Tööandjate Keskliit

Puhastusettevõte SOL peab 150 kliendi lepingu üles ütlema

Ajaleht Postimees kirjutab 29.11.21, et puhastusettevõte SOL peab tööjõupuuduse tõttu ütlema üles kliendilepinguid. Vaatamata sellele, et ettevõte rakendab nii vähenenud töövõimega inimesi, pakub suviti tööampsude võimalust koolilastele, et näe nad muud võimalust tööjõupuuduse leevenduseks, kui kaasata lisaks ka välistööjõudu.
 
Refereeritud arikkel Postimehest:
Väiksemad ärid peavad inflatsiooni ajal kulu kokkuhoidmiseks ise koristama hakkama, ütleb SOL Balticsi juht Rinel Pius. Liiati on ettevõttel töökätest kibe puudus, mille leevendamiseks ei piisa isegi palgatõusust, vaid tuleks rohkem välistööjõudu riiki lubada või piirata näiteks kaubanduskeskuste lahtiolekuaegu, et need vaba tööjõudu endale ei ahnitseks.

 

Kogu Eesti on hädas tööjõupuudusega, probleemid on eriti suured teeninduses. Kuidas on lood puhastusteenustes?

Tööjõupuudus on olnud puhastuses probleem juba aastaid. Viimasel aastal on asi aga kiiresti hullemaks läinud. Kuni kevadeni oli meil vakantseid töökohti 15, suvest alates on juba 70 inimest puudu. Viimastel kuudel on asi tänu töötukassas arvel olevatele tööampsajatele pisut parem, kuid lühiajalisi töötajaid ei jõua piisavalt koolitada ning objektide halduse ja personaliosakonna koormus kasvab väga suureks.

Näiteks ühelt objektilt, kus varem töötas kuus töötajat, käis ainuüksi juulis läbi 46 tööampsajat. Seda ei jõua ära hallata ning töö kvaliteet kannatab. Lisaks nõuab töö vaktsineeritust, aga kõiki ei ole võimalik veenda seda tegema.

Eestis ja mujal Baltimaades peame läbi ajama oma inimestega. Põhjamaades on ligi 90 protsenti töötajatest pärit kolmandatest riikidest. Nemad on selle asja nii sättinud ja see toimib.

Samuti pole koristaja töö meil motiveeriv: füüsiliselt raske ja osalise tööajaga. Kui inimene hakkab tööd otsima, siis vaatab ta esmalt jaekaubandust, siis hotelle ja restorane ning viimasena jõutakse meie juurde. Paljudele ei sobi see töö füüsiliselt. Näiteks lennujaama koristaja võib tööpäevas läbida 20 kilomeetrit ja see ei ole jalutuskäik. Inimesed ei pea sellisele koormusele vastu.

Kas parema palga maksmine ei lahenda seda probleemi?

Alati võib öelda, et tõstku palka. Puhastusteenuste palgad on tõusnud viimastel aastatel kiiresti. Kui kümmekond aastat tagasi oli palgakäärid näiteks Soomega ligi neljakordsed, siis nüüd on vahe kahanenud kahekordseks ning meie inimene enam Soome koristama ei kipu. Praegu otsime Tallinna puhastajaid palgaga üle viie euro tunnist, mis on võrdväärne teeninduses pakutavaga. Puhastajate tunnipalk on kohati suurem kui kaubanduses, kuid tunde tuleb osalise tööaja tõttu vähem. See on ka üks põhjuseid, miks töötajaid on keerulisem leida.

Kasutame tööjõupuuduse leevendamiseks kõiki võimalusi, mis turul saada on. Palju lapsi saab suviti oma esimese töökogemuse meie juures. SOLi 1700st Eestis töötavast inimesest ligi 400 on puudega. Need inimesed tahavad väga tööd teha ja teistega suhelda. Samuti teeme koostööd rehabilitatsioonikeskustega ning vanglaametiga, et vabakäiguvangid saaksid meil töötada.

Samas läksid meilt tulumaksumuudatuste tõttu minema pooled pensionärid, kellele meeldis mõned päevad nädalas tööd teha, kuid lisatulu maksustamise tõttu pole sellel enam mõtet.

Lahendus probleemile me lähiajal ei näe ja seetõttu loobume 150 kliendist ehk umbes 15 protsendist lepingutest. Peamiselt puudutab see väiksemaid ärisid ja poode. Kliendid mõistavad väga hästi probleemi, et hinnad ja palgad praegu kasvavad, kuid kuskilt maalt pole enam majanduslikult võimalik kõiki hinnatõuse kinni maksta. Mis tähendab, et väiksemad ärid peavad ise koristama.

Mida annaks tööjõupuuuduse leevendamiseks veel ette võtta?

Nii nagu enamik ettevõtjaid ja tööandjate liidud, arvan ka mina, et teist lahendust kui välistööjõu riiki lubamine ei ole. See töötab väga hästi Põhjamaades ja Lääne-Euroopas ning töötaks ka meil. Nii nagu meie käisime Soomes maasikaid korjamas või käime praegu ehitamas, tuleks Eestisse lubada tööle inimesi kolmandatest riikidest. Pea kusagil Euroopas ei taha kohalikud inimesed enam lihtsamaid töid teha ja see on ka Eestis paratamatus.

Võtmeküsimus ei ole mitte see, kas me välistööjõudu siia lubame, vaid see, kuidas me nad vastu võtame. Keegi ei taha, et toimuks getostumine, nagu mitmes riigis on läinud ja kus on tekkinud piirkonnad, kuhu paljud minna ei julge. Seda kõike annab teha läbimõeldult ja kaalutletult. Riiki tuleks lubada rohkem inimesi, kes tahavad siin pikemalt elada ja tööd teha. Eestis saaksid nii ukrainlased kui ka valgevenelased suurepäraselt hakkama.

Üks võimalus tööjõupuudust märkimisväärselt vähendada on piirata kaubanduskeskuste lahtiolekuaega. Miks peavad keskused olema lahti seitse päeva nädalas kella 23ni või kas nad ei võiks olla pühapäeviti suletud? See toimib väga hästi paljudes Euroopa riikides ning vabastaks tööturule suure hulga teenindustöötajaid, kellest mitmes valdkonnas suurt puudust tuntakse.

Tundub siiski, et pandeemia mõjub teie ettevõtte rahakotile hästi: SOLi kasum kasvas kaks korda.

Tegelikult pilt nii ilus ei ole. Kui pandeemia alguses kaubanduskeskused suleti, sai meie käive tubli hoobi. Kaotasime 15 protsenti müügist, mis alles nüüd hakkab varasemale tasemele tagasi jõudma.

Kasum suurenes tänu sellele, et käitusime teadmatuses nii nagu paljud teisedki – kärpisime kõiki kulusid. Sulgesime koolituskeskuse, mille aastakulu on 400 000 eurot, ja juba see andis ligi viiendiku kasumist. Samuti vähendasime tublisti turunduskulu. Ligi pool miljonit eurot kasumikasvust tuli Läti tütarfirmast, mis alles pandeemia-aastal tänu uue juhtkonna tublile tööle esimest korda plussi jõudis.

Tänavu meie käive ilmselt kasvab umbes kümnendiku võrra, osaliselt mullu Leedus ostetud tehnohooldusettevõtte toel, kuid kasum tuleb mullusest ligi kolmandiku väiksem, sest teeme rohkem koolitusi ja investeeringuid. Näiteks avasime Eestis kaks uut pesumaja.

Kui puhastamisest rääkida, siis teadmised, kuidas pandeemia ajal teenust korraldada, tulid tänu sellele, et meil oli haiglas töötamise kogemus. Tänu sellele teadsime, kuidas nakkusohtlikke pindu puhastada, ning meie koolitajad läbisid haiglate hügieeninõuete koolituse. Kõige alus on see, et töövahendid peavad olema veelgi puhtamad.

Oleme klintide juurde paigaldanud pesumasinad, mis pesevad pärast koristamist töövahendid puhtaks. Puhaste lappide ja moppide kasutamine ongi peamine hügieeni tagamise alus. Kui koristajad kasutasid vanasti tuhande ruutmeetri koristamiseks vaid mõnda moppi, siis meil kulub selleks neid 20. Desovahendiga liialdamine on nüüd läbi, sest see küll tapab bakterid, kuid ka puhastamine eemaldab need.

Mismoodi erineb koristusteenus Eestis meie lõunanaabrite omast?

Eestis võeti juba paarkümmend aastat tagasi üle Põhjamaade puhastusmeetodid. Kuna SOLi omanikud on Soomest, siis tuli suur osa teadmistest ja tehnoloogiatest sealt.

Soome on maailmas selles valdkonnas innovatsiooni, inim- ja keskkonnasõbralikkuse poolest eesrinnas. See tähendab, et suur rõhk on tehnoloogial, mis lihtsustab ja kiirendab inimeste tööd. See tähendab muuhulgas seda, et ostame hea mopi, mis maksab 20 eurot, ja hea puhastusmasina, mis maksab 20 000 eurot. Lisaks on Põhjamaades puhastaja amet olnud au sees juba pikka aega.

Lätis ja eriti Leedus on kohati siiani kasutusel odavamad ja vähem tõhusad lahendused ehk vana hea harjavars, millele naelutad kaltsu peale. Rõhk on inimese töövõimel.

Koristamine on raske füüsiline ja paraku ka alahinnatud töö ning seetõttu on innovaatilisus väga oluline teema. Töö peab toimuma ergonoomiliselt, eelistades kuiva või niisket puhastust. Mitte nii, nagu käis koristamine varem: suure veekuluga mustust laiali ajades ning halba lõhna hävitati parema lõhnaga.

Skandinaavia puhastusvahendid on lõhna-, värvi- ja allergiavabad ning kõige olulisem on inimese hindamine ja koolitamine.

Baltimaadest on ainult Eestis korralikud ametikoolid, kutsestandardid ja kutsekoja väljastatavad sertifikaadid. Leedus ja vahel ka Lätis peab alles klientidele selgitama professionaalse puhastuse vajalikkust, Eestis sel sajandil enam sellega tegeleda ei ole tulnud.

SOL Baltics OÜ

2019. aastal oli müügitulu 28,22 miljonit ja tegevuskasum 1,07 miljonit eurot. 2020. aastal oli käive 28,32 miljonit ja tegevuskasum 2,02 miljonit eurot. 2021. aastal oodatakse müügituluks 33,5 miljonit ja tegevuskasumiks 1,5 miljonit eurot. Käibest 70 protsenti tuleb Eestist, 14 protsenti Lätist ja 15 protsenti Leedust. Kliendid on toidu-, elektroonika-, metalli- ja puidutööstus ning kaubanduskeskused, veepargid, hotellid, laevad ja suur osa avalikest asutustest. Tööpiirkond on Eesti, Läti ja Leedu, tööd koordineeritakse 17 linnast. Eesti 15 suurema tööandja ja 50 suurema tööjõumaksude maksjate seas. 1700 töötajat Eestis, 500 Lätis ja 200 Leedus. Töötajate keskmine vanus on 51, noorim on 15- ja vanim 87-aastane. 75 protsenti töötajatest on naised, 57 protsenti juhtkonnast on naised.

Foto: Madis Veltman/majandus.postimees.ee

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×