Tööandjate Keskliit

Liidu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mis koguneb korra aastas. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub muuhulgas volikogu liikmete valimine ja liidu majandusaasta aruande kinnitamine.

Volikogu on põhikirjas sätestatud ulatuses üldkoosoleku ülesandeid täitev kuni 30 liikmeline füüsilistest isikutest koosnev organ. Volikogu liikmed valitakse liidu liikmete poolt ja nende esindajate hulgast kolmeks aastaks. Volikogu juhib selle liikmete poolt kolmeks aastaks valitud esimees (president). Alates 2019. aastast on volikogu esinaine Kai Realo. Teda asendab äraolekul üks kuni viiest volikogu aseesimehest. Volikogu koosolekud toimuvad üldjuhul kord kuus. 

Volikogu aseesimehed (eestseisus):
Tiit Kuuli (Eesti Ehitusettevõtjate Liit)
Ain Hanschmidt (AS Infortar)
Mati Polli (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit)
Jüri Käo (AS Balbiino, AS Liviko, Tallinna Kaubamaja Grupp AS)

Volikogu kinnitab kolmeks aastaks ametisse Tööandjate Keskliidu tegevjuhi, kelleks on alates 2019. aasta kevadest Arto Aas. Tegevjuhi ülesanne on organisatsiooni ja meeskonna igapäevane juhtimine ning liikmete kaasamine.

 

Nimi Esindatav organisatsioon
Kai Realo, esinaine Eesti Kaupmeeste Liit  
Tiit Kuuli, aseesimees Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Ain Hanschmidt, aseesimees AS Infortar
Mati Polli, aseesimees Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Jüri Käo, aseesimees AS Balbiino, AS Liviko, Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Kadri Mägi-Lehtsi Eesti Ravimitootjate Liit
Veljo Ipits MTÜ Eesti Toiduainetööstuse Liit
Toivo Ninnas Eesti Laevaomanike Liit
Valdo Kalm Eesti Sadamate Liit
Villu Õun Eesti Turvaettevõtete Liit
Taavi Veskimägi Eesti Kaitsetööstuse Liit
Enn Veskimägi Eesti Mööblitootjate Liit
Urmas Sule Eesti Haiglate Liit
Sven Pertens AS Trev2 Grupp
Jaan Puusaag OÜ Krimelte
Meelis Einstein Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Enno Lend Tallinna Tehnikakõrgkool
Ago Soomre Haapsalu Uksetehas AS
Mark Berman BLRT Grupp AS, BLRT Rekato OÜ, Tallinn Shipyard OÜ, Marketex Offshore Constructions OÜ
Tiit Vähi AS Silmet Grupp
Hando Sutter Eesti Energia AS
Priit Alamäe Nortal AS
Toomas Asser Tartu Ülikool
Verni Loodmaa Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Tiit Land Tallinna Tehnikaülikool
Andi Kasak Saint-Gobain Glass Estonia SE
Toomas Kalev Harmet OÜ 
Olavi Lepp Swedbank AS

1. Üldsätted

1.1. Eesti Tööandjate Keskliidu (edaspidi Liit) volikogu on põhikirjas sätestatud ulatuses üldkoosoleku ülesandeid täitev kuni 30 liikmeline organ.

1.2. Volikogu tegutseb käesoleva korra, Liidu põhikirja ja mittetulundusühingute seaduse alusel.

2.  Pädevus

2.1. Volikogu:

2.1.1. määrab ametisse juhatuse ja teostab järelevalvet selle tegevuse üle;

2.1.2. kinnitab Liidu tegevuskava ja eelarve;

2.1.3. otsustab Liidu põhikirja punkti 4.1. alusel liikme vastuvõtmise ja põhikirja punktide 4.4.1. ning 4.4.2. alusel väljaarvamise.

2.1.4. otsustab Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise;

2.1.5. teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele nimetada esindajad Eesti Haigekassa nõukogusse.

2.1.6. määrab esindajad Eesti Töötukassa nõukogusse;

2.1.7. annab nõusoleku riikliku lepitaja kandidaadi nimetamiseks;

2.1.8. otsustab vajadusel muid küsimusi, mille otsustamist taotleb juhatus või vähemalt 1/10 volikogu liikmetest;

3. Juhtimine

3.1. Volikogu töövormiks on koosolek. Volikogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole volikogu liikmetest.

3.2. Volikogu koosolekut juhib ja esindab selle liikmete poolt valitud volikogu esimees, tema äraolekul üks volikogu aseesimeestest. Volikogu võib punktis 3.4. sätestatud ülesannete täitmiseks valida kuni viis aseesimeest.

3.3. Volikogu võib panna volikogu aseesimehele tema nõusolekul konkreetse volikogu ülesande koordineerimise.

3.4. Volikogu esimehel on õigus kutsuda kokku volikogu aseesimeestest koosnev kolleegium, kelle ülesandeks on:

3.4.1. arutada volikogude toimumise vaheajal Liidu ja volikogu tööga seotud küsimusi;

3.4.2. konsulteerida juhatust selle igapäevasest tegevusest väljuvates või avalikkuse kõrgendatud huvi puudutavates Liidule olulistes küsimustes;

3.4.3. esitada volikogule otsustamiseks vajalikke küsimusi;

3.4.4. teha muid Liidule vajalikke algatusi.

3.5. Volikogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kvartalis. Volikogu koosoleku kutsub kokku volikogu esimees, teatades volikogu liikmetele koosoleku toimumise aja ja koha vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist, kui koosoleku toimumise aega ja kohta ei ole varem volikogu liikmetele teatavaks tehtud. Koosoleku päevakorra saadab volikogu esimees volikogu liikmetele vähemalt 7 päeva ette. Enne volikogu esimehe valimist kutsub volikogu koosoleku kokku juhatus.

4. Volikogu esimehe ja aseesimeeste valimine

4.1. Volikogu esimees ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete poolt ja hulgast salajasel hääletamisel volikogu liikmete poolthäälte enamusega. Iga Volikogu liige võib üles seada ühe Volikogu esimehe ja kuni viis aseesimehe kandidaati. Kandidaadi ülesseadmise eelduseks on kandidaadi eelnev kirjalikult esitatud nõusolek.

4.2. Juhul, kui volikogu esimehe ametikohale kandideerib rohkem, kui kaks isikut, viiakse valimised läbi kahes voorus. Teises voorus jätkavad kaks kandidaati, kes said esimeses voorus teistest rohkem hääli.

4.3. Häälte võrdsel jagunemisel viiakse läbi kordushääletus.

5. Koosoleku kodukord

5.1. Koosoleku alguses võivad volikogu liikmed muuta eelnevalt väljakuulutatud päevakorras arutamisele tulevate küsimuste järjestust, kui selle poolt on üle poole koosolekust osavõtjatest.

5.2. Juhatuse liikmed võivad osaleda volikogu koosolekul sõnaõigusega.

5.3. Päevakorraküsimuses arvamuse avaldamiseks registreeritakse käe tõstmise teel. Koosoleku juhataja annab sõna vastavalt registreerimise järjekorrale.

5.4. Koosoleku juhataja võib taandada arutatavasse päevakorraküsimusse mittepuutavad küsimused ning lõpetada kõned ja sõnavõtud, mis takistavad ja segavad volikogu tööd.

5.5. Volikogu võib igal ajal kohalolijate enamuse soovil päevakorraküsimuse arutamise katkestada, kui otsuse vastuvõtmiseks puudub piisav informatsioon. Katkestatud päevakorrapunkti arutelu võib jätkuda samal või järgmistel koosolekul.

6. Otsustamine

6.1. Volikogu on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on volikogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole volikogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu otsuseid, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3 volikogu liikmetest.

6.2. Volikogu otsused võetakse vastu kohalviibivate liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral saab otsustavaks volikogu esimehe hääl.

6.3. Mõjuval põhjusel võib volikogu otsuse vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata

kirjaliku (elektroonilise) hääletamise teel. Kirjaliku hääletamise korral loetakse otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 volikogu liikmetest. Otsuse kirjaliku hääletamise vajalikkuse kohta teeb volikogu esimees. Kirjaliku hääletuse läbiviimise korraldab juhatus

6.4. Volikogu võtab otsused vastu avaliku või salajase hääletamise teel. Enne iga volikogu koosolekut kontrollib volikogu esimees volikogu liikmete kohalolekut nimekirja alusel, kus iga volikogu liige kinnitab oma kohalolekut allkirjaga. Volikogu liige, kes mõjuvatel põhjustel ei saa Volikogu koosolekul osaleda, võib volitada teist volikogu liiget ennast esindama. Volitus peab olema vormistatud kirjalikult.

6.5. Hääletustulemused loeb kokku koosoleku juhataja ja teatab koosolekust osavõtjatele.

7. Asjaajamise korraldamine

Volikogu asjaajamist korraldab juhatus, kes tagab volikogu koosolekute ettevalmistamise, läbiviimise ja protokollimise ning volikogu tööks vajalike dokumentide edastamise ja dokumentide säilitamise.

8. Lõppsätted

Protseduurireeglid, mis on käesoleva korra või põhikirjaga sätestamata, otsustab volikogu häälteenamusega.

Muudetud 20. november 2013.a
Kinnitatud volikogu koosolekul 11.veebruar 2004.a.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×