Avaleht

Majandusareng

Peamised eesmärgid Tööandjate Manifesti majandusarengu peatükis

  1. EESTI VAJAB MAJANDUSARENGUT PIKAAJALISELT SOODUSTAVAT KESKKONDA (halduskoormus, välisühendused jm)
  2. TOOTLIKKUSE KASVATAMINE ON MEIE ETTEVÕTLUSSEKTORI VÕTMEKÜSIMUS
  3. RIIGI OSAKAALU MAJANDUSES TULEB VÄHENDADA

Reformierakond

  1. Majandusarengut toetava keskkonna loomine on programmis tugevalt sees: riigi digiteerimine, välisühendused, elekter ja internet, maksukeskkond jne, omavalitsuste õiguste ja motivatsiooni suurendamine.
  2. Tootlikkuse tõstmine üldiselt sees ja seda toetab ka hariduse peatükk. Konkreetselt sisaldab manifesti ettepanekut: T&A vähemalt 1%-ni SKT-st, rakendusuuringud ja tootearendus.
  3. Terve ptk: VÄHEM RIIKI MAJANDUSES. Mh plaanis vähendada riigipalgaliste arvu 4 aastaga vähemalt 4000 võrra.

Sotsiaaldemokraatlik erakond

  1. Lubavad vähem bürokraatiat, ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna paremist, omavalitsuste motivatsiooni ja õiguste suurendamist. Puudu laiaulatusliku riigireformi kirjeldus – tervishoiu, hariduse ja üldise riigiaparaadi osas seisukohad puuduvad.
  2. Sisaldub otsesõnu eesmärki T&A kulud tõsta 1%ni SKTst. Innovatsioonikomponent tugevalt esindatud, kuid hariduse ja tööjõu osa nõrk.
  3. „Et tagada Eesti atraktiivsus erainvestoritele ja suurendada konkurentsi, peaks riik ettevõtlusega tegelema nii vähe, kui on hädatarvilik. Iga riigiettevõtte erastamisotsust tuleb hinnata eraldi, aga riigi sekkumine on õigustatud vaid siis, kui konkurentsi mingis valdkonnas ei ole tekkinud ning eksisteerib turutõrge.“

Eesti 200

  1. Programm sisaldab: bürokraatia vähendamine, kohalike ettevõtete väärtustamine, „maailma parim ärikeskkond“, personaliseeritud teenindus ja ühe ukse poliitika ettevõtjatele, korralik riigireformi kirjeldus.
  2. Programm on teistega võrreldes visioonilisem, kuid sisaldab korralikku tegevuskava nii pikaajalises kui järgmise valimistsükli plaanis. „Tuleviku majanduses on riikide konkurentsivõime aluseks tark ja haritud tööjõud, ühendused nii riigi sees kui muu maailmaga ning kapitali kättesaadavus – need on meie prioriteedid.“ Tugevalt on sees säästlik loodusvarade kasutamine ja tark väärindamine.
  3. Osaliselt sees: „Võtame eesmärgiks valdavalt avalikke funktsioone täitvate ja riigieelarvest finantseeritavate, riigi poolt või riigi osalemisel asutatud sihtasustuste olulise konsolideerimise, likvideerimise või nende täidetavate funktsioonide üleandmise erasektorile.“

Vabaerakond

  1. Nimetavad bürokraatia vähendamist, ettevõtjasõbralikku maksukorraldust, maksukoormus alla 33% SKT-st (Manifestis sama).
  2. Teenusmajanduse keskne. Nimetavad innovatsiooni vajadust üldiselt, ekspordile suunatud T&A tegevuse toetamist, keskkonnakaitse ja majanduse tasakaalu leidmise vajadust, ekspordi toetamine, IKT alast ümberõpet jne. „Erakond peab oluliseks ettevõtluse rahastamise struktuuriüksuste (EAS jt) radikaalset reformi ning nende koondamist ühtse juhtimise alla. Pikemas perspektiivis ja arvestades ELi rahastuse vähenemist, peame õigeks selle ümberkujundamist Norra naftafondilaadseks strateegiliseks investeerimisfondiks, mis saab oma tulu teatud ulatuses loodusvarade kasutustasust ning teeb investeeringuid Eesti elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja regionaalseks arendamiseks.“
  3. Nimetavad põhimõtteid, millal riik peaks ettevõtluses osalema (taristu, strateegiline oht) ja peavad vajalikuks riigiettevõtete majanduspoliitilist auditit selgitamaks, millised EV oleks mõistlik erastada.

Isamaa

  1. Nimetavad väärtusena vaba turumajandust, ettevõtluskeskkonda, stabiilset raha, madalaid makse, minimaalset riiklikku reguleerimist jmt. Programmis kokkuvõtlik riigireformiplaan, mh Riigireformi SA ettepanekutega arvestamine.
  2. Nimetavad vajadust investeerida haridusse, teadusesse, tehnoloogiasse ja tootmisse. Riigipoolsete T&A investeeringute eesmärk 1% SKT-st sees.
  3. „/…/erastame riigile kuuluvaid ettevõtteid või nende osalusi, anname võimalusel riigi teenuste pakkumise üle era- ja kolmandale sektorile.“

EKRE

  1. Lubavad koostöös ettevõtjatega välja selgitada 25 kõige kulukamat ja bürokraatlikumat seadust või määrust ning tühistada need või teha ümber, et muuta majanduskeskkond ettevõtjasõbralikumaks. Taristu osas keskenduvad siseteedele ja soovivad lõpetada Rail Balticu, kuid teha täiesti uue raudteeühenduse Euroopaga. Lubavad regiooni kõige odavamat energiahinda.
  2. Teadusinvesteeringud 2%-le SKP-st, rakenduslik osa puudu, mitmed lubadused pigem vähendaksid tootlikkust: regionaalsed maksusoodustused, Eesti kapitalil põhinevate ettevõtete eelistamine riigihangetel, suund protektsionismile.
  3. Puudu

Rohelised

  1. Üsna suur osa lubadustest sisaldab mingi uue valdkonna täiendavat reguleerimist ja piiramist.
  2. Sees põlevkivi osas, riigi teadus- arendustegevuse tugi säästlikele tööstusettevõtetele. Eesmärgistavad teaduse rahastus viia ühe protsendini ja järgneva 10 aasta jooksul kolme protsendini SKT-st.
  3. Puudu

Keskerakond

  1. Nimetavad bürokraatia vähendamist, ekpordi toetamist EXPOl osalemise, esinduste jm tuntuse suurendamise läbi, kaaluvad välismajandusministri ametikoha loomist. Konkreetsematest teemadest taristu osas välisühendused sees. Toetavad riigieelarve revisjoni.
  2. Sisaldab ettepanekut riigipoolne T&A rahastus tõsta 1%-ni ja erasektori poolne 2%-ni SKP-st, teadussaavutuste rakenduslikkust, metsanduse strateegilist planeerimist ja Eesti tooraine väärindamist, tehnikahariduse osakaalu suurendamist, innovaatika komponent riigihangetel. Maailmatasemel teaduskeskuse loomist.
  3. Riigi osalemine majanduses puudu.

 

Kokkuvõte

Tööandjate Manifesti teemadest on programmides paremini esindatud innovatsioon ja teadus-arendusinvesteeringute riigipoolse panuse suurendamine (Reform, Sotsid, Eesti 200, Isamaa ja Keskerakond). Samuti finantskoormuse vähendamist või ettevõtluskeskkonna atraktiivseks muutmist on kõik suuremad erakonnad vähemalt üldsõnaliselt nimetanud. Sotside programmis muudab viimase osas skeptiliseks asjaolu, et mitmeid sotsiaalteenuseid soovitakse laiendada, sh laiendada ravikindlustuse ja töötuskindlustuse kaitset ning luua tööõnnetus- ning kutsehaiguste kindlustus, kuid katteallikaid ei ole nimetatud. Eesti 200 ja Reform näevad tervisehädade lahendust pigem teadlikkuse ja omavastutuse tõusus ning heaolu kasvu võtit inimese enda konkurentsivõime tõstmises läbi asja- ja ajakohase hariduse. Riigireformi on reformi mõiste vääriliselt käsitlenud vahest Reform ja Eesti 200. Konkreetselt on see nimetatud, kuid kitsamalt sisustatud ka Isamaa programmis.

Omavalitsustele annaksid suurema motivatsiooni ettevõtluskeskkonda arendada Reform, Isamaa, Eesti 200, Sotsid ja Vabaerakond.

Välisühendusi parandavat taristut puudutab suurem osa programme, kuid otselende (mis on Eesti puhul vo nõrgim) nimetavad vaid Eesti 200 ja sotsid. Keski, EKRE, Isamaa ja Roheliste taristu osa keskendub siiski pigem populaarsetele siseühendustele, kuigi mainitakse ka raudteed jm.

Välistööjõu kaasamise lihtsustamist mainivad Reform, Sotsid ja Eesti200 väga ettevaatlikult. Tööjõupuuduse lahendust nähakse ilmselt pigem aktiivsusmäära tõstmises, harituse tõstmises ja innovatsioonis. Kuna Eesti oma inimressurss on igal juhul väike ja suuresti ka aktiivne, ootaks erakondadelt siiski ka konstruktiivset, vajadusepõhist lähenemist välistööjõule ja väljaspoole avatusele üldse. Lõpuks on edukuse valemis avatus ja õpivõime ühel või teisel viisil.

EKRE programmi majanduspeatüki ettepanekutest on majandusarengut soosiv vaid viiendik. Ülejäänud on olukorda selgelt halvendavad, ilma olulise mõjuta, juba eelmiste valitsuste poolt tehtud või potentsiaalselt nii väikse positiivse kui negatiivse mõjuga. Positiivseks võib lugeda mõningaid üsna julgeid maksupoliitilisi lubadusi, millele aga ei ole programmi ulatuses nimetatud katteallikaid. Kui katteallikaks on välisvõlg, napib tootlikkust tõstvaid lubadusi, mis lubaksid veenduda, et võlg tulevikus ka tagasi tasutud saab. Valijale ütleb paljude lubadustega katteta programm, et kui asjad saavadki tehtud, siis mingit maksurahu ei tule.

Isamaa programm on laiapõhjalisem, avatum ja konstruktiivsem, kui EKRE. Välisspetsialistide kaasamise osas on sõnastust veidi pehmendatud, kuid tööturu osas üldiselt on programm napp. Riigireformi osa tugevamini sees, kui Keskerakonnal või Sotsiaaldemokraatidel.

Tervikuna on Tööandjate Manifestil suurim ühisosa vahest Eesti 200 ja Reformierakonna programmidega. Sotsiaaldemokraatidega leiaks need kaks ühiseid jooni innovatsiooni peatükkides, kuid erakondade sotsiaalteenuste, riigireformi ja riigirahanduse programmid võivad omavahelises kokteilis kaotada oma maitse täielikult. Nii Tööandjad kui erakonnad on suuresti ühel meelel, et majandusarengu võti on innovatsioon, millega tuleks alustada kohe, kuid innovatsioonivõimekusest on hetkel tublisti vajaka, mistõttu peab erakondadel olema plaan ka vahepealseks, õppimise ajaks.

 

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields