Eesti Tööandjate Keskliidu strateegia

Kinnitatud volikogus 22.01.2014.

 

Meie peamine eesmärk:

Eesti Tööandjate Keskliidu peamiseks eesmärgiks on Eesti majanduskasv ja inimeste elatustaseme tõus.

Mida me teeme:

Me mõjutame seadusandjaid ja valitsejaid tegema otsuseid, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja paremale ettevõtluskeskkonnale.
Me anname ettevõtjatele ja nende liitudele teadmisi, mis aitab neil kasvada ja paremaid tulemusi saavutada.
Me selgitame avalikkusele majandust ning tööandjate ja ettevõtjate rolli selles.

Meie tegevusvaldkonnad: 

Me töötame tööturu, maksukoormuse, hariduse ja majanduspoliitika valdkondades.

Meie tegutsemispõhimõtted:

Töötav inimene on Eesti suurim vara. Me väärtustame inimest ja investeerime temasse.
Meie töömeetod on selgitamine ja koostöö.
Mõistes ühiskonda ja riiki tervikuna, seisame me ettevõtluse eest. Meie oleme oma liikmete – tööandjate – hääl.

Lisa. Keskliidu tegevusvaldkondade peamised suunad/eesmärgid on:

Pikemas perspektiivis on Eesti majanduse suurimaks pudelikaelaks inimressurss. Vaja on eelkõige kasvatada tööjõu pakkumist, arendada selle kvaliteeti ning inimressursi kasutamise efektiivsust.

Tegevussuunad:

1) Tööjõu pakkumine
Paindlikumate töösuhete suurem kasutamine
Eakamate inimeste suurem kasutamine tööjõuturul
Töövõimetussüsteemi reform
Tööturu suurem avamine kolmandatest riikidest pärit spetsialistidele
Perspektiivse nõudluse hindamise süsteemi loomine, pidev ja ennetav ümberõpe

2) Tööjõu kvaliteet
Elukestev õpe on tegelikkus = inimestesse investeeritakse enam
IKT oskusi õpetatakse kõikidele majandusvaldkondadele nii koolis kui ka hiljem
Ümberõpe algab enne töötuks jäämist
Töötajate tervise edendamine

3) Inimressursi parem kasutamine
Eesti ettevõtja väärtustab töötajat
Eesti tööviljakuse kasvatamine

Olulisim on aus maksukeskkond. Taotleme tööjõumaksude vähendamist, et elavdada ettevõtlust. Maksupoliitikas tuleb enam arvestada majanduse arengu muid eesmärke, nagu töötajate haridus ja tervis. Me toetame maksupoliitikat, mis võimaldab vähendada sotsiaalseid lõhesid, kui see ei suurenda üldist maksukoormust ja kui seda ei finantseerita tööjõumaksudest.

Tegevussuunad:

Aus maksukeskkond – varimajanduse vähendamine
Hariduse ja tervishoiukulutuste erisoodustuste kaotamine
Sotsiaalmaksu jagamine
Tööjõumaksude vähendamine

Haridusvaldkonnas on peamisteks väljakutseteks hariduse ja tööjõuturu parem kokkusobitamine, kõrghariduse rahvusvaheline kvaliteet ning tehniliste erialade suurem osakaal riiklikult finantseeritavas haridussüsteemis.

Tegevussuunad:

Eesti kõrgharidus on rahvusvaheline
Hea koostöö tööandjate ning kutse- ja kõrgkoolide vahel
Kõrghariduse riiklikus finantseerimises on suurem kaal tehnilistel erialadel

Suuremateks väljakutseteks on tootlikkuse kasvatamine, riigi aktiivsem kasvule suunatud poliitika, takistuste kõrvaldamine investeeringuteks ja kasvuks.

Tegevussuunad:

Ettevõtja/tööandja maine ühiskonnas on respekteeritud
Ettevõtjal on õiguskindlus
Eesti majandus liigub teadmistepõhisuse ning suurema lisandväärtuse suunas
Riigihanked muutuvad väärtuspõhisemaks

Jälgi meid Facebookis   
×