Eesti Tööandjate Keskliidu põhikiri


Põhikiri on vastu võetud 11. detsembril 2003.
Seda on üldkoosoleku otsusega muudetud 17. veebruaril 2010; 18. septembril 2013; 20.septembril 2017.


I ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Tööandjate Keskliit (edaspidi ka Liit) on Eesti Vabariigis tegutsevate tööandjate ja nende liitude vabatahtliku koondumise teel moodustatud mittetulundusühing, kes on Euroopa Sotsiaalmudeli põhimõtete alusel tööandjaid ja ettevõtlust esindav sotsiaalpartnerlusorganisatsioon Eestis.
1.2. Eesti Tööandjate Keskliit on 1917. aastal asutatud Eesti Vabrikantide Ühisuse tegevuse jätkaja ja põhieesmärkide kandja Eestis.
1.3. Liidu asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.


II MISSIOON JA EESMÄRK

2.1. Liidu missiooniks on Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmine ettevõtluskeskkonna parendamise ja sotsiaalse stabiilsuse tagamise kaudu.
2.2. Liidu eesmärk on esindada oma liikmeid suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ning töövõtjate esindajatega ning kaitsta ja esindada oma liikmete huve nii Eestis kui ka välisriikides.
2.3. Eesmärgi saavutamiseks Liit:
2.3.1. osaleb sotsiaalpartnerina kahe- ja kolmepoolsetel sotsiaal- ja majanduspoliitilistel läbirääkimistel ning sõlmib tööandjate huvidest lähtuvalt kokkuleppeid valitsuse, ametiühingute ja muude ühiskondlike organisatsioonidega;
2.3.2. kaitseb tööandjate ja ettevõtluse huve seadusandlikus protsessis; teeb ettepanekuid töö- ja sotsiaal-, haridus-, majandus-, rahandus- ja keskkonnapoliitikat puudutava seadustiku loomiseks,
muutmiseks ja täiendamiseks ning oma liikmete huve kaitsva ja edendava majanduspoliitika rakendamiseks;
2.3.3. taotleb paindliku ja tasakaalustatud tööturutingimuste loomist ja säilitamist;
2.3.4. koostöös kõigi huvitatud osapooltega edendab ja arendab teadmistepõhise majanduse vajadustele vastavat haridussüsteemi;
2.3.5. arendab koostööd ja infovahetust teiste riikide tööandjate keskliitude ja nende rahvusvaheliste ühendustega;
2.3.6. informeerib, konsulteerib, assisteerib ning koolitab liikmeid olulisemates Liidu tegevusvaldkondades;
2.3.7. osutab tööturuteenuseid.


III LIIDU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Liidu liikmeks võivad olla kõik juriidilise isikuna tegutsevad tööandjad ja tööandjate liidud.
3.2. Erandkorras võivad liikmeks olla ka punktis 3.1. nimetamata isikud ja asutused.
3.3. Liidu liikmeks ei või olla ametiühingud.
3.4. Liidu liikmel on õigus:
3.4.1. osaleda üldkoosolekul ja omada hääleõigust;
3.4.2. osaleda ettenähtud korras Liidu organite töös;
3.4.3. saada informatsiooni Liidu tegevuse kohta;
3.4.4. teha ettepanekuid Liidu tegevuse kohta;
3.4.5. kasutada soodustingimustel Liidu poolt pakutavaid teenuseid.
3.5. Liikme õigusi võib piirata ainult volikogu otsusega liikmemaksu tasumata jätmisel.
3.6. Liidu liige on kohustatud:
3.6.1. tunnistama ja järgima Liidu põhikirja nõudeid ning täitma Liidu juhtorganite otsuseid;
3.6.2. tasuma liikmemaksu vastavalt üldkoosoleku kehtestatud liikmemaksu reglemendile.


IV LIIKMEKS ASTUMINE, VÄLJAASTUMINE JA VÄLJAARVAMINE

4.1. Punktis 3.1. sätestatud isik omandab liikmestaatuse pärast liikmeks astumise avalduse rahuldamist volikogu poolt. Avalduse mitterahuldamisel võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
4.2. Punktis 3.2. sätestatud isik omandab liikmestaatuse pärast liikmeks astumise avalduse rahuldamist üldkoosoleku poolt.
4.3. Liikmel on mõjuvatel põhjustel õigus taotleda kuni üheks aastaks liikmelisuse peatamist. Liikmelisuse peatamisel kaotab liige punktis 3.4. sätestatud õigused ega ole kohustatud täitma punktis 3.6.2. sätestatud liikme kohustusi. Liikmelisuse peatamise otsustab volikogu.
4.4. Liikmel on õigus juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel igal ajal Liidust välja astuda.
Volikogu otsusega arvatakse liige liikmeskonnast välja juhul, kui:
4.4.1. liige ei vasta liikmelisusele kehtestatud nõuetele;
4.4.2. liige ei järgi põhikirjas sätestatut või on kahjustanud olulisel määral Liidu mainet.
4.5. Liikmelisuse lõppemisel liikme poolt tasutud liikmemaksu ei tagastata.


V JUHTIMINE

5.1. Üldkoosolek
5.1.1. Liidu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kelle ainupädevusse kuulub:
5.1.1.1. volikogu liikmete valimine;
5.1.1.2. Liidu majandusaasta aruande kinnitamine;
5.1.1.3. punktis 3.2. sätestatud liikmete vastuvõtmine;
5.1.1.4. audiitori nimetamine;
5.1.1.5. põhikirja ja eesmärgi muutmine;
5.1.1.6. ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
5.1.1.7. revisjonikomisjoni määramine;
5.1.1.8. põhikirja punkti 4.1. alusel liikme vastuvõtmine;
5.1.1.9. liikmemaksude suuruse ja tasumise korra kinnitamine.
5.1.2. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus mitte harvemini kui üks kord aastas. Üldkoosoleku toimumise kuupäev ja päevakord teatatakse liikmetele vähemalt 20 päeva ette.
5.1.3. Üldkoosolekut juhatab juhatuse esimees või üldkoosoleku poolt valitud juhataja.
5.1.4. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest liikmetest.
5.1.5. Otsused põhikirja punktides 5.1.1.5. ja 5.1.1.6 sätestatud küsimustes võetakse vastu, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekul osalevatest liikmetest.
5.1.6. Isikute valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel punktis 5.1.1.1. sätestatud isikute valimisel osutub valituks füüsiline isik, kelle esindatav Liidu liige või selle liikmeskonda kuuluvad liikmed annavad tööd suuremale hulgale töötajatele.
5.2. Volinike koosolek (volikogu)
5.2.1. Volikogu on käesolevas põhikirjas sätestatud ulatuses üldkoosoleku ülesandeid täitev kuni 30 liikmeline füüsilistest isikutest koosnev organ.
5.2.2. Volikogu liikmed valitakse Liidu liikmete poolt ja nende esindajate hulgast kolmeks aastaks. Iga liige võib valimisteks üles seada ühe kandidaadi, kes on tema juhtorgani liige või tegevjuht.
5.2.3. Volikogu valimine toimub kahes voorus. Esimeses voorus valitakse kuni viisteist liiget tööandjate liitude esindajate hulgast ja teises voorus kuni viisteist liiget tööandjate ja punktis 3.2. nimetatud liikmete esindajate hulgast. Kui esimeses voorus valitakse vähem kui viisteist liiget, siis valitakse teises voorus kandidaatide olemasolu korral iga esimeses voorus vähemvalitud liikme võrra rohkem liikmeid. Isik, kes on valitud volikogu liikmeks esimeses voorus, ei saa kandideerida teises voorus. Valimiste täpse korra ning tingimused otsustab üldkoosolek.
5.2.4. Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt, kui teda kandidaadiks üles seadnud Liidu liige kutsub ta volikogu liikme kohalt tagasi või kui ta on lahkunud teda üles seadnud Liidu liikme juhtorgani liikme või tegevjuhi kohalt või kui vastav Liidu liige on Liidust välja astunud või välja arvatud.
Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel valitakse üldkoosolekul uus volikogu liige Liidu liikmete poolt ja nende esindajate hulgast põhikirja punktis 5.2.3. sätestatud korra kohaselt ning tema volitused kehtivad kuni ametis oleva volikogu volituste lõppemiseni
5.2.5. Volikogu:
5.2.5.1. määrab ametisse juhatuse ja teostab järelevalvet selle tegevuse üle;
5.2.5.2. kinnitab Liidu tegevuskava ja eelarve;
5.2.5.3. otsustab põhikirja punkti 4.1. alusel liikme vastuvõtmise ja põhikirja punktide 4.4.1. ning 4.4.2. alusel väljaarvamise;
5.2.5.4. otsustab Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise;
5.2.5.5. teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele nimetada esindajad Eesti Haigekassa nõukogusse;
5.2.5.6. määrab esindajad Eesti Töötukassa nõukogusse;
5.2.5.7. annab nõusoleku riikliku lepitaja kandidaadi nimetamiseks;
5.2.5.8. otsustab vajadusel muid küsimusi, mille otsustamist taotleb juhatus või vähemalt 1/10 volikogu liikmetest.
5.2.6. Volikogu juhindub oma tegevuses kinnitatud töökorrast. Volikogu juhib ja esindab Liitu volikogu pädevuses olevates küsimustes selle liikmete poolt valitud volikogu esimees (president). Volikogu esimees võib olla valitud kuni kaheks järjestikuseks ametiajaks.
Volikogu võib töökorras sätestatud ülesannete täitmiseks valida kuni viis aseesimeest (asepresidenti). Volikogu esimehel on õigus delegeerida oma kohustuste täitmist mõjuvatel põhjustel ainult ühele volikogu aseesimeestest.
5.2.7. Volikogu koosolekud toimuvad vähemalt 1 kord kvartalis. Volikogu koosoleku kutsub kokku volikogu esimees vähemalt 14 päevase etteteatamisajaga. Koosoleku päevakorra saadab volikogu esimees volikogu liikmetele vähemalt 7 päeva ette.
5.2.8. Volikogu on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on volikogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole volikogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3 volikogu liikmetest.
Volikogu otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral saab otsustavaks volikogu esimehe hääl.
5.2.9. Volikogu liige, kes mõjuvatel põhjustel ei saa volikogu koosolekul osaleda, võib volitada teist volikogu liiget ennast esindama. Volitus peab olema vormistatud kirjalikult.
5.2.10. Mõjuval põhjusel võib volikogu otsuse vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata kirjaliku (elektroonilise) hääletamise teel. Kirjaliku hääletamise korral loetakse otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 volikogu liikmetest. Otsuse kirjaliku hääletamise vajalikkuse kohta teeb volikogu esimees. Kirjaliku hääletuse läbiviimise korraldab juhatus.
5.3. Juhatus
5.3.1. Juhatus on volikogu poolt määratud 1- kuni 3-liikmeline organ, kes lähtuvalt üldkoosoleku ja volikogu poolt antud suunistest ning kinnitatud tegevuskavast juhib ja esindab Liitu.
5.3.2. Juhatuse tööd juhib volikogu poolt määratud juhatuse esimees.
5.3.3. Juhatuse volituste tähtaeg on kuni kolm aastat.
5.4. Osakonnad ja muud organid
5.4.1. Liidu eesmärkide paremaks saavutamiseks võib juhatus Liidu siseselt moodustada osakondi ja muid organeid (ümarlaudu, komisjone, töögruppe jms).
5.4.2. Kõik loodavad organid lähtuvad oma tegevuses juhatuse poolt kinnitatud reglemendist, põhikirjast ning Liidu juhtorganite otsustest.
5.4.3. Liidu siseselt loodavad muud organid ei ole juriidilised isikud.


VI JÄRELEVALVE

6.1. Järelevalvet Liidu organite tegevuse üle teostavad revisjonikomisjon ja audiitor.
6.2. Revisjonikomisjon on üldkoosoleku poolt määratud kuni 3-liikmeline organ, mis hindab sisekontrolli põhimõtetest lähtuvalt Liidu juhatuse tegevust ja rahaliste vahendite kasutamise otstarbekust tulenevalt kinnitatud eelarvest.
6.3. Audiitor teostab auditeerimist, so raamatupidamisaruande kontrollimist ja sellele hinnangu andmist auditeerimiseeskirjast lähtuvalt. Audiitorkontrolli aruanne esitatakse üldkoosolekule.


VII MUUD KÜSIMUSED

7.1. Liidu tegevuse lõpetamisel ei kuulu tema vara jaotamisele liikmete vahel. Üldkoosoleku otsusega antakse see üle õigusjärglasele või selle puudumisel annetatakse heategevuseks.
7.2. Liidu majandusaasta algab 1. aprillil ja lõpeb 31. märtsil.

Jälgi meid Facebookis   
×