Tööandjate Keskliit

Toitlustusettevõtte juht valitsusele: kui piirad, siis ka toeta

Heaolu ja teenindussektor on üks neist, mida on COVID-19 kriis enim mõjutanud. Ühelt poolt klientide arvu langus, sest külalisi ja üritusi lihtsalt ei ole, teisalt on suur osa inimesi jäänud tööle kodukontoritesse, ega vaja seetõttu seniseid teenuseid.

Kodukontor ei ole aga sobiv lahendus kõigile. Nii on näiteks tootmisettevõtetes oluline, et inimesed oleksid terved ja töökohal, ning saaksid kõik vajaliku tööpäeva jooksul võimalikult väheste kontaktidega. See tähendab, et ka toitlustusteenust pakkuvad ettevõtted peavad oma töö ümber korraldama. Kuidas on muutunud olud mõjutanud Eest toitlustussektorit ja konkreetselt nende ettevõtet, küsisime Baltic Restaurants AS-i tegevdirektor Aaro Lodelt. 

Igas kriisis on omad võimalused, on ju ka see kriis näidanud, et mitte kõik ettevõtted ei ole kriisis, vaid paljud naudivad ajaloo suurimaid müüke ja parimaid tulemusi. Toitlustuseski on omad võimalused olemas, mida näitab viimase aja kullerteenuste kasv. Samas on toitlusteenus valdavalt siiski kontaktteenus. Kui söögikoht valituse korraldusega kinni pannakse, ei ole mitte kuidagi võimalik ka kõige rahuolevamale kliendile teenust pakkuda. Viimane sulgemine detsembris, oli tegelikult juba oktoobris ette näha. Minu jaoks oli isegi üllatav, et see riigil nii kaua aega võttis.

Küll aga suutsime võrreldes kevadega saada korda sisse punkti, mis lubab jätta avatuks  kohapealse toitlustamise. Ehk hooned, kuhu puudub tänavalt võõrastele inimestele juurdepääs –  tehased, ametiasutused ja personalisööklad jäid avatuks. See tuli kasuks eelkõige neile tootmisettevõtetele, kus oli juba olemas oma personalisöökla. Mõned meie partneritest muutsid aga veel viimasel hetkel opereerimise stiili, et seda võimalust kasutada. Ei soovi ju ükski tehase juht, et tema tootmisliin seisab, kuniks töölised majast väljastpoolt süüa otsivad. Oma majasisese söökla eeliseks on kontrollitud keskkond, tänu sellele on vähem kontakte majaväliste inimestega ja risk, et mõni töötaja haigestub või viiruse majja toob, palju väiksem. Sama loogika järgi töötavad ka mõned IT ettevõtted, kes ei saa lubada, et kõik töötajad oleksid distantstööl. Samuti logistika ja laoettvõtted, kes peavad siiski füüsiliselt kohal olema, et oma teenust pakkuda. Me näeme, et nõudlus majasiseste restoranide järele, kus on kontrollitud keskkond ja usaldusväärne operaator, kasvab.

Loomulikult toob kriis kaasa ka ettevõtete sulgemisi. On neid, kes on ajutiselt, kuni suveni oma tegevuse peatanud, lootes, et turistide naasmisega on võimalik jälle oma restoran avada. Samas on ka hulgaliselt ettevõtteid, mille on omanikud on perspektiivi puudumise tõttu otsustanud tegevuse lõpetada ning neid, kes lihtsalt ei suutnudki kriisist taastuda. Suures plaanis võib öelda, et need, kes enne kriisi suutsid oma rahaasjad korras hoida, suudavad seda ka nüüd.  Kes aga ei olnud selles hoolsad ja võtsid ülejõu käivaid finantskohustusi, ei tule nüüd enam toime. Üks meie valdkondadest on näiteks haridusasutuste toitlustamine ja viimane selline näide eelmise aasta novembrikuust, kui Lääne- ja Ida-Virumaal toitlustust teenust pakkuv ettevõtte läks pankrotti.

Mida näete, et riik võiks teha teisiti – mis on olnud selle kriisi senised õppetunnid?
Olen seda ka varem öelnud, et ettevõtjad vajavad kõige enam stabiilsust. Selline hektiline tõmblemine, mis viimasel ajal toimub, on kõige hullem. Eriti olukorras, kus paljud otsused on juba ette näha ja oleks võimalik piisava varuga ettevõtteid teavitada. Siiski tehakse otsus viimasel hetkel, ilma huvigruppe kaasamata ja reageerimiseaega andmata. Viimane näide koolide sulgemisest detsembris. Mingil hetkel hõigati välja distantsõpe, mis mingil hetkel vaheajapikenduseks. Nii ettevõte, kui ka töötjad on selliste otsuste mõjul pidevalt stressi all. Ükski töötaja ei soovi saada reedel teadet, et esmaspäevast ei ole mõtet enam tööle tulla. Ka  tööandja ei soovi anda oma inimesele sõnumit, et me ei tea, kas ja millal sind üldse vajame.  

Kevadel kasutasime ka meie, nagu enamus Eesti ettevõtteid palgatoetuse meedet, mis võimaldas ka töökohti säilitada. Hetkel oleme siiski töötajate arvu filiaalide kohta vähendanud ja tegevuse ümber korraldanud. Alguses kasutasime ka lühiajaliselt maksude ajatamist, millest me hiljem küll loobusime, mõistest, kui kulukas selline soodustus tegelikult on. EAS poolt maksutud toetust oli küll meeldiv, aga meie mahtude juures siiski liiga väike, et suuremat mõju omada.

Lõpuks vastu võetud haiguspäevade hüvitamisest alatest teisest päevast, rääkisime meie juba kevadel. Sügisel oli selgelt näha, et viirus levis laialdaselt, kuna töötajad ei soovinud haigena koju jääda, kuna kaotus palgas oli liiga suur. Meie pakume küll oma töötajatele ennetustegevusena täiendavat tervisekindlustust ja sportimise võimalusi, et inimesed püsiks terved, kuid viirusliku nakkuse vastu see ei aita. Kahju, et sellised ettepanekud ei jõua õigeaegselt otsustajateni ja selliseid teemasid ei nähta prioriteetidena.

Tööandjad ootavad valitsejatelt selgeid sõnumeid, mis oleks omavahel seotud. Ehk kui piirad, siis ka toeta. Kui ei soovi toetada, siis ära ka piira. Kui valitus kehtestab uue piirangu, võiks seal juures olla ka juba välja toodud, kuidas sellest puudutatud osapooli toetatakse. Vastasel juhul jõuame varsti tervisekriisist vaesuskriisi ja sealt väljatulek saab olema kordades keerulisem, kui täna ettevõtete toetamine. Riigile peaks olema oluline, et töökohad säiliks ja ka töötajate tööharjumused jääksid alles. Pidev hirmusõnumite saatmine on viinud näiteks selleni, et ka kohtades, kus on toitlustus igati turvaline ja seadusega lubatud, ei julge kliendid enam sööma tulla. Näiteks Saaremaa ja Hiiumaa praamiliinidel on toitlustus küll olemas, aga inimesed ei julge enam autodest välja tulla ja seega meie tegevus kannatab.

Korraldasime hiljuti seminari, kus oli juttu ka OSKA uuringust (tööjõu vajaduste prognoos).  Sellest paistab välja  tõsisasi, mis puudutab laiemalt  majutus- ja toitlustussektori ettevõtteid. Kui majandus hakkab kevadel taastuma, ei värba me uusi inimesi enam samas mahus, kui enne kriisi. On selge, et töötajatel oodatakse rohkem universaalsemaid oskusi ja paindlikkust. Lihtsustatult on suur tõenäosus, et töötaja, kes teid hotelli retseptsioonis vastu võtab, toob teile ka hiljem baaris kohvi lauda ning koristab peale teie lahkumist toa.

Mingis mõttes võime tõesti öelda, et meie jaoks ei muutunud nii väga palju midagi. Toitlustused on hügieeni nõude alati väga kõrged olnud, seega täiendavad nõuded ei olnud meie jaoks nii karmid kui ettevõtetele, kus tavapäraselt selliseid nõudeid ei olnud. Kuigi kaitsevahendeid me siiani kasutama ei pidanud, võtsid kõik meie töötajad ka need nõuded mõistlikult vastu. Majades, kus oli kliendipoolne soov, et paigaldataks turvaklaasid või pritsmekaitsmed, seda ka tehti. Mida meie näeme ühe suurima probleemina, on endiselt külastajate endi käitumine. Toitlustaja teevad kõik selleks, et külastus nende juurde oleks võimalikult turvaline, aga kui kliendid nendest nõuetest kinni ei pea, või haigetena ringi liiguvad, ohustavad nad nii teisi kliente kui ka meie töötajaid.

Ettevõttest:
Baltic Restaurants Estonia AS on suurim toitlusteenust pakkuv ettevõte Eestis, mis kuulub Baltic Restaurants Gruppi. Eestis alustati tegevust 1993. aastal ning täna tööd enam kui 600 inimesele. Teenindatakse 151 toitlustuskohta, sh:  62 koolisööklat, 52 lasteaeda, seitse Daily lõunarestorani büroohoonetes, üheksa kõrg- ning ülikoolides ning 13 personalirestorani. Subway võileivapood ja kaks Take Off kohvikut Tallinna lennujaamas ning Chat kohvik-restoran Stockmanni kaubamajas. 2019. aasta sügisest pakutakse toitlustust suursaarte vahelistel praamidel ning alates 2021. aasta jaanuarist toitlustatakse ka Ida-Tallinna Keskhaigla personali.