Tööandjate majandusspidomeeter: töösturite ja kaupmeeste rahulolematus ei lase kiirusel kasvada

Tööandjate majandusspidomeetri järgi edenes majandus eelmise aasta viimases kvartalis kiirusega 78 km/h, mis on jätkuvalt rahuldav. Kiirus 90 km/h, millest alates võiks majanduse edenemist hinnata heaks, tundub endiselt kättesaamatus kauguses.

Võrreldes kolme kuu taguse ajaga on paremaks läinud müügimahud ja inflatsiooniootus, seda nii jaekaubanduses kui ka ehitussektoris. Ka tööstustoodangu mahu kasv panustab majandusspidomeetri näidu paranemisse.

Samas ei lase gaasipedaali vajutada ettevõtjate jätkuv rahulolematus valitsuse tegevusega. Kui eelmise korral hindas valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks veerand töösturitest, siis seekord juba 39 protsenti. Vaid 3% tööstussektori ja jaekaubanduse ettevõtetest oli valitsuse tegevusega rahul.

Rahulolematuse põhjustena võib välja tuua varasemad aktsiisitõusud ja alkoholi müügipiirangute plaanid, kuid kindlasti jõudis ettevõtjate hinnaguid mõjutada ka uue valitsuse maksumuudatuste plaan (küsimustikule vastati detsembrikuus). Nt senisest veelgi kiiremad maagaasi aktsiisi tõusud, pangalõiv, ettevõtte tulumaksu muudatused, sõiduauto registreerimismaks, suhkrumaksu uuesti päevakorda tõstmine, sotsiaalmaksumäära langetamisest loobumine jm muudatused ei paranda kuidagi ettevõtluskeskkonda. Astmeline tulumaksuvaba miinimum muudab ettevõtja jaoks süsteemi samuti segasemaks ja jätab kõrgkvalifitseeritud tööjõule vähem raha kätte. Valitsuse esimestest sammudest oli ettevõtjatel väga raske välja lugeda soovi majandust seisakust välja tuua.

Oma hinnanguid valitsuse tegevusele on eelmise kvartaliga võrreldes parandanud ehitussektor ja teenindus. Selle põhjuseks oli ilmselt uue valitsuse plaan ehitada maksumaksja raha eest üürikortereid, renoveerida Linnahall ning tühistada majutusteenuste käibemaksumäära tõus. Sellegipoolest on nendes sektorites valitsuse eelmise kvartali otsustega rahulolevaid ettevõtteid vaid 9% ja rahulolematuid 37%.

Positiivne on, et 72% ettevõtetest planeerib investeeringuid teadus- ja arendustegevusse pigem kasvatada või jätta samale tasemele. Jätkuvalt on kõigis sektorites väga vähe ettevõtteid, kes planeerivad investeeringuid vähendada.

Investeeringu puhul on oluline ettevõtja usk majanduskeskkonna soodsate tingimuste püsimajäämise osas. Uue valitsuse esimesed otsused on selle usu vankuma löönud. Ilmselt sõltub järgmise kvartali majandusspidomeetri näit suuresti sellest, mil määral õnnestub valitsuserakondadel mõelda kohalike omavalitsuste valimiste ja maksutulu kiire suurendamise asemel sellele, kes või mis tegelikult majandust edasi viib.

Loe ka:

Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete kommentaarid värskele spidomeetrile

Mis on Tööandjate Majandusspidomeeter

Metoodika lühikirjeldus

Tööandjate Majandusspidomeetri jaoks viis küsitluse läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kes küsitles 2016. aasta kolmandas kvartalis kokku ligi tuhandet ettevõtjat ja ettevõtete tegevjuhti.

Tööandjate Majandusspidomeetri valmimist toetab Euroopa Sotsiaalfond

 

Jälgi meid Facebookis   
×