Avaleht

Haridus

Peamised eesmärgid Tööandjate Manifesti hariduse peatükis

  1. HARIDUS JA TÖÖTURG PEAVAD KOKKU SOBIMA (sh kutsehariduse väärtustamine)
  1. HARIDUSE VÄÄRTUSTAMINE ON MEIE KÕIGE TÄHTSAM KESTLIKKUSE KÜSIMUS (sh õpetajate palk)
  2. HARIDUSSÜSTEEM PEAB OLEMA AVATUD, PAINDLIK JA KOHANEMISVÕIMELINE

Reformierakond

  1. „Riigi ülesanne on haridusreformi juhtida ja luua osapoolte koostöös raamistik, mis võimaldaks välja kujundada ühiskonna ootustele ja vajadustele vastav hariduskorraldus.“ Suurema tähelepanu pööramist kvaliteetsele täiend- ja ümberõppele. Mh „Toetame töökohapõhise õppe laiemat kasutamist, sealhulgas ka kõrghariduses.“
  2. Õpetaja keskmine palk nelja aastaga vähemalt 2000 euroni. Ülikoolide omavahelise koostöö süvendamine ja vastutusvaldkondades kokkuleppimine, et tagada õppe kvaliteet ja mitmekesisus, Eestile oluliste erialade spetsialistide piisaval hulgal ettevalmistamine ning kindlustada õppejõududele konkurentsivõimeline palk.
  3. Õppimisoskus (tulemuseks ennastjuhtiv õppija), koostöö, digiõpe, õppekavade kaasajastamine, elukestev õpe, väärtuskasvatus. Kooliks valmistumiseks eelkool kohustuslik. Ingliskeelsetel õppekavadel õppijatele eesti keele õpe.

Sotsiaaldemokraatlik erakond

  1. Väärtustame kutseharidust. Praktikandi sotsmaks 13%. karjääri- ja ettevõtlusõpe, rakendusliku kõrghariduse areng. Kutseõppeasutused kujunevad rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks piirkondlikeks arengumootoriteks, kutseõppes ka võõrkeelsed õppekavad. Toetame kutseõppe ja gümnaasiumiõppe lõimimist.
  2. Väärtustame kutseharidust. Kutseharidus ei tohi olla umbtee. Soodustame kutseharidusest kõrgkooli õppima asumist. Toetame kutsetunnistuse väärtustamist tööandjate seas. Koolide koostööd kohalike ettevõtetega. Õpetaja miinimumpalk 2000 Õpetaja iseseisvuse suurendamine jne.
  3. Elukestev õpe nimetatud, kuid kokkuvõttes oleks sotsiaaldemokraatlikult erakonnalt oodanud tugevamat rõhku haridusele kaasajastamisele ja kaasavusele.

Eesti 200

  1. Läbi hariduskonsortsiumite põimime kutsehariduse ja ettevõtluse läbi selliselt, et õpe oleks töökohapõhine. Plaanivad haridussüsteemi põhjalikumat reformi.
  2. Tõdevad, et „Tuleviku majanduses on riikide konkurentsivõime aluseks tark ja haritud tööjõud“. Programm sisaldab õpetajate ja teadurite palkade tõstmist 5 aasta jooksul konkurentsivõimelisele tasemele. Nende nägemuse kohaselt „õpetajakoolitus on ülikoolides tipperiala ja populaarne eri vanuses inimeste seas“. Räägivad õpetaja koormuse vähendamisest. Õpetajate ning õppejõudude sissetulekute tõstmine 4 aasta jooksul 1,5 Eesti keskmise (palga) tasemele.
  3. Räägivad vajadusest pidevalt õppida, sest vajaminevate oskuste oodatav „eluiga“ on lühike. Individuaalne õpitee ja elukestev õpe. Erakapitali ja kolmanda sektori ressursside kaasamine kõrg- ja kutseharidusse. Pikaajaline hariduse ja teaduse investeeringute plaan. Haridustehnoloogia sektori arendamine. Igale eestimaalasele isiklik konto (vist töö-, tervise- ja hariduskonto), mille osa on hariduskonto, mis jätab meelde, mida inimene on juba õppinud ja soovitab inimesele kõige kasulikumaid ja huvipakkuvaimaid enesearendusvõimalusi. Konto andmed ja nende kasutamine on inimese enda otsustada.

Vabaerakond

  1. Peavad vajalikuks hariduse ja teaduse korraldamist tööturu vajadustest lähtuvalt.
  2. Õpetajale enesetäiendamiseks üks tasustatud vaba aasta iga 10 aasta täiskoormusega tööaasta järel ning koos õpetajate esindusorganisatsiooniga töötame välja õpetaja elukutse karjäärimudeli. Õpetajate palga keskmisest kiirema kasvu finantseerimise riigieelarvest
  3. Kohanemisvõimeline ümberõpe nimetatud

Isamaa

  1. Riiklik koolitustellimus kõrghariduses. Tööandjad kaasatakse koostöösse kutse- ja kõrgharidusvõrgustikuga. Laiendatakse õpipoisikoolitust ja teisi tööpraktika vorme ja kaetakse ettevõtetele osaliselt tööandja juures toimuva praktikaga seotud kulud. Kasvatame ka täiend- ja ümberõppevõimalusi töötajatele ja tööotsijatele; Tagatakse kutseõppeasutuste lõpetajaile gümnaasiumi lõpetajatega võrdsed võimalused jätkata õpinguid kõrgkoolis ja luuakse selleks vajalik süsteemi.
  2. Populariseerib õpetaja kutset: stipendium õpetajakutse omandajatele, kohanemisprogramm alustavale õpetajale, õpetajate palk vähemalt 120% Eesti keskmisest; I-Virumaa motivatsioonipakett. Tagatakse head õpetajad üle Eesti –  Kasvatame omavalitsuste võimalusi maksta õpetajatele head palka;
  3. Teaduse ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise 1%-ni SKP-st

EKRE

  1. Kujundavad „kutse- ja ülikoolide hariduspoliitika vastavaks Eesti tööturu nõudlusele“.
  2. Puudu
  3. Viime koolid üle eestikeelsele õppele ja muudame Eesti ülikoolid taas eestikeelseks.

Rohelised

  1. Roheliste programm näib töötavat Manifesti eesmärgi vastu: „Hariduse esmane eesmärk on isiksuse ja ühiskonna arendamine ning alles seejärel tööjõu ettevalmistamine“
  2. „Õpetaja amet peab olema prestiižne ja ihaldusväärne.“
  3. Muudaksid õppekavad elulähedasemaks, paindlikuks ja väärtuspõhiseks. Nimetavad elukestvat õpet, kuid ei sisusta. Gümnaasiumidesse valikainetena kutsehariduse õppeained kasutades kutsekoolide tehnilist baasi. Kõrghariduses põhilised ühiskonnale vajalikel erialadel õppekavad eestikeelsed.

Keskerakond

  1. „Ergutame tehnikaharidust koolides“, vähemalt kesk- või kutsehariduse tagamine, Tööturu vajadustele vastav haridus, digioskused, kriitiline mõtlemine, .
  2. Üldhariduskoolide õpetajate palga tõstaksid 2000 euroni. Tagavad ülikoolide õppejõududele konkurentsivõimelise palga. Kvalifikatsioon kutse-või kõrgkoolist.
  3. Digioskuste arendamine sees, elukestva õppe toetamine. Õppeasutuste, tööandjate ja kohalike omavalitsuste koostöö. Huvihariduse toetamine.

Kokkuvõte

Eesti majandusarengu peamiseks nõrkuseks on vähene kvalifitseeritud inimvara. Inimesi on vähe, tööealiste elanike osakaal väheneb kohutava kiirusega ja inimeste kvalifikatsioon ei ole piisav, et võtta ette arenguhüpe tööjõumahukuse vähendamiseks. Selleks, et läbi viia innovatsioon või anda töö üle robotitele, vajame kõrgelt kvalifitseeritud inimesi ja tõenäoliselt pigem tehnoloogiaalase haridusega inimesi. Seejuures ei maksa ennast hellitada mõttega, et isegi õpitud reaalainete teadmised on edaspidi muutumatud või piisavad edukuse tagamiseks. Avatud meel, uudishimu ja õpioskused on seetõttu hädavajalik omaduste komplekt juba täna, et olla edukas.

Tööandjate manifestist on programmides  (Reform, Eesti 200, Sotsid, Isamaa ja EKRE) kõige paremini esindatud ühtse eesti kooli idee, mis toetab elanike ja tööjõu integratsiooni, tööjõu pakkumist ning tootlikkust.

Üldiselt toetavad erakonnad ka hariduse ja õpetajate väärtustamist. Reformierakond ja Keskerakond soovivad õpetajate palga tõsta nelja aastaga 2000 euroni, sotside arvates oleks see paslik miinimum. Teiste erakondade programmides on õpetajate väärtustamist või töötasu tõstmist kirjeldatud üldsõnalisemalt ja Isamaa, EKRE ja Vabaerakonna programmis ei ole sellele üldse tähelepanu pööratud.

Majandusarengu või tööturu konkreetsetest vajadustest lähtuvalt soovib hariduspakkumist kujundada eelkõige Reform, Sotsid, Eesti 200, Vabaerakond ja EKRE. Rohelised peavad isiksuse ja ühiskonna arendamist vajalikumaks kui tööturu ettevalmistamist. Teemapüstitus on programmides väga üldsõnaline ja puudub konkreetne tegevuskava või ei ole see eesmärgiga piisavalt seotud. Sageli on nimetatud kutsehariduse väärtustamist või töökoha põhise õppe toetamist, kuid eesmärki ega konkreetsemat sisu pole kirjeldatud. Tarka majandust ja tööd toetav tark haridussüsteem eeldab aga kõikehõlmavat reformi koolivõrgustikust haridustellimuse ja meetoditeni.

Tööturu vajadustele mittevastavalt kvalifitseeritud tööjõudu ja arenguhüppeks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu puudust peavad nii Eesti majanduseksperdid kui ka rahvusvahelised vaatlejad Eesti üheks suurimaks konkurentsivõime puuduseks. Ka haridussüsteem vajab raha ja kui see ei ole võimeline tootma kõrget lisandväärtust tootvaid töötajaid, ei ole selle rahastus jätkusuutlik.

Rakendusliku ja ajakohase harituse põhjalikumat käsitlust oleks oodanud Keskerakonna ja sotside programmides, kuna neis on suurem osa ümberjagamisel ja sotsiaalteenustel. Kiire riigikulude või tööjõukulude kasv paneb nõrgema konkrentsivõimega inimesed igal juhul ikka ja jälle raskemasse positsiooni ning sellest ainsaks väljapääsuks on konkurentsivõimeline kvalifikatsioon.

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields