Tööandjate Keskliit

Avalda arvamust: teavitaja kaitse seaduse eelnõu väljatöötamine

Justiitsministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks teavitaja kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK).

Ootame teie kommentaare, arvamusi VTK-le hiljemalt 17.augustiks 2020. aadressil: employers@employers.ee

Nimetatud VTK on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23.10.2019 direktiiviga nr (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (teavitajate kaitse direktiiv).

Direktiivi eesmärgiks on Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rikkumisest teavitajate (vilepuhuja) kaitse.

Rikkumisest teavitamise kord ning teavitaja kaitse ei ole kehtivas Eesti seadustes selgesõnaliselt reguleeritud, mistõttu potentsiaalne teavitaja võib tööandjapoolsete survemeetmete kohaldamise hirmus jätta rikkumisest teavitamata. 

Eesti õiguses on rikkumisest teavitamisega seonduvad tagatised selgesõnaliselt ette nähtud vaid üksikutes valdkondlikes eriseadustes.

VTK eesmärgiks on tööalases kontekstis rikkumisest teavitava inimese kaitse, seega on seaduseelnõu esmaseks ülesandeks reguleerida teavitaja mõiste

Lisaks tuleb uue regulatsiooniga ette näha teavitaja kaitse isikuline ja sisuline kohaldamisala, kaitse saamise tingimused ning teavitamise viisid ja kanalid. Kaitse saamiseks on oluline, et isikul on põhjendatud alus arvata, et teave vastab tõele ja ta on nõuetele vastavalt teavitanud, ning kaitse saamine ei sõltu teavitaja motivatsioonist ega tegutsemisest avalikes huvides. 

Ka anonüümse teavitamise korral tuleb tagada teavitajale kaitse juhul, kui ta on teavitanud nõuetekohaselt ning tema isik hiljem kindlaks tehakse.

Direktiivi nõuetest tulenevalt nähakse ette kolmeastmeline teavitamise süsteem (asutusesisene, asutuseväline ning avalikkuse teavitamine).

Direktiivi ülevõtmiseks riigisisese rikkumisest teavitavate isikute regulatsiooni kehtestamiseks on vaja lahendada küsimus, kas regulatsioon peaks sisalduma valdkondlikes eriseadustes või olema eraldi seaduses.

Tulenevalt teavitaja kaitse direktiivi nõuetest peab loodavas õigusaktis olema kindlaks määratud, millised peavad olema asutusesisesed teavitamiskanalid, asutusevälised teavitamise kanalid ning millistel tingimustel võib teavitaja kasutada rikkumisest teavitamiseks avalikkuse poole pöördumist.

Direktiiv näeb era- ja avaliku sektori juriidilistele isikutele ette kohustuse luua asutusesisesed teavitamiskanalid ning luua sinna juurde ka teavitamiste menetlusprotseduurid. 

Kuigi erasektori juriidilistele isikutele laieneb eelnimetatud kohustus juhul, kui neil on rohkem kui 50 töötajat, siis direktiiv ei piira seda ning pigem tuleb julgustada ka väiksema töötajate arvuga ettevõtteid sellist teavitamiskanalit looma. Lisaks peab olema väiksema töötajate arvuga juriidiliste isikute puhul selge, et sisemiste teavitamiskanalite puudumisel on teavitajal õigus kasutada asutuseväliseid kanaleid. 

Samuti võib teatavate valdkondade kõrge riskitaseme tõttu teha sisemise teavitamiskanalite loomise kohustuslikuks ka alla 50 töötajaga ettevõtetele, see eeldab eelnevat riskide hindamist ning eelkõige juhtudel, kus on kõrge risk keskkonnale või rahvatervisele. 

Kuni 249 töötajaga ettevõtted võivad luua ka ühiseid rikkumisest teavitamise kanaleid, mis võimaldab jagada loodava süsteemi halduskulusid.

Rikkumisest teavitavate isikute kaitseks tuleb riigisiseses regulatsioonis sätestada keeld mistahes kujul rakendatud survemeetmete vastu seaduse kohaldamisalasse langevate isikute suhtes. Näitlik loetelu survemeetmetest, mis peavad olema keelatud:

  1. a) töösuhte peatamine, vallandamine;
  2. b) madalamale ametikohale viimine või edutamise takistamine;
  3. c) tööülesannete üleandmine, töötamise koha muutmine, palga vähendamine, tööaja muutmine;
  4. d) koolitusel osalemise takistamine;
  5. e) tulemuslikkusele negatiivse hinnangu või negatiivse tööalase soovituskirja andmine;
  6. f) distsiplinaarmeetme, noomituse või muu karistuse, sealhulgas rahalise karistuse määramine või rakendamine;
  7. g) sunni rakendamine, hirmutamine, ahistamine või tõrjumine;
  8. h) diskrimineerimine, ebasoodsasse olukorda seadmine või ebaõiglane kohtlemine;
  9. i) ajutise töölepingu tähtajatuks töölepinguks muutmata jätmine, kui töötajal oli tekkinud õiguspärane ootus, et talle pakutakse alalist töökohta;
  10. j) ajutise töölepingu pikendamata jätmine või ennetähtaegne lõpetamine;
  11. k) kahju tekitamine, sealhulgas isiku maine kahjustamine, eriti sotsiaalmeedias, või rahalise kahju põhjustamine, sealhulgas ärivõimaluste ja sissetulekute kaotamine;
  12. l) musta nimekirja kandmine sektorit või kogu tööstusharu hõlmava mitteametliku või ametliku kokkuleppe alusel, mis võib kaasa tuua selle, et isik ei leia tulevikus selles sektoris või tööstusharus tööd;
  13. m) kaupu või teenuseid käsitleva lepingu ennetähtaegne lõpetamine või tühistamine;
  14. n) litsentsi või loa tühistamine;
  15. o) psühhiaatri juurde või ravile saatmine.

Seega tuleb keelata nii otseste kui kaudsete survemeetmete rakendamine rikkumisest teavitanud isikute suhtes.

Loodavat regulatsiooni kohaldatakse nende inimeste kaitsmiseks, kes teavitavad õiguse rikkumisest tööalases kontekstis. 

Uus regulatsioon puudutab kõiki era- ja avalikus sektoris töötavaid inimesi olenemata töövormist. 

See tähendab, et uue regulatsiooni mõttes ei ole vahet, kas inimene täidab oma tööülesandeid alaliselt või ajutiselt, kas ta saab nende töö ülesannete täitmise eest tasu või kas ta täidab tööülesandeid lepingu, nimetamise või valimise alusel.

Sihtrühma hulka on arvatud ka äriühingute aktsionärid ja osanikud ning nende juht- ja kontrollorganitesse kuuluvad isikud. 

Regulatsiooni sihtrühma kuuluvad ka erasektori juriidilised isikud, kellel on enam kui 50 töötajat ning avaliku sektori asutused ning juriidilised isikud, kellele tuleb regulatsiooniga kohustus võtta vastu ja menetleda rikkumisteavitusi.

Kuna eelnõuga kehtestatakse nõuded üle 50 töötajaga ettevõtetele täiendavateks protseduurideks ning nad peavad looma sisemised rikkumisest teavitamise kanalid, siis tõuseb ettevõtete jaoks mõningal määral töökoormus. 

Eelnõu koostamise käigus täpsustatakse millisel määral töökoormus tõuseb. 

Vähesel määral võivad ettevõtetele kaasneda kulud, kuna tuleb kohustus määrata töötaja/töötajad, kes tegeleksid laekunud rikkumisteavituste lahendamisega, ning tuleb luua teavitamiskanal, mis võimaldab turvaliselt, konfidentsiaalselt ning vajadusel ka anonüümselt rikkumisest teada anda. 

Samuti nõuab see ettevõtetelt konfidentsiaalsust tagava tehnilise lahenduse kasutuselevõtmist.

Plaanitav muudatus puudutab kõiki avaliku sektori asutusi, sh.riigi äriühingud.

Plaanitav seaduse jõustumise tähtaeg on detsember 2021.a.

Praeguses VTK koostamise etapis ei ole mitmete direktiivist tulenevate nõuete täitmiseks vajalike võtmekohtade ja nendega seonduvate probleemide lahendamiseks vajalikud valikud veel otsustatud ning valikud välja töötatud, seetõttu kirjeldatakse konkreetseid muudatusi ning hinnatakse olulisi mõjusid pärast arutelusid huvigruppidega ning väljatöötamiskavatsusele saadud tagasiside pinnalt sisulisemalt eelnõu koostamisel.

Lugupidamisega