Haridus

Mõju

Tõhusalt õppiv Eesti

Eesti on jõudnud keskmise sissetuleku lõksu, kus pärast tempokat arengut on hoog raugenud. Põhjus on selles, et odavat tööd teha me enam ei taha, aga kallist veel ei oska. Tõhus, elukestev õppimine suudab Eesti lõksust välja vedada ning tagada kiire arengu jätkumise. Liikumine teadmismahukate riikide hulka on ka ainus viis tagada igale töötavale inimesele oodatud hea elujärg.

Anneli

ANNELI ENTSON
haridusnõunik

+372 699 9303
+372 516 9802
anneli.entson@employers.ee

 
 

 

Mille nimel me töötame

HARIDUSE JA TÖÖTURU KOKKUSOBITAMINE

  • Hariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb senisest enam kaasata tööandjaid hariduspoliitika planeerimisse ning teostamisse. Tööandjate ja õppeasutuste koostöö peab muutuma normiks.
  • Riik tõstab otsustavalt reaal- ja loodusteaduste, inseneri- ja tehniliste erialade osakaalu kõrghariduses. See hõlmab ka riigi finantseeritava hariduse kohandamist Eesti tööturu vajadustele vastavaks.

TÕHUS KUTSEHARIDUS

  • Kutseõppe ja praktilise tööelu paremaks sidumiseks lõimitakse õppeasutuste õppekavasse töökohapõhise ehk õpipoisiõppe vorm, mille õppekava loomise peamine sisend tuleb ettevõtjatelt ja kutsekodadelt. Riik leiab võimalused ettevõtjatele õpipoisisüsteemi rakendamisega kaasneva kulu leevendamiseks, kaasates selleks algetapis EL-i struktuurivahendeid ja kasutades hiljem maksupoliitilisi meetmeid.
  • Praktika juhendamise süsteem saab riigilt kestliku toimemehhanismi, mis pikas perspektiivis ei sõltu struktuurivahenditest. Nii kutse- kui ka kõrghariduses suureneb kooli- ja ettevõttepoolse juhendamise koostöö, et anda parem praktiline väljaõpe. Ettevõttele tagatakse praktikandi juhendamise motivatsioonipakett.
  • Pikemas perspektiivis muudab riik keskhariduse kohustuslikuks, põhiharidusega inimesed ei ole dünaamilisel tööturul konkurentsi- ega arenemisvõimelised.
  • Esmane ettevõtlusõpe (majandus- ja finantsõpe) integreeritakse kõigisse kutse-, gümnaasiumi- ja kõrghariduse õppekavadesse ning laiendatakse selleteemaliste vaba- ja valikainete valikut.

 

 

KÕRGHARIDUSE RAHVUSVAHELISTUMINE

  • Talentide Eestisse meelitamisel on otsustav roll ülikoolidel, kes suurendavad välistudengite osakaalu. Välistudengite hulk Eestis kolmekordistub aastaks 2022.
  • Suurendamaks õppija vastutust oma õpitulemuste ning kutsevaliku eest ning tagamaks maksumaksja raha tõhusaima kasutuse, viib riik „tasuta” kõrghariduse asemel sisse koolituslepingute süsteemi.
  • Märgatavalt kasvab rahvusvaheliste ja kombineeritud õppekavade arv, mille raames omandavad tudengid osa kõrgharidusest välisülikoolides. Samuti kasvab oluliselt välisõppejõudude osakaal Eesti ülikoolides.
  • Riik võimaldab igal aastal vähemalt sajale Eesti tudengile õppelaenu, mis kataks õppemaksu ja elamiskulud mõnes maailma tippülikoolis riigile olulisel erialal. Laen kustub, kui õppur on õpingute lõpetamisele järgneva kümne aasta jooksul vähemalt viis aastat töötanud Eestis.

ELUKESTEV ÕPE

  • Maksustamine muudab elukestvas õppes osalemise motiveerivaks nii töötajale kui ka tööandjale. Kui tööandja tasub töötaja tasemeõppe kulud, on see investeering tööjõu kvaliteeti erisoodustusmaksust vabastatud.
  • Suurendamaks õppija vastutust oma õpitulemuste ning kutsevaliku eest ning tagamaks maksumaksja raha tõhusaima kasutuse, viib riik „tasuta” kõrghariduse asemel sisse koolituslepingute süsteemi.
  • Seadusandja täiendab täiskasvanute koolituse seadust nii, et õppepuhkuse võimaldamine peab olema seotud kas töötaja individuaalse arenguplaaniga või vajalik otsese väljaõppe jaoks. Ka muutuvad õppepuhkuse tasustamise alused nii, et tööandja tasub õppepuhkuse maksimumperioodi 1/3 eest.
  • Elukestvas õppes osaleb vähemalt 20% tööealisest elanikkonnast.

Soovin kaasa rääkida hariduspoliitika arendamises







Jälgi meid Facebookis   
×