Tööandjate Majandusspidomeeter: Ettevõtjad vajavad stabiilsust ka uue valitsuse ajal

majandusspidomeeter-76-002Kolmandas kvartalis langes Tööandjate Majandusspidomeetri kiirusenäit taas 76-le kilomeetrile tunnis, enim mõjutasid aeglustumist ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ning ehitus- ja tööstussektori tellimuste maht.

Jutud maksumuudatustest teevad ettevõtjad ettevaatlikuks

Valitsusele antud negatiivse tagasiside põhjuseks on endiselt kiire aktsiisitõus jm teated plaanitavatest maksumuudatustest. Kui aprillis riigieelarvestrateegia järgnevaks neljaks aastaks kinnitati, polnud seal veel märkigi maamaksukoormuse tõusust, suhkrumaksust ega pakendimaksust, mis on juba 4-5 kuud hiljem päevakorda tõusnud. Kui nüüd uus koalitsioon kaalub veelgi suuremaid maksumuudatusi, sh on kõne all olnud ka ettevõtete tulumaksu taastamine, aktsiisitõusud, suhkrumaks, näeme ilmselt edaspidi spidomeetril veelgi väiksemat kiirusenäidikut.

Ka ekspordi toetamiseks ootavad ettevõtjad valitsuselt eeskätt stabiilsuse tagamist ja riigi maine kujundamist, kohalike ettevõtete ja nende toodete-teenuste tutvustamist. Vähem nähakse kasu konkreetsetest rahalistest toetusmeetmetest, kuid uuele turule jõuliseks sisenemiseks oleks ekspordiplaani meetme sarnase toetuse taastamine siiski asjakohane.

Majanduskasvu tagamiseks peavad kõik õppima

Teadus- ja arendustegevusse kavatseb järgmise 12 kuu jooksul investeerida 80% ettevõtjaist, mis tähendab, et investeerimisvajadust tootluse tõstmiseks on ettevõtjad hästi teadvustanud.

Investeerimist takistab aga usalduse puudumine valitsuse tegevuse ja välisnõudluse taastumise suhtes. Seepärast on ka oluline, et uus koalitsioon jõuaks kiiresti peamistes majanduspoliitilistes suundades kokkuleppele, seejuures majanduseksperte ja ettevõtjate esindusorganisatsioone mitte ainult konsultatsioonidesse kaasates (mida nad teevad), vaid nende seisukohti ka tegelikult arvestades.

Samuti tähendab uue tehnoloogia kasutuselevõtt nõudlust uue oskusteabe järele, aga ettevõtjad tunnetavad riski, et Eestis ei pruugi investeeringu järgselt sobivaid töötajaid leiduda.  Nii ettevõtjate kui ka majandusekspertide hinnangul on majandusarengu peamiseks takistuseks kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Elukestvas õppes osaleb Statistikaameti andmetel ainult 12% 25-64 aastastest inimestest. Inimestest, kelle jaoks koolitus on kõige olulisem – töötud ja mitteaktiivsed 25-64 aastased – osales Statistikaameti andmetel 2015. aastal koolitustel vaid vastavalt 6% ja 2,2 %. 2011 andmetel oligi koolituse eest maksjaks 46% juhtudest tööandja. Eesti konkurentsivõime parandamiseks oleks elukestvas õppes osalemist oluliselt suurendada. Samuti peavad töötavad erialase haridusega inimesed pidevalt mõtlema, mis edasi. Pikemas perspektiivis ei pruugi nende ameti või spetsialiseerumissuuna järele enam nõudlust olla. Konkreetsest erialast ja teadmistest olulisemaks muutub kohanemisvõime ja valmisolek õppimiseks.

Samuti tuleks likvideerida kõik takistused seaduslikuks majandustegevuseks, töötamiseks, maksude tasumiseks. Ettevõtjates tuleb taastada usaldus majanduskeskkonna püsimise vastu, see ongi uue valitsuse üks suuremaid väljakutseid.

Loe ka:

Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete kommentaarid värskele spidomeetrile

Mis on Tööandjate Majandusspidomeeter 
Metoodika lühikirjeldus 

Tööandjate Majandusspidomeetri jaoks viis küsitluse läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kes küsitles 2016. aasta kolmandas kvartalis kokku ligi tuhandet ettevõtjat ja ettevõtete tegevjuhti.

Tööandjate Majandusspidomeetri valmimist toetab Euroopa Sotsiaalfond

EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

Jälgi meid Facebookis   
×