Ettevõtjad: maksumuudatuste ralli sunnib kaaluma alternatiive teistes riikides

Maksumuudatuste ralli, sealjuures panditulumaks, rikub oluliselt ettevõtluskeskkonda, segab ettevõtjate tööd ning sunnib koguni kaaluma, kas mõni teine riik oleks parem alternatiiv.

Jaak Nigul, Tarmeko

Väide, et ükskõik milliste maksude tõstmine või täiendavate bürokraatlike tõkete tekitamine aitab kuidagi kaasa majanduskasvule, on lihtsalt rumal. Panditulumaksu idee on üks selline rumal idee. Kui lubatuks saab vaid lühiajaline kontsernisisene (1-2 aastat) laen tütrelt emaettevõttele (suuremad investeeringud põhivahenditesse on reeglina pikaajalised ja toimuvad emaettevõtte kaudu), siis on kontserni kuuluval ettevõttel valida kolme variandi vahel. Esiteks: kaasata (kas või ajutiselt) võõrvahendeid olukorras, kus kontsernil tegelikult selleks vajadus puudub ja tekib mittevajalik finantskulu. Teine variant on laenata teiselt tütarühingult ja maksta esimesele tagasi või tekitada mõni muu teeseldud skeem raha tagastamiseks ja uuesti laenamiseks. Sellised teeseldud tehingud ei anna ettevõttele midagi peale finantskulude. Või kolmandaks: mõelda, kas poleks mõistlikum investeerida hoopis Eestist välja.

Kõigi uute maksude tegelikuks eesmärgiks on ülejõukäivatele valimislubadustele katteallikate leidmine. Täiendavat maksutulu pigistatakse seega välja sealt, kust on lihtsam ehk kontsernidest. Fakt, et 2016. aastal laekus vaid ca 6400 ettevõtte käest 90% maksutuludest ja registreeritud on ca 79000 ettevõtet, ei paista vasakpoolset valitsust häirivat. See on loomulik – võrdsus on vasakpoolsetele alati vaid sõnakõlks olnud.

Korralikud ettevõtted muidugi kohanevad valitsuse poolt tekitavate uute takistustega ja leiavad lahendused ka neist tõketest möödumiseks ning maksupetturid petavad edasi, kuna nendega eraldi piisavalt ei tegeleta.

Paljuräägitud „targa majanduse“ tekkimise esimeseks eelduseks on targa valitsuse olemasolu.

Raul Puusepp, Tallinna Kaubamaja:

Tänase valitsuse heitlik ja senist lihtsat maksusüsteemi lammutav ning hägustav tegevus teeb meid pehmelt öeldes murelikuks. Nagu ka see, kuidas valitsus kõigist huvigruppidest ja ekspertide konstruktiivsest tagasisidest ning ettepanekutest „üle rullib“, neid sisuliselt isegi arutamata. Muudatusi püütakse ellu kustuda elementaarseid kokku lepitud reegleid eirates, ilma väljatöötamiskavadeta ja mõjuanalüüsideta, koondades neid sageli kobareelnõudesse. Arusaamatuks jäävad ka uute maksude tegelikud eesmärgid ja õigustatult süveneb veendumus, et valitsus, pugedes rahva tervise kaitse, loodushoiu või mõne muu ülla eesmärgi taha, püüab tegelikult täita vaid riigieelarvesse tekitatud auke. Nii on populistlike ja kõlavate selgituste taga kavandatavatel maksudel tegelikult hoopis fiskaalsed eesmärgid.

Soovimata nõustuda kõigi teiste rutakalt ja valdkonnapõhiselt asjatundmatute maksureformidega riivab meid kaheldamatult kõige enam nn panditulumaks. Viimane kahjustab otseselt, kõige laiemalt ja sügavamalt  Eesti ettevõtlust. Kui selline seadus peaks tõesti vastu võetama, peavad väga paljud ettevõtted hakkama otsima erinevaid võimalusi, kuidas jätkuvalt tagada oma kontserni kuuluvate ettevõtete rahastamine igapäevase äritegevuse ja arengu kindlustamiseks. Meeldib see meile või mitte, aga ka meie oleme sunnitud kaardistama erinevad seaduslikud võimalused, kuidas selle potensiaalse maksuveidrusega hakkama saada – teadaolevalt on sellised võimalused ja sõbralikumad maksuruumid olemas. Ei saa aru miks ausaid maksumaksjaid sellisteks aruteludeks sunnitakse.

Kai Realo, Circle K:

Aktsiisimaksud jõuavad toote hinda koheselt pärast jõustumist, muud maksud aegamisi, kuid mitte ükski maksumuudatus ei jää tarbija rahakotti puudutamata. Kahetsusväärne on aga see, et need maksud ei mõjuta proportsionaalselt enim mitte keskmisest suurema sissetulekuga inimest, vaid ikka seda sama nö lihttarbijat, kel tuleb oma igapäevase toidu, esmatarbekauba ja muu eest rohkem maksma hakata. See kõik on veel talutav ja vähem tajutav olukorras, kus toorainete hinnad on madalad või stabiilsed. Olukord läheb hulluks aga siis, kui ka toiduainete, kütuse ja muud lähtehinnad mingil põhjusel tõusma hakkavad.

Kahetsusväärne on ka see, et enamik maksutõusudest mõjutab ennekõike ausaid maksumaksjaid ehk endiselt on ja jääb olema ettevõtteid, kes nö „radari alt“ välja jäävad ning suurt osa maksudest ei tasu. Selliselt toimides aga kahaneb Eesti  kui erakordselt väikese tarbijaskonnaga ning suure tööjõupuudusega riigi atraktiivsus veelgi välis- ning miks mitte ka kohalike investorite silmis.

Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liit:

Enamik sellel kevadel kehtestatavatest uutest maksudest ning vanade maksude tõusudest puudutavad otseselt kaubandussektorit. Aktsiisitõusud, pakendimaks, panditulumaks, suhkrumaks, halduskoormuse ja bürokraatia juurdetekitamine jms vähendavad kaubanduses efektiivsust, soodustavad ebaausat konkurentsi ja maksudest kõrvalehiilimist.

Kaubandussektor tegutseb paariprotsendiliste marginaalide juures – see on efektiivsusäri. Meie sektoris on viimastel aastatel olnud kiire palgakasv; tööjõupuudus tekitab palgasurvet ka edaspidi. Et hoida Eesti inimeste jaoks kaupade hindu taskukohastena, käia kaasas maailma tehnoloogiliste arengutega, maksta õiglast hinda meie toidutootjatele ja palka oma töötajatele, peab kaubandussektor suutma olla efektiivne ja turul peab olema tagatud õiglane konkurents. Praegune maksupoliitika liigub sellisest olukorrast kaugemale- keerukust tuleb juurde, samuti bürokraatiat ning lahendamata on maksude järelevalvega seotud küsimused. Tarbijatele tähendavad kavandatavad maksud hinnatõusu ning ettevõtetele kasumlikkuse vähenemist.

Ettevõtjate seas on tekitanud hämmingut sellise poliitika põhjendused. Maksutõuse, mis on selgelt kantud rahavajadusest, on mingil põhjusel esitletud kui meetmeid majanduse stimuleerimiseks. Samuti kui fiskaalpoliitilist katset kaitsta loodust, parandada tervist jms. Samas on näiteks pakendimaksu puhul just keskkonnaeksperdid juhtinud tähelepanu asjaolule, et maksul puudub keskkonnaalane mõju. Tahaksime loota, et valitsus naaseb seadusloome hea tava juurde, mis sisaldab meetmete proportsionaalsuse kaalumist, mõjuanalüüse ning sisulist kaasamist vaid vormilise asemel. Küllap siis paraneksid ka rahuloluhinnangud tehtud tööle, mis ettevõtjate igapäevategevust oluliselt mõjutavad.

Siiri Lahe, Estonian Cell:

Estonian Cell töötab 24/7 tehase täisvõimsusel, ületades algselt projekteeritud tootmisvõimsuse taset peaaegu 25% võrra. Oleme ette valmistanud 20 miljoni eurose kasvuinvesteeringute paketi, mida omanik ei ole lubanud ellu viia tänase kulubaasi konkurentsivõimetuse tõttu. Paketi täismahus realiseerimisel lisanduks 15 miljonit eurot ekspordikäivet ja 100 töökohta väärtusahelas. Omanik on andnud lubaduse alustada kasvuinvesteeringutega koheselt, kui vähemalt energiaaktsiisidele Euroopa Liidu soovitusi arvestav maksulagi seatakse. Ettevõtte strateegilistes plaanides oleva teise tehase rajamine olemasoleva kõrvale nõuab mõistagi märgatavalt suuremat muudatust energiamaksudest sõltuvas (mitte-)konkurentsivõimelises kulubaasis.

Eelarvestrateegiaga astus valitsus esimese sammu elektri-energiaintensiivse suurtööstuse konkurentsivõime parandamise teel. Paraku hävitab enamuse efektist soojust tarbivale tööstusele samaaegselt kehtestatud/kehtima jäetud maagaasiaktsiisi tõus 2018-2020. Konkurentsivõime tõstmiseks on möödapääsmatult vajalik ka maagaasiaktsiisi osas maksulae kehtestamine Euroopa Liidu energiatoodete maksustamise raamistikku kujundava direktiivi soovitusi järgides.

Lisaks aktsiisi osas lahenduste leidmisele vajavad muudatusi võrgutasude arvutusmetoodika ja taastuvenergia tasude kogumispõhimõte. Erinevalt teistest Euroopa riikidest ja ELi Komisjoni soovitustest maksab energiaintensiivne ettevõte Eestis taastuvenergia tootmise toetuseks kordades suuremat toetust. Ilma maksulaeta süsteemi korral rahastab ainuüksi Estonian Cell taastuvenergia tootmist 2,5% ulatuses ehk 2017. aastal summas 2,4 miljonit eurot. Üksikutele ettevõtetele ebaproportsionaalselt kõrge koormusega rahastamismehhanism vajab vältimatult muudatusi energiaintensiivse tööstuse kasvamiseks Eestis.

Loe 10. mai 2017 Tööandjate Majandusspidomeetri kommentaari SIIT