Tööandjate Keskliit

Euroopa Komisjoni 2021. aasta talvine majandusprognoos

11. veebruaril avaldas Euroopa Komisjon 2021. aasta talvise majandusprognoosi. Prognoosi kohaselt kasvab euroala majandus nii 2021 kui ka 2022 aastal 3,8%, ELi majandus 2021 3,7% ja 2022. aastal 3,9%.  Euroala ja ELi majandus peaks saavutama kriisieelse tootlikkuse varem, kui 2020. aasta sügiseses majandusprognoosis eeldatud – peamiselt tänu 2021. aasta teiseks pooleks ja 2022. aastaks prognoositust kiiremale majanduskasvule.  2020. aasta kolmandas kvartalis tugevalt kasvanud majandustegevus vähenes neljandas kvartalis taas, sest pandeemia teise lainega võitlemiseks kehtestati uuesti piiranguid. Kuni need meetmed kehtivad, väheneb ELi ja euroala majandus 2021. aasta esimeses kvartalis eeldatavasti veelgi. Majanduskasv peaks taastuma kevadel ja hoogustuma suvel ühes vaktsineerimisprogrammide edenemise ja piirangute järk-järgult lõdvendamisega. Majanduse taastumist toetavad ka maailmamajanduse paremad väljavaated.

Pandeemia majanduslik mõju on liikmesriigiti endiselt ebaühtlane ning prognooside kohaselt on taastumise tempo samuti väga erinev.

Komisjoni teatel on Eesti majanduses olnud kriisis vastupidavad eratarbimine ja eksport, kriisist said enim mõjutatud majutus ja toitlustus. Komisjon ootab tänavu Eesti majanduskasvuks 2,6 protsenti, seda aga piirangute järkjärgulise vähenemise korral. Tuleval aastal peaks taastumine hoogustuma ja SKP kasv kerkima 4 protsendini. Kasvu mootorina nähakse majapidamiste küllaltki hea olukorra tõttu eratarbimist ja investeeringud.

Prognoosist nähtub, et inflatsioon peaks euroalal suurenema 0,3%-lt 2020. aastal 1,4%-le 2021. aastal ning seejärel pisut vähenema, jõudes 2022. aastal 1,3%-le. Euroala ja ELi inflatsioon on prognoosi kohaselt 2021. aastal sügisel prognoositust veidi suurem, kuid jääb eeldatavasti üldiselt tagasihoidlikuks. Majanduse aeglasem taastumine pidurdab arvatavasti ka edaspidi kogunõudluse survet hindadele. 2021. aastal suureneb see ajutiselt energiainflatsiooni positiivsete baasefektide ja maksukohanduste mõjul, eriti Saksamaal, samuti seetõttu, et taastuv nõudlus põrkub mõningate kõrvaldamata kitsaskohtadega tarnepoolel. 2022. aastal, kui tarneahelad saavad paika ja baasefektid hajuvad, peaks inflatsioon taas aeglustuma. 

Prognoosiga seotud riskid on sügisega võrreldes tasakaalustatumad, kuigi endiselt suured. Need on peamiselt seotud pandeemia arengu ja vaktsineerimiskampaaniate eduga.

Positiivsed riskid on seotud võimalusega, et vaktsineerimisega suudetakse piiranguid oodatust kiiremini lõdvendada, mis tähendaks varasemat ja tugevamat taastumist. Samuti võib ELi taasterahastu „NextGenerationEU“, mille keskne element on taaste- ja vastupidavusrahastu, tagant tõugata prognoositust suuremat majanduskasvu, sest sellest kavandatud rahastamist ei ole suuremas osas veel praeguses prognoosis arvesse võetud. 

Negatiivsete riskide osas võib pandeemia lähiajal osutuda prognoositust püsivamaks või tõsisemaks või võib tekkida viivitusi vaktsineerimisprogrammide elluviimisel. See võib piirangute lõdvendamist edasi lükata, mis omakorda mõjutaks oodatava taastumise ajastust ja tugevust. Samuti on oht, et kriis võib jätta sügavamad armid ELi majandus- ja sotsiaalstruktuuri, eelkõige ulatuslike pankrottide ja töökohtade kadumise tõttu. See kahjustaks ka finantssektorit, suurendaks pikaajalist töötust ja ebavõrdsust.

Euroopa Komisjoni järgmine prognoos on 2021. aasta kevadine majandusprognoos 2021. aasta mais. Rohkem infot Euroopa Komisjoni lehelt.

Euroopa ettevõtete katusorganisatsioon BusinessEurope on samuti avaldanud ajakohastatud majanduse väljavaate, kus nad on välja toonud, et kuigi ekspordile suunatud majandused toimisid 2020. aasta viimastel kuudel oodatust veidi paremini, on ettevõtete usaldus endiselt madal ja lukud põhjustavad suurt langust majandustegevus, ehkki vähem kui kevadel.

BusinessEurope novembris avaldatud sügisene majandusvaade näitas, et ELi majandus kahaneb 2020. aastal 7,3%, millele järgneb 5,0% kasv 2021. aastal. Selle prognoosi riskide tasakaal on aga viimastel kuudel nihkunud negatiivse poole. Väljavaated sõltuvad nüüd tugevast poliitilisest toest Euroopa majandusele ja ettevõtetele ning vaktsiini kiirest ja edukast kasutuselevõtust. Ehkki vaktsiinide väljatöötamine ja kasutuselevõtt annab lootust, on ettevõtete usaldus endiselt väga madal. BusinessEurope majanduse väljavaadete ajakohastatud versioon toob välja vajaduse tegeleda investeeringute tugevdamistega, mis on pikaajalise kasvu peamine käivitaja, kusjuures ülioluline on ELi järgmise põlvkonna taastamisvahendi tõhus kasutamine.

BusinessEurope on ka välja toonud poliitika soovitused Euroopa poliitikakujundajatele

  • Kui piirangud jätkuvad või nende lõdvendamine venib, peaks poliitikakujundajad vältima kiiret ja enneaegset ettevõtjate ja töötajate toetamise meetmete (palgatoetused, maksepuhkused) lõpetamist, kuna see pikendab languse pikenemist ja majanduse seisakut.
  • Väga oluline on valitsustel seada prioriteediks vaktsiinide laialdane ja kiire kasutuselevõtt, mis on võtmetähtsusega majanduse kiiremal taasavamisel.
  • ELi järgmise põlvkonna ELi taastamisvahendit tuleb rakendada viivitusteta. Liikmesriikide majanduse elavdamise ja vastupanuvõime kavad peavad toetama investeeringuid ja reforme, mis aitavad muuta ELi kasvu, tootlikkust ja konkurentsivõimet.
  • Kuna pangalaenud ettevõtetele on juba surve all, tuleb kõik muudatused seoses pangakapitali reguleerivate nõuetega lõpliku Basel III lepingu üle võtmise kontekstis hoolikalt läbi kaaluda, et need ei põhjustaks laenamise ja investeeringute järsku vähenemist.
  • Keskpikas perspektiivis peavad liikmesriigid liikuma tagasi jätkusuutliku eelarve suunas. Uued EL-i maksuseadused ei tohi kahjustada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja ettevõtete tulumaksu reformi ei tohiks rakendada Euroopa Liidu ühepoolse meetmena vaid see tuleks kokku leppida läbi OECD.
Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×