Tööandjate Keskliit

Kuidas kohanevad eriolukorraga kutsekoolid?

Uurisime, kuidas kutseõppeasutused eriolukorras toimetavad.

Tarmo Loodus, kes juhib nii Viljandi Kutseõppekeskust kui ka Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeskonda kuuluvat Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingut, tegi oma võrgustikus kiire küsitluse ja leiab, et täna on oluline koolide ja ettevõtjate omavaheline tihe suhtlemine. Virtuaalselt. Kus vähegi võimalik, saab õppetöö ju jätkuda

  1. Kas kutsekoolides toimub õppetöö e-õppena?

Jah, kutsekoolid toimivad üldjuhul e-õppena. Koolid suhtlevad omavahel ja püüavad üksteist selles toetada. Praktilised tööd on koolides üldiselt edasi lükatud. Lootuses, et mai-juuni on nendeks juba sobilik. Mõned näited:

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis toimub õppetöö e-õppena üldjuhul. Igaks nädalaks koostatakse tunniplaan nagu ikka ning õppijad  ja õpetajad on vastavalt tunniplaanile arvutite taga.  Kasutatakse ära YouToubis, Moodles jms. olevat valmis materjali ja tehakse koostööd teiste koolidega olemasoleva elektroonse materjali omavaheliseks jagamiseks. Eelkõige on hetkel tunniplaanis olnud need tunnid, mis on teooriaõppega seotud.  Kuid on olnud ka  praktilisi tunde, kus õppija peab kodustes tingimustes praktilisi ülesandeid täitma. Praktilise õppe tundidega on nii, et mida  distantsõppena teha ei saa ja kus kindlasti on vaja kasutada kooli esmase praktilise väljaõppe keskkonda, see on lükatud edasi maisse. Juhul kui olukord ei lahene, siis  lükatakse neid tunde veel edasi.

Töökohapõhises õppes õppijad jätkavad oma ettevõttes ettenähtud õppetööga. Tuge pakutakse õpetajate poolt Skype´i jms. vahendusel. Ära jäänud õppesessioonid (mis olid ette nähtud teha kooli juures) plaanitakse järgi teha juunis – augustis.

Eesti suurimas kutsekoolis Tartu Kutsehariduskeskus on samuti peatanud tavapärane õppetöö ja üleöö on mindud distantsõppele. E-õppeks  kool seda veel nimetada ei tahaks. Õpetajad, eriala juhid, juhtõpetajad, õppedirektor – kõik otsivad parimaid lahendusi, kuidas õppetööd ümber korraldada kasutades erinevaid tehnilisi lahendusi. Koolijuhi hinnangul ei näikse probleeme olevat auditoorse tööga, kuid on oht, et õpetajad kipuvad nii õppijaid  kui iseennast ülesannetega üle koormama kasutades erinevaid keskkondi ja platvorme nii et silme eest kirju. Koolijuht näeb juba kohati vajadust pidurit tõmmata ja koostada juhiseid ja nõuandeid, et õpilane ka terveks jääks ning õppevõlgnevuste all pikali ei kukuks.

Viljandi Kutseõppekeskus on e-õppel. 16.-22.märtsil  olid õpilased kevadisel koolivaheajal. Õpetajad valmistusid sel ajal e-õppe korraldamiseks: õpiti kasutama kokkulepitud suhtlusvahendeid (Google Meet, Moodle jms)  ja loodi uusi e-kursusi. Koduõppes on õppijad vabad ise oma aega planeerima, oluline on tähtajaks koduse töö esitamine. Toimivad videokonsultatsioonid.

  1. Mis saab praktikast?

Praktilised tööd on koolides edasi lükatud, lootuses nendega tegeleda mais-juunis. Vajadusel ka juulis.

Ettevõttepraktikad toimuvad varem kokkulepitu järgi. Kuid seda poolt mõjutab ettevõtjate enda saatus. Osades tööstusharudes käib jätkuvalt töö, seega toimuvad ka õpilaste praktikad. Mõnel juhul on ka praktikant kaugtööl. Põllumajanduse  õppijatega pole probleemi, selle valdkonna ettevõtted pigem ootavad töökäsi hetkel juurde ja seega on ka praktikandid oodatud. Samas, kui ettevõtjad ise on tööta, siis ei toimu ka praktikad. Paljudel juhtudel on praktikad edasi lükatud juulisse või augustisse. Nii on näiteks kokkade ja  iluteenindajatega. Mitmed koolid on võtnud seisukoha, et praktikantidel on endal õigus otsustada, kas teevad praktika praegu või teevad seda suvevaheajal ja puhkavad praegu. Tervis ennekõike.

Räpina Aianduskool lükkab praktikaperioodi edasi neil erialadel, kus praktika pole praegu võimalik, näiteks tööandjad on ise kõik kaugtööl või ettevõte on suletud või oluliselt on vähenenud töömaht. Teistel erialadel jätkuvad praktikad ettenähtud moel, võimalusel tuuakse praktikaperioodi varasemaks, et sel semestril jääks ka kooliõppeks aega. Kõigil praktikantidel on endal võimalik otsustada, kas nad teevad praktika praegu või teevad seda suvevaheajal ja puhkavad praegu.

Tallinna Polütehnikum toimetab hetkel vastavalt tööandja/töökoha töökorraldusele. Kui töökohas töö toimub, siis on õpilane praktikal nagu tavaliselt. Kui töökoht võimaldab üksikutel juhtudel kaugtööd ja see on ka praktikandile pakutud ja võimalik, siis kaugtööl. Kui ettevõte on kinni, siis üldjuhul lükkub ettevõttepraktika suvepoole edasi.

Järvamaa Kutsehariduskeskus korraldab praktikaid case by case. Aprillis on tavaliselt palju praktikale minejaid ja kuhu võetakse, sinna saadetakse. Praegu pigem nagu ei juleta võtta – tööd ju ka paljudes kohtades pole.

Olustvere TMK jätkab ettevõttepraktikatega jätkame ettevõtte, kooli ja õppija kokkuleppel kui ettevõte töötab. Põllumajanduse  õppijatega pole probleemi, sest sealsed ettevõtted pigem ootavad töökäsi hetkel juurde. Põllumajanduses ei saa töid kuskile lükata, ettevõtteid kinni panna jne. Lehmad tahavad iga päev lüpsmist ja süüa tahame me ju kõik paraku. Põllutöödega on ka nii, et kui kevadel midagi maha ei külva, siis pole ju ka sügisel midagi lõigata…Keerulisem on kokkade ja turismi õpilastega, kes on viimase kursuse õpilased. Neil on veel  tegemata osa ettevõttepraktikast. Kui ettevõte ikkagi ei tööta hetkel enam või suure tõenäosusega oma uksi ka lähiajal ei ava, siis proovib kool seda osa praktikast korraldada kooli juures mais- juunis, juulis, augustis vajadusel. Tagavaravariant on see, et lõpuaktus ei toimu juunis, vaid toimub augustis. Õppeaasta lõppeb ju alles 31.augustil.

Tallinna Ehituskoolis toimub ettevõtte praktika korraldamine nagu varem. Üksikutel juhtudel (kuni tänaseni) on tulnud praktika toimumine edasi lükata, kuna ettevõte on oma tegevuse peatanud. Kuna praktilist õpet on kaugõppe vormis ehituskoolis õpetatavatel erialadel suhteliselt raske korraldada, siis püütakse võimalikult paljud antud perioodil ettevõtte praktikale suunata, seda eelkõige lõpukursuste osas.

Tartu Kutsehariduskeskusel on praktika korraldamisel erinevaid näiteid – on valdkondi, kus praktika edukalt jätkub, nt IT- erialadel, samas tõstetakse ka õppetöö graafikuid ringi, et õppijad saaks praktikale saata, nt metallivaldkonnas. Keeruline on isikuteeninduse valdkonnas, majutuses ja toitlustuses, kus lepingud on kõik peatunud. Praktikalepingud tehaksegi augusti lõpuni.

Hiiumaa Ametikool: Praktika osas on erinevatest juhenditest/ettekirjutustest korduvalt läbi käinud, et ettevõttepraktika võib ja pigem isegi peab (majandustegevuse soodustamise eesmärgil) jätkuma. Seda loomulikult juhul, kui kõik osapooled sellega nõus on, praktikale minev õppija on terve ja järgitakse kehtestatud korda. Kindlasti mängib suurt rolli ka ettevõtete praegune töökorraldus, kuid siiani ei ole kuulda olnud, et kellegi praktika sooritamine oleks takistatud.

Juhul, kui praktika sooritamine praeguses olukorras on raskendatud, siis on võimalik poolte kokkuleppel praktikaperioodi pikendada. Enamik praktikalepingutest aga ongi sõlmitud pigem pikemale perioodile ja mängumaad peaks juba olema.

Kui valitud ettevõttes üldse praktikat teha ei saa, on võimalik leping tühistada ja valida uus ettevõtte või nt linnaaednikud ja palkmajaehitajad võivad kasutada varianti, kus ettevõttepraktika tehakse kooliaias/palgikojas.

Saaremaa Ametikool: Üksikud praktikad veel toimuvad (ehitajad, autotehnikud, hooldustöötajad), aga enamus on peatunud.

Viljandi Kutseõppekeskuses toimuvad praktikad vastavalt lepingutele nendes valdkondades, kus töö käib. Kui praktikakoht ei tööta, on õpilased e-õppes ja loodetakse praktika ära korraldada 31.augustiks.

Sisekaitseakadeemia: Praktikad hetkel toimuvad, kuna tegemist on sisejulgeoleku valdkonna ja eesliini tööga, mis hetkel täistuuridel käib. Praktikakohtade ning töövähesuse üle kurta ei saa. Iseküsimus on muidugi, kas ka edaspidi jätkub piisavalt juhendajaid, kes praktikantidega igapäevatöö kõrvalt tegeleda jõuavad.

  1. Kas on võimalik, et kooliaasta pikeneb? Kutseeksamid, mis neist saab?

Kooliaasta pikenemine pole võimalik, see lõpeb 31.08.2020. Küll on võimalik õppeaja pikenemine või ümber tõstmine. Pikendada saab ju kuni 31.augustini. Samuti võib kool õppurid praegu puhkusele saata ja teha õppetööd juunist augustini. Kutsehariduses pole riik ette andnud, millal õppijal on koolivaheaeg, seda otsustab kool. Õppijale on ettenähtud täisõppeaastal 40 õppenädalat. Kool paigutab need kalendris vastavalt tema õppekorralduspõhimõtetele.

Räpina Aianduskool: Jah, ilmselt paari nädala võrra. Osa õpet püüame mahutada uue õppeaasta sügissemestrisse. Oluline on tagada lõpukursuslastele mõistliku ajaga kooli lõpetamine. Täna võiks see juhtuda ikka Võidupühaks.

Kutseeksamitega on keerulisem. Kui koolid on ise kutseandjad, on asi lihtne. Kool korraldab. Kui kool ise ei tee, sõltub kogu eksamite tegemine Kutsekoja juhtnööridest.

Tallinna Polütehnikum:  Tänasele olukorrale ja tänase päeva infole tuginedes õppeaega pikendada ei kavanda. Kui eriolukord/distantsõpe pikeneb ka mais, siis ei tea veel.

Järvamaa Kutsehariduskeskus: Ei oska vastata. E-õppega seotu ( et näiteks praktilist õpet ei saa teha, et osa õppijaid ei õpi vahepeal midagi jne) viib normaalse aja taastumiseks õpilased oma õpingutes erinevale kaugusele. Selle segaduse likvideerimine iga õpilase kaupa on väga keeruline.  Mõistlikum oleks ( nagu ikka suurte muutuste ajal) proovida lüüa kõiki ühe mõõdupuuga, samas midagi arvestades ja midagi rehabiliteerides. On mõte, et mooduli/õppekava meeskonnad tulevad kokku ja lihtsalt otsustavad, kes pääseb järgmisele kursusele ja kes mitte.

Talllinna Ehituskool: Kooliaasta tegevuse muutmise osas võtame otsuse vastu aprilli lõpus. Esmatähtsaks peame viimase kursuse õpilaste lõpetamise võimaldamise.

Tartu Kutsehariduskeskus: Hetkel on töös ka õppeaja pikendamine ja lõpetamine augustis. Seda mitte terves koolis, vaid erialade lõikes erinevalt.

Hiiumaa Ametikool: Esialgu ei kavatse. Kui eriolukord venib pikemaks, siis tuleb seda teha.

Saaremaa Ametikool: Seni kavandame tegevusi teadmises, et saame kooli avada 4.mail ja sel juhul saame tegevuste ümberkorraldamisega hiljemalt 31.augustiks hakkama. Õppekavati on stsenaariumid väga erinevad ja „individuaalne õpitee“ juba reaalsus. Õppegruppide kaupa lõpuaktuseid veel ei planeeri, aga ilmselt üks aktus augusti lõpus ja teine jaanipäeva paiku. Eks sõltub kutseeksamitest.

Viljandi Kutseõppekeskus: Õppeaega esialgu pikendada ei plaani. Lõpukursuslased loodame viia kooli lõpetamisele Võidupühaks. Kutseeksamid loodame kutseandjatega kokku leppida ja juunis ära korraldada.

Sisekaitseakadeemia: Oleme välja töötanud erinevad stsenaariumid, kuidas edasi toimetada ja mida see meile kaasa toob, kui normaalolukord taastub ja õppetööga saab jätkata kas maist, juunist või augustist. Oleme väga paindlikud ning õppetöö pikendamist kaalume nii õppuri, õppegrupi ja terve akadeemia vaates. Milline stsenaarium ja pikendamise variant kasutusele läheb, selgitab aeg.

  1. Kutsemeistrivõistlused „Noor Meister“ jäävad ära, mis see koolidele kaas toob? 

Kutsekoolide juhid leiavad, et midagi katastroofilist oskuste festivali „Noor Meister“ ära jäämisest ei juhtu. Siiski on tegemist väikese tagasilöögiga kutsehariduse populariseerimisel ja mõnedel jääb üks eneseteostamise võimalus vähemaks. Mitmed koolid on märtsiks oma sisemised võistlused ära teinud ja parimad noored välja selgitanud. Septembris peaks toimuma Euroskills 2020 Grazis, Austrias, kus loodetavasti saavad meie parimad kutseõppurid võistelda.

Koolide arvamused selle kohta, mida „Noore Meistri“ ärajäämine koolidele kaasa toob:

Räpina Aianduskool:  Tõenäoliselt  probleemid järgmistel EuroSkillsi ja WorldSkillsi võistlustel osalemise asjus. Aga ka korraldustöö ärajäämise, st saab paremini keskenduda igapäevasele õpetajatööle.

Tallinna Polütehnikum: Otseselt mitte midagi. Oleme küll ette ostnud mingeid materjale ja tarvikuid, aga neid saame edaspidi täielikult korralises õppetöös ja/või täienduskoolituses kasutada.

Järvamaa Kutsehariduskeskus: See küsimus on prioriteetide järjekorras üsna taga. Ettepanek on see aasta lihtsalt vahele jätta. Koroonasuppi sööme terve suve ja sügise, siis algab veel uus õppeaasta ka – kellel on aega võistlusi korraldada või nendeks valmistuda? Aga kui vaja, teeme ära.

Tallinna Ehituskool: „Noore Meistri“ ärajäämine vähendab kutsekoolide tutvustamise võimalusi.

Tartu Kutsehariduskeskus: Meie oma koolis tegime ära märtsi alguses majasisesed kutsevõitlused „ Aasta Tegija“ ja andsime võimaluse näidata oma kutseoskusi just tööandjate valvsa pilgu ees. Tasuks hulk tööandjate ja partnerite auhindu, muide ka töölepinguid.

Hiiumaa Ametikool: Kuna Noorel Meistril on vanusepiirang, mistõttu me seal ei osale, siis see meid otseselt ei mõjuta. Mõjutab ainult kaudselt, kuna jääb ilmselt ära ka üleriigiline kampaania, kus kutseõppele veidi enam tähelepanu oli plaanitud pöörata.

Saaremaa Ametikool: Noore Meistri ärajäämise võtsime teadmiseks, aga ilmselt pole kellelgi olnud mahti arutleda, kas millestki ka ilma jäime. Saaremaa kontekstis ei ole Noor Meister võti noore kutseõppuri südamesse, vaid see võtmeke on ennekõike lapsevanema ja ametniku taskus.

Viljandi Kutseõppekeskus: Meie oleme omad võistlused ära teinud. Jääme ootama uusi.

Kokkuvõtteks

Täna on oluline koolide ja ettevõtjate omavaheline tihe suhtlemine. Virtuaalselt. Kus vähegi võimalik, saab õppetöö ju jätkuda. Eriti töökohapõhises õppes ja kaugõppes.

Aga peamine – hoiame end ja kaasteelisi – siis saame varsti normaalse elu juurde tagasi.

Autor: Tarmo Loodus, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatuse esimees

Jälgi meid Facebookis   
×