Tööandjate Keskliit

Palgapoliitika

Tööandjad lähtuvad läbirääkimistel palga ja tootluse vahelisest seosest

Tootluse arvutamisel kasutatakse tavaliselt näitajat \”toodetud lisandväärtus töötunnis\”. Selle arvutamiseks on vaja andmeid lisandväärtuse ja töötundide kohta. Lisandväärtuse saab kätte Statistikaameti poolt kogutud statistika põhjal, töötundide kohta peab aga Statistikaamet arvestust ainult kord aastas – II kvartali kohta. Seega ei ole võimalik Eesti andmete põhjal arvutada töötunnis toodetud lisandväärtuse aegrida kvartali tasemel .

Läbiviidud empiirilised uuringud on tõestanud hüpoteesi, et palgakasv avalikus sektoris toob väikese viivitusega kaasa suurema palgakasvu erasektoris ning sellega kaasneb tööpuudus . Eesti tingimustes tõi palgatõus avalikus sektoris küll kaasa tööpuuduse kasvu, kuid suuremat palgakasvu veel järgnenud ei ole .

Kui palgaläbirääkimistel lepitakse kokku palga tõus, tõstavad tööandjad hindu vastavalt palgas ja tootluses toimunud muudatustele. Kui töötajate ootused inflatsiooni osas, millest nad läbirääkimistel lähtuvad, osutuvad tegelikkusest erinevaks, siis tekitab see tööturul tasakaalutust .

Kui palgatõus ületab tootluse kasvu, siis hinnad tõusevad kuna ettevõtjad soovivad oma kasumimarginaali säilitada ning vähendatakse hõivet eesmärgiga tõsta inimkapitali tootlust . Seega, kui korrutada tootluse kasv oodatava hindade kasvuga, saaksime optimaalse (stabiilse) palgakasvu. Optimaalsest kõrgem palgakasv viib järgmisel perioodil suurema inflatsioonini, madalam palgakasv aga pärsib hinnatõusu. Tootluse kasvust kiirem palgakasv pärsib konkurentsivõimet ja seda kahel põhjusel. Esiteks võivad ettevõtted palga tõusu korral kergitada väljundi ehk toote hinda. See aga vähendaks müüki, kuna konkureerivad kaubad oleksid odavamad. Alternatiiv oleks vähendada ettevõtte kasumimarginaali, jättes väljamüügihinnad samaks. See aga tähendaks väiksemaid investeeringuid, mis mõjuks negatiivselt tulevasele konkurentsivõimele. Mõlemal juhul võib konkurentsivõime langus põhjustada devalvatsiooniohtu – kuna palgad on tavaliselt allapoole jäigad, siis saab konkurentsivõimet välisturgudel kiirelt taastada ainult koduvaluuta devalveerimisega . Teine alternatiiv oleks tööpuuduse suurenemine, aga see on sageli poliitiliselt ebasoovitav.
Kolmandana võib välja tuua palgakasvu ja tootluse kasvu mõju tööpuudusele. Tihedalt on seotud ka palga ja tootluse muutumine eri majandussektorites. Tootluse ja sellega seoses ka palga kiire kasv mingis kindlas majandussektoris viib üles palgad teisteski sektorites. Vastasel korral algaks tööjõu liikumine väiksema palgakasvuga sektorist suurema kasvuga sektorisse.

Kui vaadelda palga, tootluse, tegelikku SKP-d ja tööhõivet majandussektorite lõikes, näeme, et kui riigivalitsemises näiteks on palgad tõusnud 5,9 %, siis tootlikkuse kasv oli samal ajal 1,7% ja SKP kasv ainult 2,5%, tööhõive kasv aga kõigest 0,8 %. Riigi valitsemises oli palgatõus 6 %, tootluse kasv aga ainult 3,4 ja tegeliku SKP kasv 2,7, tööhõive kasv oli negatiivne – 0,6%. Finantsvahenduse sektoris oli aga olukord hoopis kontrastne – palga kasv oli 7,3 %, tootluse kasv oli samal ajal negatiivne -2,4%. Tegeliku SKP kasv oli 3,2 % ja tööhõive kasv 5,7 %.


Lähteandmed: A. Vesilind, M. Relli \”Palga ja tootluse seosed majandussektoriti\”, Eesti Panga toimetised nr 2, 2000.

Jälgi meid Facebookis   
×