Tööandjate Keskliit

ETTEVÕTLUSKONKURSS: Aasta innovaatori nominendid: kes võitleb oma tootega koroona vastu, kes osaleb ajaloolises projektis

Tänavuse „Ettevõtluse auhind 2021” konkursi aasta innovaatori tiitlile kandideerivad veel Chemi-Pharm ASKrakul OÜ ning Solis BioDyne OÜ. Neil kõigil on olnud ülipõnev ja teguderohke aasta. Innovatsioonita ei kujuta nad elu edasi, sest ilma selleta jääksid nad lihtsalt teistest lootusetult maha. Aasta innovaator selgub 7. oktoobril toimuval auhindamisüritusel “Eesti parimad ettevõtted 2021”, millest teeb teleülekande ETV.

Chemi-Pharmi tegevjuht Kristo Timberg alustab aga sellest, et ettevõtte 2021. aasta on olnud intensiivne nagu eelnevadki. Eelmise aasta suurenenud nõudlus mõjutab neid siiani – sellest ongi saanud nende jaoks uus reaalsus.

Chemi-Pharm’i uue hoone pidulik avamine. FOTO: KARLI SAUL, SCANPIX.

“Tänavu on olnud meie jaoks märgiline tänu mitmetele arendustele. Mais tõime turule koroonavastaste antikehadega ninasprei BioBlock, mis valmis koostööna konsortsiumis, kuhu kuuluvad lisaks Icosagen Cell Factory OÜTeadus ja Tegu OÜEesti Maaülikool ja Tartu Ülikool. Sellesse tootesse on väga palju inimesi oma aega ja teadmisi pühendanud ja meil Chemi-Pharmis on siiralt hea meel, et saame omalt poolt koroonavastasele võitlusele kaasa aidata,” selgitab Timberg.

Chemi-Pharmis on innovatsioon mõtteviis, mis on Timbergi sõnul väärtustatud nii tootmises kui ka juhtkonnas. Nad on täiustanud ning automatiseerinud oma tootmisprotsesse uute ja efektiivsemate seadmetega. Samas on teinekord innovatsioon ka väiksemates detailides.

“Näiteks uut tüüpi taara efektiivseks tootmiseks disainisime, 3D printisime ja paigaldasime tootmisliinile uuendusliku 10 sentimeetrise plastikdetaili – üliväike asi, aga tohutu mõju tootmisvõimekusele,” toob Timberg näite.

Ettevõtte laborid tegelevad igapäevaselt tootearendusega, et analüüsida ja testida erinevaid koostisi ning töötada välja uusi tooteid. Koostööd tehakse teadlaste ja ülikoolidega, et uurida uusi võimalusi või luua keerukamaid tooteid.

“Viimaks käib innovatsiooni alla ka uute IKT lahenduste arendamine ja kasutusele võtmine, organisatsiooni struktuuri muutmine ning töökorralduse tõhustamine. Oleme organisatsioonina koguaeg muutustes ja see ongi meie normaalne olek – otsime järjepidevalt võimalusi, mida teha teisiti ja paremini,” räägib firma tegevjuht.

Teadmusmahukas innovatsioon on tema sõnul vajalik, et jõuda toote, tehnoloogia või teenuseni, mida vajavad paljud ja millele ei tule ette riigipiirid. Chemi-Pharmi inspireerib, kui nad saavad teha midagi, mida teised veel ei tee, ja luua uusi lahendusi reaalsetele probleemidele.

Ajaloolise hetke lävel

Fotol vasakult: Jaan Viru, Kaarel Koppel, Arti Zirk, Jaan Hendrik MurumetsFOTO: KAUPO KIKKAS.

Aasta innovaatori nominent Krakul tegeleb asjade interneti põnevas maailmas. Eelmisel aastal kaubandus-tööstuskoja poolt välja antava Noore ettevõtja tiitli saanud Krakuli juht Jaan Hendrik Murumets ütleb, et nende meeskonnal on olnud ülipõnev ja pingeline aasta. Nende inseneride jaoks täitus ka üks suur unistus:

“Meie tehnoloogia jõuab esimese Eesti seadmena Kuu pinnale. Olime arenduspartner Crystalspace’ile, kellega arendasime ühiselt välja kaamerad. Need valmisid aasta alguses ning lähevad lähiaastatel NASA missiooniga Kuule. Stereokaamerat kasutatakse NASA kosmoseprojektis Artemis, mille eesmärk on saata inimesed, sealhulgas esimene naine, aastaks 2024 Kuule ning luua aastaks 2028 Kuul püsiv inimasustus, mis omakorda on hüppelauaks inimese saatmiseks Marsile ja kaugemale,” selgitab Murumets ajaloolises projektis osalemise tähtsust.

Eestis tehtud kaamerad juhivad robotkäpa tööd, mis uurib Kuu lõunapoolust. Kaamerate valmimise ajakava oli Murumetsa sõnul ülipingeline, seetõttu pidi kogu nende meeskond panustama.

Murumets räägib, et kogu nende tegevus ongi oma olemuselt innovatsioon – nad teevad asju nutikaks ja panevad ise sõitma. Teevad klientide häid ideid veel paremateks toodeteks.

“Krakuli arendused on väga mitmetes rahvusvahelistes projektides eri maailmajagudes – nii maa peal, vee all kui ka kosmoses. Meie arendatud elektroonika on näiteks BiKeepi nutikate rattaparklate sees, mida võib leida paljudest Euroopa riikidest, aga ka teistest maailmajagudest. Samuti Auve Techi isesõitvates sõidukites, mis sõidavad näiteks ka Kreekas. Muudame nutikaks tippsportlaste jalatsite sisetaldu, pudeliavajaid, massaažiseadmeid, meditsiiniseadmeid jne,” toob Murumets välja.

Tulemuse annab pikem vaade

Kolmas nominent Solis BioDyne on biotehnoloogia ettevõte, mis tegutseb Tartus. Nende turundus- ja kommunikatsioonijuht Sigrid Hänni mainib esmalt, et nad on kahel viimasel aastal läbinud olulisi muutusi, milledega on tulnud kohaneda. 2021. on olnud ka kiire kasvu ja suurte tulevikku suunatud ettevalmistuste aasta. Muudatuste seas on töötajate arvu kasv 40lt 60le, suurte ja veel suuremate investeeringute tegemine ning tootmise efektiivistamine ja tootmismahu kasvatamine. Laienenud on ka ettevõtte tooteportfell.

ANNIKA HAAS / EESTI EKSPRESS

Innovatsioon toimub meil igas osakonnas. Innovatsiooni osas saab määravaks pika ja väga pika vaate omamine – meie innovatsiooni osakonnas on vaade suunatud 3-10 aasta peale ja ettevõtte nõukogu vaatab pidevalt strateegiliselt kaugemale kui igapäevaelu. Ainult pikka vaadet omades on võimalik teha asju fundamentaalselt teistmoodi,” räägib Hänni.

Oma igapäevase tootearenduse kõrvalt on Solis BioDynele väga oluline vaadata juba täna tulevikku ja alustada projektidega, mille vajadus võib olla alles 3-5 aasta pärast.

“Lisaks uute molekulide ja toodete disainimisele ning metoodikate arendamisele on väga oluline arendada kogu ettevõtet, sh. tootmine, turundus, müük jne.” avaldab Hänni.

Koostööd tehes väärtusahelas kõrgemale

Kristo Timberg ei mäletagi hetke, kus Chemi-Pharmil ei oleks olnud mõnda väiksemat või suuremat koostööprojekti ülikoolide või teadlastega. Hetkel on nende põhifookus innovaatilisel BioBlockil, aga samal ajal töötatakse koos ka teiste toodete loomisega.

“Lisaks oleme osalenud robootikaga seotud projektides ja testinud tootmises autonoomseid logistikaroboteid. Oleme ülikooli abiga õppinud paremini jälgima tootmisliinidel toimuvat. Soovime ka teadusesse ja kõrgharidusse tagasi anda. Anname välja stipendiume ja pakume üliõpilastele kursusetöös lahendamiseks päris probleeme – olgu selleks ettevõtte strateegia arendamine või liitreaalsuslahenduse võimaluste uurimine meie tootmise,” selgitab Timberg.

Krakuli töötajad on kaks aastat järjest panustanud enda aega Eesti Elektroonikatööstuse Liidu, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Polütehnikumi kampaania “Õpi elektroonikat” heaks.

“Tööjõu puudus on kindlasti oluline probleem meie sektoris ja me hea meelega oleme siin partneriks ülikoolidele,” räägib Jaan Hendrik Murumets.

Kuu kaamerate projekti raames tegid nad aga tihedalt koostööd ka Tartu Ülikooli Tartu observatooriumiga. Tartu observatoorium vastutas koos Crystalspace’iga kaamera ja optika disaini eest ning kaamerate testimine toimus observatooriumi laborites.

“Kindlasti aga võiks teha veelgi rohkem koostööd ülikoolidega, et ronida väärtusahelas kõrgemale,” näeb Murumets.

Solis BioDyne on tegutsenud 26 aastat ja koostöö kõrgkoolidega on erinevatel viisidel käinud pidevalt. Seda näiteks nii Tartu Ülikooli bioinformaatikutega, Tartu Ülikooli Kliinikumiga ja Genoomika Instituudiga.

“Meie ettevõtte teadus- ja tootearenduse osakonna enamus töötajad on teadlased – lihtsalt nad ei tee teadust ülikoolis, vaid ettevõttes. Samuti  on mitmed tootearendusprojektid seotud erinevate ülikoolidega üle kogu maailma,” ütleb Sigrid Hänni.

Ilma innovatsioonita edasi ei liigu

Chemi-Pharmi tegevjuht Kristo Timberg ütleb lõpetuseks, et keskkond meie ümber muutub kogu aeg ning kes sellega sammu ei pea, jääb teistest maha ja peab hiljem sabas sörkima. Innovatsioonis on käivitajaks ambitsioon midagi paremaks teha, olgu kodus, tööl, terves riigis või maailmas

“Innovatsioon ei ole midagi müstilist või suurt, mida vähesed on võimelised hoomama ja mille algus tuleb ametlikult kokku leppida. Innovatsiooni võib leida ka väga väikestes asjades. Teinekord kõige suuremad võidud tulevadki ootamatult ja saavadki alguse väikestest arendustest. Oluline on avatud mõtteviis ja valmisolek muutuda,” toob Timberg välja.

Ta ütleb, et kõik soovivad hästi elada ja paremaks saavad asjad neid paremaks tehes. Ainult nii saame endale parema töökeskkonna, looduskeskkonna, parema riigi, parema majanduse – ainult siis, kui mõtleme välja uudseid lahendusi, proovime ja õpime, kuidas teha asju paremini kui varem.

Jaan Hendrik Murumets lisab, et Eesti ei ole enam odava tööjõuga allhankemaa ja me peame panustame innovatsiooni, et püsida globaalses konkurentsis. Pidevalt tuleb otsida lahendusi, kuidas toota nutikamalt, paremini, väärtuslikumalt, efektiivsemalt.

“Innovatsiooni panustamine peaks olema igapäevane asi, iga päev tuleks mõelda, kuidas teha asju paremini ja targemini – lihtsalt korra hoogtöö käigus millegi tegemine ei taga pikaajalist tulemust. Innovatsioon peaks olema mõtteviis ja loomulik osa tööst,” on ta veendunud.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×