Tööandjate Keskliit

Valitsus kiitis heaks välistoetuste 4,83 miljardi euro jaotuse

Valitsus kiitis 3. märtsil heaks välistoetuste jaotuse aastatel 2021-2027, mil Eesti saab toetusteks kokku ligi 4,83 miljardit eurot.

“Need miljardid lähevad Eesti tulevikukindlamaks muutmiseks. Umbes pool kogu rahast läheb teadusmahukama Eesti ülesehitamiseks ja  rohehüppele,” ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

“Suured võitjad on teadlased, laiemalt haridusega seotud valdkonnad, tehnoloogiahüppesse, keskkonnasäästu panustajad, aga ka Eesti digiriik ja digilahendusi kasutav erasektor,” rääkis minister. „Soovime arendada ka ettevõtete ekspordivõimekust, sest kui meie ettevõtetel läheb välisturgudel hästi, läheb hästi ka Eesti majandusel ja inimestel üldiselt.“

Uue perioodi rahast jätkub Eesti e-riigi väljaarendamine, uute IT-lahenduste kasutuselevõtt ja investeeringud kiiresse internetiühendusse.

Valitsus soovib enam panustada Eesti inimestesse haridusse, töötamisvõimalustesse ja heaolusse. Selleks on kavas täiendada õppimisvõimalusi ja toetada elukestvat õpet. Luuakse vajalikke tööturuteenuseid riskirühmadele ja noortele, jätkub ka IT-hariduse arendamine ja koolivõrgu korrastamine.  Kavas on arendada üldhaiglate ja esmatasandi tervisekeskuste teenuseid.

Elukeskkonna ja kohaliku aktiivsuse edendamiseks jätkub linnaruumi arendamine ja kohaliku ettevõtluse toetamine.

Põlevkivi sõltuvusest vabanemiseks suunatakse 354 miljonit eurot Ida-Virumaale, 273 miljonit sellest läheb uute töökohtade ja ettevõtluse toetamisele ning 66,7 miljonit Ida-Virumaa elukeskkonnale.

„Valitsuses kokku lepitud suunad on aluseks, et luua täpsemad kavad raha kasutuseks, pidada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ning koostöös teiste ministeeriumite ja valdkondlike katusorganisatsioonidega välja töötada detailsemad toetuse jagamise tingimused,“ ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali. „Selleks on kavas korraldada temaatilisi töötubasid ja avalik konsultatsioon, et võimalikult palju organisatsioone teaks, kuidas eurotoetuste kaudu enda tegevusele hoogu saada ja seeläbi Eesti elu edendada.“

Uue perioodi 3,4 miljardile eurole lisaks arutas valitsus ka kliima- ja energiapoliitika meetmeid ning moderniseerimisfondi Eesti osa. Nende meetmete ja programmide valikul ning kavandamisel on võetud arvesse teistest vahenditest kavandatavaid kliima- ja energiaeesmärkidesse panustavaid meetmeid, et saavutada võimalikult suur koosmõju ja panus Eesti eesmärkide suunas liikumisel.

Mõlema rahaline maht sõltub CO2 ühikuhinnast enampakkumisel, kuid prognoosi järgi võib moderniseerimisfondist laekuda tänavu 19 ja järgmisel aastal ca 21 miljonit eurot. CO2 kvoodikauplemisest võib prognoosi järgi laekuda tänavu ca 29 miljonit eurot.

Uue perioodi eurotoetuste planeerimise ja kaasamisplaaniga saab tutvuda siin. Esimese avapauguna toimub 22.-26. märtsil partnerite EL toetuste teemaline arutelunädal.

 

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×