Haridus

Mõju

Tõhusalt õppiv Eesti

Eesti on jõudnud keskmise sissetuleku lõksu, kus pärast tempokat arengut on hoog raugenud. Põhjus on selles, et odavat tööd teha me enam ei taha, aga kallist veel ei oska. Tõhus, elukestev õppimine suudab Eesti lõksust välja vedada ning tagada kiire arengu jätkumise. Liikumine teadmismahukate riikide hulka on ka ainus viis tagada igale töötavale inimesele oodatud hea elujärg.

Anneli

ANNELI ENTSON
haridusnõunik

+372 699 9303
+372 516 9802
anneli.entson@employers.ee

 
 

Hariduse töögrupp

organisatsioon

esindaja

ametikoht

G4S Eesti

Anu Stamberg

koolitusjuht

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL)

Pille Meier

tööstus- ja haridusvaldkonna juht

Eesti Etendusasutuste Liit

Monika Larini

tegevjuht

BLRT

Marina Mihhejeva

personalitalituse peaspetsialist

Turvaettevõtete Liit

Violeta Anstal

USS Security Eesti personalidirektor

Turvaettevõtete Liit

Marge Litvinov

Securitas Eesti personalidirektor

Turvaettevõtete Liit

Kaupo Kuusik

ETEL tegevjuht

Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Terje Sosi

Ericsson Eesti personalijuht

Mainor

Kristjan Oad

arendusdirektor

Eesti Toiduainetetööstuse Liit

Sirje Potisepp

juhataja

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Jüri Jõema

tegevjuht

AS Standard

Enn Veskimägi

 
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit

Meelis Virkebau

Juhataja

Maxima EestiKatja Ljubobratets 

    Avalda arvamust

  • Avalda arvamust: välismaalaste seaduse uued muudatused 10.05.2017

    Siseministeerium on saatnud kommenteerimiseks välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/801/EL kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuse programmides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki tulemise ja seal elamise tingimuste kohta.

    Eelnõuga kavandatakse järgmised muudatused:

    – võimaldatakse teise Euroopa Liidu (edaspidi EL) riigi direktiivi kohase ... Loe edasi

  • Avalik konsultatsioon: uue haridusseaduse eelnõu 14.12.2015

    Haridus- ja Teadusministeerium on algatanud avaliku konsultatsiooni uuele haridusseaduse eelnõule.

    Uue haridusseaduse eelnõu paneb paika õppijate põhilised õigused ja kohustused. Samuti sätestab eelnõu selgemalt, kelle kohustus on luua õppimiseks sobivad tingimused. Eelnõu määrab ka selge vastutuse kvaliteetse hariduse kättesaadavuse tagamise eest: kohalik omavalitsus vastutab alus-, põhi- ja huvihariduse eest ning riik kutse-, kõrghariduse ja alates aastast ... Loe edasi

  • Millised on Okki raporti olulisimad soovitused? 01.10.2015

    Riigikantselei algatas konsultatsiooni Teadus-Arendusnõukogu (TAN) tellitud „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti“ ehk nn Okki raporti kohta. Kogume oma liikmete arvamusi, et koostada Eesti Tööandjate Keskliidu ühine seisukoht.

    Palun mõelge järgmistele küsimustele ja saatke oma kommentaarid 5. oktoobriks meiliaadressile anneli@employers.ee:

    1. Milliste TAN raporti seisukohtadega nõustute ja millistega mitte? Palun põhjendage ... Loe edasi

Arhiiv
 

 

    Meie seisukohad

  • Tööandjate seisukoht Euroopa sotsiaalõiguste sambale 04.10.2016

    Selle aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon kavandi Euroopa sotsiaalõiguste samba (SõS) loomiseks, mille eesmärgiks on sõnastada olulised põhimõtted Euroopa Liidu liikmesriikide tööturu- ja sotsiaalpoliitika arendamisel. 2017. aastal tahetakse välja tulla valge raamatuga.

    Eesti Tööandjate Keskliit leiab, et EL paistab juba praegu silma kõrgete sotsiaalsete standardite ja kulutustega globaalses plaanis, küll aga ei saa seda öelda ... Loe edasi

  • Tööandjad toetavad mitteformaalses õppes saadud oskuste arvestamist kooli sisseastumisel 18.01.2016

    Toetame mitteformaalses õppes ja töötades saadud teadmiste ja oskuste arvestamist kooli sisseastumisel, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliit oma tagasisides uue Haridusseaduse eelnõule.

    “See on hea võimalus õpingute jätkamiseks neile, kes ei ole läbinud traditsioonilist lineaarset õpiteed põhikoolist kõrghariduseni või kes on erinevatel põhjustel mõnda aega õppimisest eemal olnud,” kirjutas keskliit.

    Samas juhtisime ministeeriumi tähelepanu sellele, et eelnõu ... Loe edasi

  • Seisukoht Teadus-ja Arendusnõukogu raporti kohta 12.10.2015

    Eesti Tööandjate Keskliit leiab, et Teadus-Arendusnõukogu (TAN) tellitud „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport“ väärib ühiskonnas avatud arutelu. Probleeme, mida raportis toodud ettepanekud lahendada püüavad, pole keegi sisuliselt vaidlustanud, küll aga on küsimusi tekitanud mitmed lahendusettepanekud.

    Arutamist vajab, kuidas raporti valguses näha rahvuskultuuri puudutava teaduse ja õpetamise rolli ühiskonnas. Raportis ei ole ilmselt ... Loe edasi

Arhiiv
 

 

Mille nimel me töötame

HARIDUSE JA TÖÖTURU KOKKUSOBITAMINE

  • Hariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb senisest enam kaasata tööandjaid hariduspoliitika planeerimisse ning teostamisse. Tööandjate ja õppeasutuste koostöö peab muutuma normiks.
  • Riik tõstab otsustavalt reaal- ja loodusteaduste, inseneri- ja tehniliste erialade osakaalu kõrghariduses. See hõlmab ka riigi finantseeritava hariduse kohandamist Eesti tööturu vajadustele vastavaks.

TÕHUS KUTSEHARIDUS

  • Kutseõppe ja praktilise tööelu paremaks sidumiseks lõimitakse õppeasutuste õppekavasse töökohapõhise ehk õpipoisiõppe vorm, mille õppekava loomise peamine sisend tuleb ettevõtjatelt ja kutsekodadelt. Riik leiab võimalused ettevõtjatele õpipoisisüsteemi rakendamisega kaasneva kulu leevendamiseks, kaasates selleks algetapis EL-i struktuurivahendeid ja kasutades hiljem maksupoliitilisi meetmeid.
  • Praktika juhendamise süsteem saab riigilt kestliku toimemehhanismi, mis pikas perspektiivis ei sõltu struktuurivahenditest. Nii kutse- kui ka kõrghariduses suureneb kooli- ja ettevõttepoolse juhendamise koostöö, et anda parem praktiline väljaõpe. Ettevõttele tagatakse praktikandi juhendamise motivatsioonipakett.
  • Pikemas perspektiivis muudab riik keskhariduse kohustuslikuks, põhiharidusega inimesed ei ole dünaamilisel tööturul konkurentsi- ega arenemisvõimelised.
  • Esmane ettevõtlusõpe (majandus- ja finantsõpe) integreeritakse kõigisse kutse-, gümnaasiumi- ja kõrghariduse õppekavadesse ning laiendatakse selleteemaliste vaba- ja valikainete valikut.

KÕRGHARIDUSE RAHVUSVAHELISTUMINE

  • Talentide Eestisse meelitamisel on otsustav roll ülikoolidel, kes suurendavad välistudengite osakaalu. Välistudengite hulk Eestis kolmekordistub aastaks 2022.
  • Suurendamaks õppija vastutust oma õpitulemuste ning kutsevaliku eest ning tagamaks maksumaksja raha tõhusaima kasutuse, viib riik „tasuta” kõrghariduse asemel sisse koolituslepingute süsteemi.
  • Märgatavalt kasvab rahvusvaheliste ja kombineeritud õppekavade arv, mille raames omandavad tudengid osa kõrgharidusest välisülikoolides. Samuti kasvab oluliselt välisõppejõudude osakaal Eesti ülikoolides.
  • Riik võimaldab igal aastal vähemalt sajale Eesti tudengile õppelaenu, mis kataks õppemaksu ja elamiskulud mõnes maailma tippülikoolis riigile olulisel erialal. Laen kustub, kui õppur on õpingute lõpetamisele järgneva kümne aasta jooksul vähemalt viis aastat töötanud Eestis.

ELUKESTEV ÕPE

  • Maksustamine muudab elukestvas õppes osalemise motiveerivaks nii töötajale kui ka tööandjale. Kui tööandja tasub töötaja tasemeõppe kulud, on see investeering tööjõu kvaliteeti erisoodustusmaksust vabastatud.
  • Suurendamaks õppija vastutust oma õpitulemuste ning kutsevaliku eest ning tagamaks maksumaksja raha tõhusaima kasutuse, viib riik „tasuta” kõrghariduse asemel sisse koolituslepingute süsteemi.
  • Seadusandja täiendab täiskasvanute koolituse seadust nii, et õppepuhkuse võimaldamine peab olema seotud kas töötaja individuaalse arenguplaaniga või vajalik otsese väljaõppe jaoks. Ka muutuvad õppepuhkuse tasustamise alused nii, et tööandja tasub õppepuhkuse maksimumperioodi 1/3 eest.
  • Elukestvas õppes osaleb vähemalt 20% tööealisest elanikkonnast.

 

Soovin kaasa rääkida hariduspoliitika arendamises







Jälgi meid Facebookis   
×