Tööandjate Keskliit

Ametiühingute seadus

Ametiühingute seadus kehtestab uue regulatsiooni ametiühingute mõiste, õigusvõime, asutamise, lõpetamise ning õiguste ja kohustuste osas. Seadus sätestab täiendavaid kohustusi ka tööandjatele (peamiselt seaduse IV ja V peatükis (§§ 18, 19, 20, 22, 23, 24).

Tööandjaid ametiühingute seaduse ettevalmistamisesse ei kaasatud, eelnõu esitati Valitsuse poolt Riigikogule ilma eelnevat tööandjate kooskõlastust saamata, millega on rikutud sotsiaalse dialoogi ning sotsiaalpartnerluse printsiipe.
ETTK esitas ettevõtjate seisukohad põhiseaduskomisjonile.

Põhiseaduskomisjoni tähelepanu juhiti järgmistele eelnõu aspektidele:

1. Tööandjate kohustused suhetes ametiühingutega
Eelnõuga loodi tööandjatele võrreldes kehtiva olukorraga kohustusi, mis otseselt ei puudutanud tööandjate huve sotsiaaldialoogi arendamisel.
Eelnõu § 20 lõige 1 punkt 3 alusel oleks tööandjat kohustatud andma ametiühingu liikmele aastas 5 vaba päeva, mille jooksul oleks ametiühingu liikmele tulnud maksta tema keskmist palka. ETTK seisukoht oli, et nimetatud kohustuse kehtestamine ei ole kooskõlas töösuhte osapoolte võrdsuse printsiibiga ega ametiühingu kui oma liikmete eest seisva iseseisva juriidilise isiku tegutsemise alustega. Ametiühingute ürituste korraldamine peab toimuma ametiühingu kui eraõigusliku juriidilise isiku rahaliste vahendite arvelt.

ETTK tegi ettepaneku § 20 lõige 1 punkt 3 sellisel kujul eelnõust välja jätta. Põhiseaduskomisjon arvestas tööandjate ettepanekutega ning seadusesse jäi sõnastus, mille kohaselt peab tööandja võimaldama ametiühingu liikmele aastas küll vähemalt viis tööst vaba päeva, seda aga tingimusel, et sellega ei kaasne olulisi takistusi tööandja majandustegevuses. Tööst vabadel päevadel säilitatakse töötajale mitte tema viie päeva keskmine palk, vaid palk kahe päeva eest aastas.


Eelnõu § 20 lõige 1 punkt 4 kohaselt oleks tööandjat kohustatud kandma ametiühingu liikme palgast liikmemaksu osa ametiühingu pangaarvele vastavalt kollektiivlepingus või ametiühingu liikme avalduses toodud korrale.
ETTK seisukoht oli, et ka selline säte ei vasta kaasaja nõuetele. Eesti on selgelt deklareerinud isikuvastutuse printsiipide osatähtsust ühiskonnast. Ametiühingute liikmemaksu kinnipidamise kohustuse asetamine tööandjale rikub nimetatud printsiipi. Ametiühingud ja tööandjad käituvad sotsiaalpartneritena, kes on oma tegevuses üksteisest sõltumatud. Ühe juriidilise isiku asjaajamist ei ole kohane muuta teise juriidilise kohustuseks. Liikmemaksude kinnipidamise kohustus saab olla vaid poolte kokkuleppe (kollektiivleping) küsimus.
ETTK tegi ettepaneku § 20 lõige 1 punkt 4 eelnõust välja jätta.

Põhiseaduskomisjon võttis ettepaneku arvesse ning säte jäeti eelnõust välja.

Tööandja informeerimis- ja konsulteerimiskohustus
Lisaks ülaltoodud kohustustele nähti eelnõu paragarahvis 22 ette tööandja kohustused ametiühingute volitatud esindajate informeerimisel ja konsulteerimisel. § 22 lõike 1 kohaselt kohustati tööandjat õigeaegselt informeerima ametiühingu valitud esindajaid ettevõtte majandusaasta põhinäitajatest, tööjõule tehtavatest kulutustest, olulistest investeeringutest; ettevõtte töökorralduse, tootmise, tehnoloogia, tegevuse põhisuundade muutustest; ühingu, asutuse, organisatsiooni tähtajalistest, osalise -tööajaga töölepingutest; ettevõtte ühinemisest, jagunemisest, ümberkujundamisest, lõpetamisest, ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa ülemineku korral, struktuuri, haldamisvormi muutustest, põhjustest, tagajärgedest töötajatele, kavandatavatest meetmetest.
ETTK juhtis põhiseaduskomisjoni tähelepanu asjaolule, et ametiühingute seadust ei tutvustatud enne Vabariigi Valitsusele esitamist tööandjatele. Samal ajal toimusid Eesti Ametiühingute Keskliidu ning Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu vahel kahepoolsed läbirääkimised informeerimise- ja konsulteerimise küsimustes. Nimetatud küsimuste sätestamisega ametiühingute seaduses rikuti tööandjate huve sotsiaalses dialoogis.

Põhiseaduskomisjon ei arvestatud tööandjate ettepanekuga ning informeerimise ja konsulteerimise kohustus sätestati ametiühingute seaduses


Olulisemad tööandjate kohustused seaduse kohaselt on:

1. anda ametiühingule takistamatult töö- ja sotsiaalalast informatsiooni ning muud teavet töötajate huve puudutavates küsimustes.

2. tööandja ei tohi piirata töötaja või tööotsija õigusi sõltuvalt tema kuulumisest või mittekuulumisest ametiühingusse.

3. andma ametiühingu juhatusele võimaluse korral tööruumi

4. andma vähemalt kord kuus ruumiametiühinguürituste läbiviimiseks ja lubama neile üritustele ühingu, asutuse või muu organisatsiooni ametiühingu liikmeid, samuti teisi ametiühingute poolt kutsutud isikuid. Ametiühingu poolt väljaspool ühingut, asutust võimuud organisatsiooni kutsutud isikute osavõtust tuleb eelnevalt tööandjale teatada;

5. võimaldama ametiühingu liikmele ametiühingu poolt esitatud kirjalike kutsete alusel aastas vähemalt viis tööst vaba päeva osalemiseks ametiühingu poolt korraldatavas koolitusesvõi ametiühingute organite töös tingimusel, et sellega ei kaasne olulisi takistusitööandja majandustegevuses. Käesoleva punktialusel antavatel tööst vabadel päevadel säilitatakse
töötajale tema keskmine palk kahe päeva eest aastas;

6. asuma ametiühingu valitud esindaja(te) taotlusel läbirääkimistesse kollektiiv- ja muude
töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutava lepingu sõlmimiseks, täiendamiseks ning muutmiseks;

7. lubama ametiühingu poolt valitud esindajaid takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse
ja tingimustega ühingus, asutuses või muus organisatsioonis, kus töötab selle ametiühingu
liikmeid. Lubama valitud esindajal esitada arvamusi, ettepanekuid töötajate esindamise
küsimustes;

8. täitma ametiühingute suhtes muid seadusest või kollektiivlepingust tulenevaid kohustusi.

9.Tööandja informeerib õigeaegselt ametiühingu valitud esindajaid:

9.1. ühingu, asutuse või muu organisatsiooni majandusaasta põhinäitajatest, tööjõule
tehtavatest kulutustest, olulistest investeeringutest;

9.2. ühingu, asutuse, organisatsiooni töökorralduse, tootmise, tehnoloogia, tegevuse põhisuundade muutustest; ühingu, asutuse, organisatsiooni tähtajalistest, osalise tööajaga
töölepingutest;

9.3. ühingu, asutuse või muu organisatsiooni ühinemisest, jagunemisest, ümberkujundamisest,
lõpetamisest, ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa ülemineku korral, struktuuri, haldamisvormi muutustest, põhjustest, tagajärgedest töötajatele, kavandatavatest meetmetest;

10.Enne vastava otsuse tegemist peab tööandja konsulteerima ametiühingute valitud esindajatega:

10.1. majanduslikel põhjustel töölepingu lõpetamisel töötajatega, sealhulgas kollektiivsete
koondamiste puhul koondamise põhjuse, koondatavate töötajate väljaselgitamise, koondamisega seotud küsimuste lahendamise, tagajärgede leevendamise üle vastavalt tööseadustes sätestatule;

10.2. tööaja ja -reziimi, palgatingimuste, palga maksmise aluste, puhkusegraafiku, töösisekorra
eeskirjade ja teiste suuremat hulka töötajaid puudutavate töötingimuste muutmisel või kehtestamisel;

10.3. töötajate täiend- ja ümberõpet, kvalifikatsiooni, tööohutust ja töötervishoidu puudutavates küsimustes;

10.4. muudes osapoolte vahel kokku lepitud või seadustes sätestatud küsimustes.


Kollektiivlepingute laiendamine
Ametiühingute seaduse rakendussätetega täiendati ka kollektiivlepingu seadust. Seadusetäiendusega anti sotsiaalpartnerite ühendustele laiendada nende poolt sõlmitavaid kollektiivlepinguid peale nende liikmeskonna ka väljaspool liikmeskonda seisvatele ettevõtetele ja nende töötajatele. Seaduse paragrahvi 4 lisati lõiked 4 ja 5.

Vastavalt lõikele 4:
\”Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel palgatingimuste ning töö- ja puhkeaja tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus.\”

Vastavalt lõikele 5:
\”Laiendatud kollektiivlepingute tingimused avaldatakse sotsiaalministri poolt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Laiendatud kollektiivlepingu tingimused jõustuvad teadaande avaldamisele järgneval päeval.\”

ETTK arvates on kollektiivlepingute laiendamise võimalus oluline eelkõige konkurentsivõime seisukohast. Laiendades kollektiivlepingut lisaks kollektiivlepingu sõlminud tööandja ühenduse liikmetele kogu vastava majandussektori ettevõtjatele, võimaldab see ühtlustada palgaastmestikke ning selle kaudu vähendada ebaausat konkurentsi.
Tarmo Kriis
tarmo@ettk.ee
6 201 908
Ametiühingute seadus
http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=003670897&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1
Seadus hoogustab ametiliite (Eesti Päevaleht 25.05.2000)
http://www.epl.ee/artikkel.php3?primary_id=86703&ID=3&grupp=1&kuupaev=2000-05-25
0

Jälgi meid Facebookis   
×