Tööandjate Keskliit

Tööandja hariduse arendajana tervishoiualase hariduse näitel

Eesti Tööandjate Keskliit peab  väga oluliseks ettevõtete ja õppeasutuste koostööd praktikasüsteemide ja õppekavade arendamisel, seepärast tunnustame me ka neid tublisid inimesi, kelle eestvedamisel olulised asjad sünnivad. Järgmine lugu on meie kummardus õdede koolitajatele – on ju 2020.aasta tervishoiutöötajaid meile kõigile lähemale toonud. Artikli autor on Tallinna Tervishoiukõrgkooli rektor Ülle Ernits.


9. detsembri hommikul käis Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli  õenduse õppetooli juhataja Kristi Puusepp koos Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusdirektoriga Aleksei Gaidajenkoga “Terevisioonis”, et koos saatejuht Reimo Sildveega arutada, miks õdesid Eestis endiselt pidevalt liiga vähe on.

Õdede puudus on Eestis kummitanud juba aastakümneid ja häid lahendusi veel ei ole,  et olukord paraneks. Õdede koolitamine tööturule ei ole lihtne teema ja seda tuleb vaadata laiemalt, näiteks tööandja poolelt. Selleks, et haridus oleks tasemel, ei piisa lihtsalt ressursside eraldamisest kõrgkoolile, vaja on väga tihedat koostööd tööandjatega ja nende pühendumist ning panustamist.

Tervishoiualane haridus Eestis  on viimase 10 aastaga teinud ülisuure arenguhüppe ja selleks on olulise tõuke andnud muuhulgas tervishoiuasutused ning üldised arengud Euroopas. Kui räägime tervishoiualasest haridusest, siis tihti seostatakse sellega esmalt õdesid ehk harjumuspärase kõnepruugi järgi meditsiiniõdesid, keda koolitati nõukogude ajal. Õdesid on tervishoiutöötajate seas kõige rohkem, seega on õigustatud nendest kirjutamine. Võib isegi väita, et valdavas osas tervishoiuteenuses on õed osalised.

Õdede haridus muutus kutseharidusest kõrghariduseks 1996. aastal ja tänaseks on tervishoiukõrgkoolides isegi terviseteaduse magistriõpe, kus saab spetsialiseeruda neljas erinevas õenduse valdkonnas. Haridus ei saa areneda ilma praktika arenguta ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolil on õnneks piisavalt nõudlikke ja arengule suunavaid partnereid, näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla AS ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA. Ida-Tallinna Keskhaiglaga seovad meid mitmed ühised mahukad rakendusuuringud, kuhu on kaasatud haigla eestvedamisel vastava eriala spetsialistid. Heaks näiteks on “Onkoloogiliste ja reumatoloogiliste patsientide infovajaduse hindamine AS Ida-Tallinna Keskhaiglas”, mille raames valmib 12 lõputööd. 

Praegu aga keskendume 2017.aastal Eesti  parimaks praktikakohaks valitud Põhja-Eesti Regionaalhaigla rollile õenduse hariduse arengus. Haigla kauaaegne õendusdirektor Aleksei Gaidajenko on üks neist juhtidest, kes näeb alati silmapiiri ja sealt kaugemalegi. Tema on olnud juba viisteist aastat eestkõnelejaks õendusjuhtide seas NANDA-I õendusdiagnooside vajalikkusest õendusabis. Selleks, et üleriigiliselt nii suures mahus muutusi planeerida, ei piisa vaid haiglates õe töö ümberkorraldamisest ja elektroonilise õendusdiagnooside süsteemi juurutamisest. Areng on nõudnud muudatusi ka õenduse õppekavades ja nii on olnud Aleksei Gaidajenko ka see, kes on suunanud NANDA-I alusfilosoofia õpetamist tulevastele õdedele. 

See on olnud pikk ja keeruline protsess, millega on tänaseks jõutud nii kaugele, et enam ei saa rääkida ainult õendusdiagnoosidest, vaid siia juurde on lisandunud veel õendustulemused (NOC) ja õendussekkumised (NIC). Koos moodustavad kolm klassifikatsiooni ühisnimetaja NNN ehk 3N. 3N terviksüsteem on Ameerikast pärit tõenduspõhine patsientidele suunatud klassifikatsioonide süsteem, kus on omavahel seotud patsiendi probleemid, tegevused nende lahendamiseks ja neile vastavad tulemused. Kui õnnestub süsteem viia elektrooniliseks, siis on selle mõju tunnetatav kogu tervishoiusüsteemis – ühtne õenduskeel aitab patsiendi kohta käivat infot jagada kõikidele tervisemeeskonna liikmetele ühesuguses sõnastuses ja leida igale patsiendile individuaalselt sobivad lahendused.  Kiire ja täpne dokumenteerimine hoiab kokku nii ajalist kui õdede ressurssi. Oluline on ka juhtimistasandil võimaluste laienemine. Süsteemi rakendamine aitab paremini, kiiremini ja täpsemini planeerida õendustegevusi ja jälgida kulusid. 

Aleksei Gaidajenko initsiatiivil on NANDA/NIC/NOC arendatud nii õppekavadesse kui praktikasse. Iga uus arendus võtabki kaua aega, seda enam nii konservatiivses valdkonnas nagu seda on tervishoid. Seetõttu on eriliselt tunnustustvääriv Aleksei kannatlikkus, jõud ja jaks oodata ning vaadata kuidas muutub ja areneb järgmine õenduse põlvkond, kes vaikselt aga kindlalt võtab omaks uued lähenemised, neid omakorda edasi arendades. 

Aleksei on lugu ja isiksus meie õenduses, temaga kaasas käib karisma, mida on keeruline mitte märgata ja võimatu mitte austada. Tema kirg ja entusiasm ei jäta ükskõikseks kedagi, veelgi enam, peaaegu kõik Eesti õed on sellest puudutuse saanud. Julge põlvkond õdesid on saanud tunda Aleksei karmi aga õiglast õpetajakätt. Seda eelkõige õpetajana toonases meditsiinikoolis, aga kindlasti praktikabaasi õendusjuhina läbi viimaste aastakümnete. 

Aleksei teab, või vähemalt näitab ta välja et teab, alati ja igas olukorras, mida teha ning mis on õige. Tema juhiomadusi on näha isegi haiglast kaugemale. On üsna kindel, et paljud õed on just Alekseid pidanud mitte ainult õe eeskujuks, aga ka juhi eeskujuks. Need, kes Alekseid tunnevad, need teavad, et väljendatud enesekindluse taga on väga põhjalik eeltöö, erinevate stsenaariumite analüüs, kaalutlus ja hinnang.

Üks arengule suunatud juht jõuab aga palju ka õdede rolli laiendamisel, tänu millele tekkisid iseseisvad vastuvõtud ja tekkis vajadus süvendatud teadmistega magistriõppe järele. Haiglaga koostöös on saanud alguse tervishoiu kõrgkoolides terviseteaduse magistriõppe õppekava. Õppekava üheks lahutamatuks osaks on arendusprojektide koostamine ja elluviimine. Nii on Aleksei toetanud haigla poolt magistrante, kes soovivad arendada erinevaid eriõenduse valdkondasid Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.  

Praktika arendajana on suure haigla õendusdirektoril palju võimalusi ja nii ongi aastate jooksul proovitud erinevaid lahendusi, et praktika oleks sujuv ja haiglale võimalikult lihtne korraldada. Aleksei näeb igas praktikandis tulevast kolleegi ja seepärast on ta palju panustanud praktikate korraldusse oma haiglas ja teinud ettepanekuid kõrgkoolile, kuidas saaks praktikaid korraldada ja läbi viia nii, et see oleks kõigile osapooltele kõige tõhusam.

See on üks lugu ühes säravast juhist, kes jõuab oma põhitööd laiemalt näha ja anda sisendit ühe valdkonna arengule. Usun,et siin on, mille üle mõelda ja mida eeskujuks võtta. 

Fotol vasakult:

Agris Peedu, PERH juhatuse esimees,

Ülle Ernits, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor,

Ulvi Kõrgemaa, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor,

Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusdirektor Aleksei Gaidajenko,

Kristi Puusepp, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli  õenduse õppetooli juhataja

 

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×