Tööandjate Keskliit

KUIDAS PUUDUTAB TÖÖVÕIMEREFORM TÖÖANDJAT?

Eestis on 1,3 miljonit elanikku, kellest rohkem kui 100 000 on vähenenud töövõimega. Umbes 50 000 Eesti elanikku ei tööta, kuid neist omakorda pooled tahaksid seda teha. Teisest küljest on tööandjad hädas sobiva tööjõu leidmisega. Sageli ei tule tööandjad selle pealgi, et kaasata tööturule vähenenud töövõimega inimesi. See pole Eestis olnud kombeks. Levinud on müüt, et puudega inimesed ei suuda ega võigi tööd teha.

Töövõimereformi üks eesmärkidest on muuta iganenud suhtumist ning suurendada vähenenud töövõimega inimeste kaasamist tööellu.

Nii töö soovijad kui ka tööandjad saavad töövõimereformi tulemusena kasu, sest:

  • vähenenud töövõimega inimese väärtus ühiskonnas suureneb, ta saab olla organisatsioonile ja ühiskonnale kasulik ning teenida tulu;
  • tööandja saab vajaliku töötaja, tehtud töö, sotsiaalse tunnustuse ja brändi väärtuse kasvu.

Töövõimereform on seni kehtinud mõtteviisi muutus ning passiivselt toetuse maksmiselt liigume põhimõttele, et ennekõike peab igal inimesel olema võimalus oma võimete kohaselt olla aktiivselt kaasatud töö- ja ühiskonnaellu.

Muudatuste peamine eesmärk on toetada töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu, aidates neil leida töö ja tööl püsida. Töövõimereformi üldise tutvustuse leiad sotsiaalministeeriumi kodulehelt, sealt leiad ka tööandjale suunatud teavet.

Töövõimereform puudutab ühiskonnas paljusid osapooli, ennekõike aga vähenenud töövõimega inimesi, kelle jaoks muutub seni kehtinud süsteem täielikult. Vanalt süsteemilt üleminek uuele toimub järk-järguliselt 2021. aasta lõpuni. Tööandjatele tähendab see võimalust leevendada töökäte puudust ning järk-järgult kaasata oma tegevusse üha enam vähenenud töövõimega inimesi.

Neid, kes on juba kaasanud vähenenud töövõimega inimesi tööellu, ja kes plaanivad seda teha, liidab võrgustikuks tööandjate ühisus.

Tööandjate Ühisusega liitumiseks ja lisainfo saamiseks kirjutage palun elina@employers.ee.

Mis vahe on mõistetel vähenenud töövõimega inimene, erivajadusega inimene ja puudega inimene?

Vähenenud töövõimega inimesel on tema terviseseisundit ja sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvestades töötamine osaliselt takistatud (osaline töövõime) või ta ei ole võimeline töötama (puuduv töövõime).

Puue on alati seotud erivajadusega, samas erivajadus ei tähenda tingimata puuet. Mõisteid puue ja erivajadus võiks kasutada koos. Puude definitsiooni annab Sotsiaalhoolekande seadus.  Puuded jagunevad: liikumispuue, nägemispuue, kuulmispuue, intellektipuue, kõnepuue, liitpuue ja muu puue, mis on tingitud haiguslikust seisundist, mis omakorda võib olla erineva raskusastmega: keskmine, raske või sügav.

Tööandjate ühisus

Saamaks ülevaadet Eesti ettevõtete kogemustest ning parimatest praktikatest vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel, kutsume kõiki tööandjaid üles liituma tööandjate ühisusega. Tööandjate ühisus koondab enda alla ettevõtteid, kus töötatakse pidevalt suurema kaasamise nimel. Ühisus kohtub regulaarselt kogemuste jagamiseks ning teadmiste kasvatamiseks. Tööandjate ühisusest saad pikemalt lugeda siit.

Vähenenud töövõimega inimeste suuremale kaasamisele töökohal aitab kaasa Eesti Töötukassa läbi enda poolt pakutavate teenuste. Lühikene ülevaade teenustest, mis tööandjaid abistavad:

Nõustamine ja koolitused

Pakume teie ettevõttele võimalust tellida töötukassalt tasuta koolitus või nõustamine, et saada teadmisi ja praktilisi kogemusi, mis võivad tulla kasuks puude või pikaajalise haigusega inimeste värbamisel, töö korraldamisel ja toetamisel. Meie meeskond nõustab nii tööandjaid, kelle juures juba töötab tervisemuredega inimesi, kui neid, kellel kogemus puudub. Koolituse või nõustamiskohtumise sisu lepime kokku lähtuvalt teie ettevõtte ootustest. Käsitleme nii füüsilise kui vaimse tervise ning erinevate puuetega seonduvaid teemasid, vajadusel kaasame ka teisi spetsialiste. Korraldame loenguid, töötube ja praktikume (nt tööintervjuu nägemis- või kuulmispuudega kandideerijaga, töökoha ligipääsetavuse hindamine, erinevad suhtlemisolukorrad, simulatsioonid) teile sobiva kestusega. Soovi korral viime teid kokku teiste tööandjate või erivajadustega inimestega, kes saavad teiega oma kogemust jagada.

Teemade näidisvalikuga saate tutvuda SIIN    

Palgatoetus

Palgatoetust makstakse kuni 12 kuu eest. Tähtajalise lepingu puhul, mille kestus on vähemalt kuus kuud, makstakse palgatoetust poole aja vältel töösuhte kestusest. Toetuse suurus on 50% palgakulust. Maksimaalselt saab toetust kehtiva töötasu alammäära ulatuses.
Töötukassa kodulehelt leiad vastused küsimustele, kuidas, millal ja kes saab palgatoetust taotleda.

Sotsiaalmaksu miinimummäära hüvitamine 

Vähenenud töövõimega on töötaja, kellele on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40% püsiv töövõimetus. Tema tööandja saab taotleda töötukassast sotsiaalmaksu soodustust.

Töökeskkonna ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmise toetus

Kui teie juures töötab või teie juurde asub tööle inimene, kes ei saa puude või vähenenud töövõime tõttu teha oma tööd ettenähtud tööruumides ja -vahenditega, aitab töötukassa muuta need talle ligipääsetavaks ja kasutatavaks. Kohandada on võimalik ka kodus asuvat töökohta.
Tööandjale on võimalik hüvitada 50-100% vähenenud töövõimega inimese töökoha kohandamise kulust. Kohanduse kulud hüvitatakse tööandjale lähtuvalt töötamise takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest ning juhul, kui töötaja töösuhe on tähtajatu või tähtajaga vähemalt kaks aastat, sõltumata töötamise liigist.

Töökoha kohandamine aitab vähenenud töövõimega inimesel kiiremini ettevõttesse sulanduda ning produktiivsemalt töötada. Töökoha kohandamine on tihtilugu lihtsasti ning töötukassa toega ka soodsalt teostatav. Järgnevalt mõned soovitused töökoha kohandamiseks:

  1. Märka kohandamise vajadust ja olukordi, kus tööaja produktiivsust saab parandada töötingimusi kohandades. Samuti julgusta oma töötajaid ise rääkima sellest, millised oleksid neile sobivad töötingimused, mis aitaksid neil oma tööd paremini ja tulemuslikumalt teha.
  2. Reageeri kiirelt. Kui töötaja vajab kohandust, tegele sellega kiiresti. Kohanduste abiga panustab erivajadusega töötaja ettevõttesse tõhusamalt ja toob rohkem tulu. Kohandustega venitamisel langeb töötaja motivatsioon ja ettevõtte juhina kaotad väärtuslikku aega ja tulu.
  3. Konsulteeri töötajaga. Räägi töötajaga läbi, millised probleemid tal tööülesannete täitmisel tekivad, millised neist tulenevad tema puudest ning milliseid kohandusi ta vajab. Vajadusel kaasake töötaja esindaja, näiteks töötaja usaldusisik või töökeskkonna volinik. Võid soovitada töötajal konsulteerida oma arstiga, kes võib aidata leida kõige sobilikumaid lahendusi töökohandamiseks.
  4. Küsi nõu asjatundjatelt. Kui koos ettevõtte töötajate ja spetsialistidega,  sh töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku, töötervishoiu arstiga koos sobivat kohandust ei leia, siis küsi nõu asjatundjatelt. Erinevates olukordades kasutatavate kohandustega saab tutvuda internetis (inglise keeles). Nõu võivad anda Tööandjate ühisuse ettevõtted, kellel on praktiline kogemus vähenenud töövõimega inimestega. Tööandjate nõustamisega tegeleb ka Töötukassa. Nemad on selle valdkonna asjatundjad ja saavad õige lahenduse leidmisel abistada.
  5. Vali kõige mõjusamad ja tõhusamad kohandused. Asjakohaste kohanduste leidmiseks analüüsi töötaja kõiki töötingimusi, sh tööülesandeid, töökorraldust ja töökeskkonda. Terviklik ülevaade aitab tuvastada takistused, millega tegelemine aitab töötajal tulemuslikumalt töötada. Koostöös töötajaga vali selline kohandus, mis on kõige mõjusam ja vähem kulukas.
  6. Kohandamise kulud. Üldjuhul ei ole kohandamised kulukad. Samas võivad üksikutel juhtudel kaasneda kohandamisega ebaproportsionaalsed kulud, mida tööandja ei jaksa kanda. Mõistlike kohanduse valimisel kaalu, kas kohandamine on mõjus ja kas selle rakendamine on praktiline, kui suured on kulud, millised on organisatsiooni ressursid, millist tuge on võimalik väljast poolt saada. Kulude hindamisel arvesta sellega, et riik pakub teenuseid ja toetusi vähenenud töövõimega töötajale, ning teatud juhtudel hüvitab tööruumide ja töövahendite kohandamise kulu.
  7. Informeeri töötajat asjade käigust. Kui kohanduse rakendamine võtab aega, informeeri töötajat, millal võib rakendamist oodata. Sellega näitad töötajale, et hoolid temast, hoiad motivatsiooni ja lood usaldust.
  8. Jälgi olukorda. Kohandamiste tegemise järel jälgi koos töötajaga, kuivõrd see aitab töötajal tulemuslikumalt töötada. Kui näed, et kohandus ei ole tõhus, aruta olukord töötajaga ja vajadusel spetsialistidega uuesti läbi.
  9. Suhtle avatult ja selgelt. Mõistev ja selge suhtlus tööandja ja töötaja vahel on vajalik töösuhetes üldiselt ja töötingimuste kohandamisel eriti. Pange olulised kokkulepped kirja, nii ennetate arusaamatusi ja üksteisest möödarääkimist ning saate tõsikindlamalt veenduda, et saate ootustest ja võimalustest ühte moodi aru.
  10. Teavita töötajaid ja nende esindajaid. Selgita kohanduste tegemise head tava kõigile töötajatele. Sealhulgas selgita töötajatele, et puudega inimestele sobivate töötingimuste pakkumine ei ole eeliste andmine, vaid võrdsete võimaluste loomine.

2017. aastal loodud tööandjate ühisus koondab Eesti ettevõtteid, kes soovivad anda panuse vähenenud töövõimega inimeste kaasamisse. Üheskoos otsitakse töökeskkonnast tulenevatele probleemidele lahendusi ja tegutsetakse suunanäitajatena suurema kaasamise nimel. Tööandjate ühisus on loodud Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE koostöös selleks, et tuua esile ettevõtted, kes on lubanud kohelda vähenenud töövõimega inimesi võrdselt kõigi teiste tööle kandideerijate ja töötajatega.

Tänasel päeval kohtuvad ühisuse liikmed regulaarselt, et jagada omavahelkogemusi ja muresid ning neile lahendusi otsida. Lisaks käivad nad tutvumas ettevõtetes juurutatud lahendustega, mis toetavad vähenenud töövõimega inimeste tööd ja suuremat kaasamist.

Tööandjate Ühisusse kuuluvad tööandjad seisavad hea selle  eest, et:

  • aidata kaasa töövõimereformi eesmärgi saavutamisele, milleks on luua vähenenud töövõimega inimestele võimalus olla ühiskonnas aktiivne ning leida koht tööturul;
  • tõsta üheskoos tööandjate teadlikkust jagades oma kogemust ja praktikaid vähenenud töövõimega inimeste tööle rakendamisest;
  • aidata kahtlejail üle saada eelarvamustest vähenenud töövõimega inimeste tööle rakendamisel;
  • julgustada vähenenud töövõimega inimesi tööle kandideerima ja tööandjaid värbamisotsuseid tegema;
  • toetada ükstesti olukorras, kus ei ole selgeid vastuseid ja aidata leida parimaid lahendusi;
  • võimaldada vähenenud töövõimega inimestele töövarjutamist ja praktikat, et harjutada koostööd ning leevendada erivajadustega õppurite probleemi praktikakoha leidmisel;
  • leida ja arendada praktilisi lahendusi, mis aitavad vähenenud töövõimega inimestel, vanemaealistel, väikelastega vanematel jt töökeskkonnas hakkama saada;
  • tunnustada tööandjaid, kes on välja töötanud ja edukalt rakendanud uuendusmeelseid kasulikke lahendusi vähenenud töövõimega töötajate kaasamiseks tööellu;
  • rääkida probleemidest, osaleda diskussioonides, teha ühiselt lobi, et asjad saaks paremini minna.
  • Ühisuse liikmed kinnitavad, et meie juurde tööle kandideerides ja meil töötades võivad vähenenud töövõimega inimesed olla kindlad, et neid koheldakse võrdselt. Tööandjatena anname selle lubaduse.

Ühisusse kuuluvad tööandjad kutsuvad ühisusega liituma organisatsioone, kes näevad ühiskonda panustamises võimalust suurendada ka oma ettevõtte edu. Vähenenud töövõimega töötajate ulatuslikum kaasamine tööellu aitab leevendada töökäte puutust. Ettevõtted, kes kaasavad vähenenud töövõimega inimesi, kellel on vajalikud oskused või soov ja võime neid oskusi omandada, panustavad ka oma ettevõtte kui tööandja brändingusse. Mitmekesine töökeskkond, kus ühtiviisi on väärtustatud nii vähema töövõimega inimesed kui ka vanema- ja nooremaealised, võõrtöötajad ning väikelapse vanemad, on eelistatud töökeskkonnaks kõrge sotsiaalse vastutustundega talentidele.

Tööandjate hoiakute uuring

Turu-uuringute AS viis 2021. aasta kevadel läbi uuringu tööanjdate hoiakute mõõtmiseks seotult vähenenud töövõimega inimeste kaasamisse. Andmekogumine toimus veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil. Kokku küsitleti 861 tööandjat, kelle asutuses on vähemalt 2 töötajat. Raportis võrreldatakse tulemusi   aastatel 2015 ja 2017 läbi viidud samalaadsete tööandjate küsitluste tulemustega. Uuringu esitlused toimusid veebipõhisena 20. mail ja 16. juunil 2021.

Uuringu kokkuvõttev pressiteade
Uuringu lõppraport

Tööandjate Ühisuse võrgustikuüritused

6. aprillil toimus Tööandjate Ühisuse võrgustikuüritus „Vähenenud töövõimega inimeste õigused töösuhetes“ ning 18. mail üritus „Hoiakute muutmine organisatsioonis“, kus osales ca 145 inimest. Microsoft rääkis oma kogemusloo hoiakute muutmisest ja kultuuri transformatsioonis.

Tööandjate Ühisusse kuulub 30.o6.2021 seisuga 45 liiget. Värskeimad liitujad on Enics Eesti ja Coop Pank.

Vebinar „Füüsilise tervise hoidmine töökohal – praktilised nõuanded ja abivahendid“

8. juunil veebikeskkonnas toimunud Eesti Tööandjate Keskliidu ja Töötukassa koostöös toimunud teavitusürituse eesmärk oli anda nõuandeid tööandjatele töötajate füüsilise tervise toetamiseks töökohal – milliseid abivahendeid kasutada ning kuidas toetada juba vähenenud töövõimega inimesi. Üritusel osales 60 inimest ja seda saab järelkuulata SIIT.


Vebinar “Kroonilised haigused ja nende ennetamine" 

19. mail toimus tööandjatele mõeldud venekeelne teavitusüritus koostöös Eesti Töötukassaga, kus rääkisime kroonilistest haigustest, mis on samuti töövõime vähenemise põhjused (südame-veresoonkonna haigused, depressiooni-ravimid). Üritusel osales 21 inimest. Seminar on järelvaadatav SIIT.


Vaimse tervise vitamiinikuur

Viisime koostöös MTÜ-ga Peaasjad märtsis läbi vaimse tervise vitamiinikuuri kampaania. Omapoolsete tegevustega toetas kampaaniat 30 partner-organisatsiooni. Osales üle 200 ettevõtte ning üle 400 õpetaja üle kogu Eesti koos oma õpilastega. Jagasime 89 nippi, mida igaüks saab kodus proovida vaimse tervise hoidmiseks, 46 nippi, mida meeskondadega proovida ning 42 tegevusideed õpetajatele ja 70 vestluskaarti vaimse tervise vitamiinide üle arutlemiseks. Lisaks 152 videominutit vaimse tervise vitamiinide teemal. Kampaania raames koostatud abimaterjalid ning nõuanded vaimse tervise hoidmiseks töökohal.

Veebiseminar “Kuidas hoida enda ja oma meeskonna vaimset tervist"

Koostöös MTÜ Peaasjad toimunud vaimse tervise vebinarile 16. aprillil osales ligi 100 inimest. Psühholoog Tuuli Junolaineni ettekande leiab SIIT. Vebinari saab järelkuulata SIIT.

 

Tööandjate ja Töötukassa vebinar “Terviseprobleemidega töötajate toetamise võimalused"

30. märtsil toimus Tööandjate Keskliidu ja Töötukassa koostöös veebiseminar „Terviseprobleemidega töötajate toetamise võimalused“. Kõnelesid: Sirje Tann, Anu Jürmann, Kitti Einseln, Elina Kink, Sirlis Sõmer-Kull ja Anu Harjo.

Seminar on järelvaadatav SIIT.
Ettekanded:
Sirlis Sõmer-Kull
Anu Harjo

Töötukassa saab pakkuda tööandjatele koolitusi ja nõustamisi, mille sisu lepitakse kokku lähtuvalt ettevõtte ootustest. Käsitletakse nii füüsilise kui vaimse tervise ning erinevate puuetega seonduvaid teemasid, vajadusel kaasatakse ka teisi spetsialiste. Korraldatakse loenguid, töötube ja praktikume (nt tööintervjuu nägemis- või kuulmispuudega kandideerijaga, töökoha ligipääsetavuse hindamine, erinevad suhtlemisolukorrad, simulatsioonid).  Teemade näidisvalikuga saate tutvuda SIIN  

Nõustamise ja koolituse vajadusest palun andke märku e-maili aadressil tooandjad.noustajad@tootukassa.ee

15.01.2021 Tööandjate Ühisuse vebinar “Kaasava töökeskkonna kujundamine"

Kaasava töökeskkonna kujundamise seminaril jagas Maxima Eesti personalijuht Lea Kimber ettevõtte kogemuslugu vähenenud töövõimega inimeste kaasamisest, Õiguskantsleri Kantselei nõunik Juta Saarevet tõi elulisi näiteid keskkonna kujundamisest ning võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta tegi ülevaate seadusandluse nõuetest ja vanemaealiste kaasamisele keskendunud brožüürist “Ise oled vana!”.

Vaata seminari salvestust SIIT

Seminaride “Kus nad on? Vähekasutatud võimalusi töötajate leidmiseks ja koolitamiseks" materjalid.

23.09.2019 Narvas
16.10.2019 Paides
5.11.2019 Tallinnas – koostöös Tervise Arengu Instituudiga
12.11 2019 Võrus

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×