroonaaeg meile näidanud, miks seda vaja on ja kuidas seda ellu viia. Aga paindlikkuse järele oli vajadus kindlasti ka juba ammu enne tervisekriisi. Edukamad on need, kes teemaga juba varem teadlikult tegelesid,“ ütleb ta.

„Tehnoloogia on maailma muutnud ja muutnud meid ka inimestena. Ühelt poolt oleme me  töökeskkonnas, mis on varasemast palju intensiivsem –  kaheksa tunniga, mis on nii-öelda ettenähtud tööaeg, teeme me täna tegelikult võrreldamatult palju rohkem, kui kümme aastat tagasi. Teisalt on tehnoloogia muutunud ka maailma sedavõrd, et inimestel on uued ootused oma elule – nad ei taha enam ainult tööd teha, vaid tahavad päeva mahutada ka oma isikliku elu jaoks olulisi asju,“ ütleb Ülle Matt. Tema sõnul ongi see peamine, miks on vaja paindlikkust nii töösuhetes kui elus laiemalt. „Paindlikkus on hea eeldus selleks, et saaksime oma tööd teha hästi. Oluline on leida igaühele sobib aeg ja viis, et kombineerida isiklikku elu jaoks vajalikke tegevusi tööeluga ja vastupidi,“ ütleb Matt.

„Jõudsime oma organisatsioonis paindlikkuse teemani just nendelsamadel põhjustel ning seda kannustas töötajate ootus. Alates 2017. aastast on paindlikkuse ja kaugtöö teemad olnud meil sisemiselt järjepidevalt arutluse all. Meie kogemusest saan öelda, et alustamiseks on vaja läbi mõelda, mida tähendab paindlikkus konkreetse organisatsiooni jaoks, mis on kaugtöö ja millal seda teha võib,“ selgitab ta. „Sealt edasi koostasime tavad, kuidas erinevates divisjonides eri ametite lõikes paindlikkust ellu viia. Asi võeti töötajate poolt väga hästi vastu ja see sobis eeskätt neile, kelle töö on seotud rohkete välislähetustega. Näiteks kuidas ja millal see inimene peaks puhkama, kui ta alustas hommikut kell kuus lennujaamas ning lõpetas õhtul kell üksteist lennujaamas. Millal ta taastub, millal on tema isiklik aeg – need on olulised teemad läbi rääkida ja kokku leppida,“ selgitab Swedbanka personalijuht.

Tema sõnul on sarnane olukord ka eesliini töötajate puhul. „Kui inimene on tööl vastuvõtus, mis on avatud kogu kontori või esinduse tööaja, siis ka temal on vaja aega, et ära käia oma isiklikud käigud –  minna lapsega arsti juurde, kooli lõpuaktusele või abistada enda vanemaid kasvõi vaktsineerima minekul. Kõik see teostus meil Swedbankas väga ladusalt ja tervisekriisi lähtepunktiks olime me juba paindlikuks töökorralduseks hästi valmistunud,“ kinnitab Matt.

Ta möönab, et eelmisel kevadel tekkinud olukord oli väga mõtlemapanev ja üksjagu ehmatav – šokk nii tööandjatele kui ka töötajatele. „Samas oleme me kõik tänaseks sellest palju õppinud. Olme saanud selgeks, et asjad, mida me pidasime võimatuks, on hea tahtmise korral siiski võimalikud.  Kui ma täna kuulan, mida räägivad meie inimesed, kes töötavad paindlikult kaugtööl, siis nad hindavad võimalust ise planeerida tööpäeva algust, mitte kiirustada hommikul läbi ummikute kontorisse koosolekule. Need on lihtsad asjad, aga säästavad meie aega ning närve. Tänu sellele on inimestel vähem stressi, kõik needsamad asjad saavad tehtud, aga kuidagi pehmemalt ja inimlikumalt ning inimesed on kokkuvõttes õnnelikumad,“ kinnitab Ülle Matt.

Vaata ka videot Ülle Mattiga.

 

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×