Ettevõtete innovatsioon: uuenenud töökorraldus, täiustatud kaubad ja väiksem ökoloogiline jalajälg
Iga kahe aasta järel korraldab statistikaamet „Ettevõtete innovatsiooniuuringut“, millega mõõdetakse, kui uuenduslikud on Eesti ettevõtted. Positiivse uudisena on Eesti ettevõtete innovaatilisus viimastel aastatel püsinud suhteliselt suur. Milles seisneb Eesti ettevõtete innovatsioon ja millised valdkonnad on kõige uuendusmeelsemad, selgitab Statistikaameti analüütik Nele Saarelaid.
Ettevõtete innovaatilisus on üheks oluliseks näitajaks mõistmaks, kuidas ettevõtted enda arengusse panustavad, samuti kas ja kuidas kohanetakse näiteks nii koroonakriisi kui ka muude ühiskonna muutustega. Innovaatilisust peetakse ka üldise majandusliku arengu ja konkurentsivõime parandamise oluliseks komponendiks.
2018–2020 aastate kohta tehtud innovatsiooniuuringu andmetel olid 64% Eesti ettevõtetest innovaatilised. Tulemus on võrreldes varasemaga küll mõnevõrra langenud, kuid siiski püsib heal tasemel. Kõige innovaatilisemad on enam kui 250 töötajaga suurettevõtted, millest peaaegu kõik ehk 92% on uuendusmeelsed.
Tegevusaladest on kõige uuenduslikumad arhitektuuri ja insenerinduse, teaduse ja arenduse ning reklaaminduse ja turu-uuringutega tegelevad ettevõtted. Kõige vähem innovaatiline on hulgikaubanduse, veonduse ja laonduse sektor. Tööstus- ja teenindussektori ettevõtted on innovaatilisuselt suhteliselt sarnasel tasemel, vastavalt 65% ja 63%.
Ettevõtete innovaatilisus jaguneb kaheks: protsessiuuendus ja tooteuuendus
Protsessiuuenduste all mõeldakse tegevusi, mille käigus on ettevõtted oma töö- või tootmisprotsesse arendanud. Uuringust ilmneb, et viimastel aastatel on rohkem rõhku pandud just töökorralduse uuendamisele. See võib olla põhjustatud asjaolust, et uuringuperioodi jäi koroonaviiruse massiline levik, mistõttu oli ettevõtetel hädavajalik oma töökorraldust muuta ning väga palju hakati kasutama kodukontoris töötamise võimalust.
Tooteuuenduste all peetakse silmas ettevõtete kaupade ja teenuste arendamist. Siin saab rääkida konkureerivatest ja konkurentsitutest toodetest. Konkureerivad tooted on sellised kaubad ja teenused, mida teised juba pakuvad, kuid mis on uued ettevõtte enda jaoks. Konkurentsita toodete hulka kuuluvad sellised tooted, mida turul veel ei pakuta. Eesti ettevõtteid iseloomustab pigem konkureerivate toodete uuendamine ning kaupade ja teenuste täiustamine.
Uuringust selgub ka keskkonnainnovatsioon
Oluliseks osaks seekordses uuringus olid ka keskkonnaga seotud uuendused, mis näitavad, kuivõrd pühenduvad ettevõtted keskkonnateemale ning mil määral kohandavad oma tegevust keskkonnasäästlikumaks. Uuringu ajal tegeleti enim just selliste keskkonnasõbralike uuendustega, mis vähendavad energia kasutamist või CO2 jalajälge nii tööprotsessides kui ka toodete tarbimisel. Palju tähelepanu pööratakse ka tööprotsessides materjalide ja vee vähendamisele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et suur osa Eesti ettevõtetest on jätkuvalt uuendusaltid. Ettevõtete innovatsioon avaldub eelkõige töökorralduse uuendamises ja kaupade täiustamises, päris uusi tooteid või teenuseid arendatakse vähem. Seejuures on hea näha, et järjest rohkem arvestavad ettevõtted oma tegevuses ökoloogilise jalajälje vähendamisega ja keskkonnasõbralikud uuendused on saanud uueks normaalsuseks.
Loe ka Statistikaameti blogipostitust.
KOMMENTAAR:
“Eesti Innovatsiooniuuringu tulemustes kajastuvad nii Eestit kogu maailma mõjutavad trendid ja kriisid, sealhulgas 2020. aastal alanud koroonakriis, millest poliitikakujundajad ja elluviijad saavad ajakohaseid järeldusi ja otsuseid teha”, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu arendusnõunik Kristel Oitmaa
Foto: Jarek Jõepera ja Canva.com