Eestis on 1,3 miljonit elanikku, kellest rohkem kui 100 000 on vähenenud töövõimega. Umbes 50 000 Eesti elanikku ei tööta, kuid neist omakorda pooled tahaksid seda teha. Teisest küljest on tööandjad hädas sobiva tööjõu leidmisega. Sageli ei tule tööandjad selle pealgi, et kaasata tööturule vähenenud töövõimega inimesi. See pole Eestis olnud kombeks. Levinud on müüt, et puudega inimesed ei suuda ega võigi tööd teha. Töövõimereformi üks eesmärkidest on muuta iganenud suhtumist ning suurendada vähenenud töövõimega inimeste kaasamist tööellu. Nii töö soovijad kui ka tööandjad saavad töövõimereformi tulemusena kasu, sest: „Igal inimesel, kes suudab ja tahab töötada, peab see võimalus Eestis olemas olema, kas või väikese koormusega,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar 23. novembril 2016 Eesti Töötukassa seminaril „Erivajadusega inimene — tööandja võimalus“. Oma ettekandes „Olukorrast tööjõuturul: kas vähenenud töövõimega inimesed on lahendus töökäte puuduse probleemile?“ selgitas ta: „Eesti probleem on see, et meil ei ole piisavalt inimesi. Töövõimereform seda probleemi üksi ei lahenda, see on reaalsus. Kuid see ei tähenda, et vähenenud töövõimega inimeste tööturule kutsumine oleks vale või mõttetu. Vastupidi, iga inimene on oluline“. Töövõimereform on seni kehtinud mõtteviisi muutus ning passiivselt toetuse maksmiselt liigume põhimõttele, et ennekõike peab igal inimesel olema võimalus oma võimete kohaselt olla aktiivselt kaasatud töö- ja ühiskonnaellu. Muudatuste peamine eesmärk on toetada töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu, aidates neil leida töö ja tööl püsida. Töövõimereformi üldise tutvustuse leiad sotsiaalministeeriumi kodulehelt, sealt leiad ka tööandjale suunatud teavet. Töövõimereform puudutab ühiskonnas paljusid osapooli, ennekõike aga vähenenud töövõimega inimesi, kelle jaoks muutub seni kehtinud süsteem täielikult. Vanalt süsteemilt üleminek uuele toimub järk-järguliselt 2021 aasta lõpuni. Tööandjatele tähendab see võimalust leevendada töökäte puudust ning järk-järgult kaasata oma tegevusse üha enam vähenenud töövõimega inimesi. Neid, kes on juba kaasanud vähenenud töövõimega inimesi tööellu, ja kes plaanivad seda teha, liidab võrgustikuks tööandjate ühisus. Tööandjate Ühisusega liitumiseks ja lisainfo saamiseks kirjutage palun employers@employers.ee Mis vahe on mõistetel vähenenud töövõimega inimene, erivajadusega inimene ja puudega inimene? Vähenenud töövõimega inimesel on tema terviseseisundit ja sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvestades töötamine osaliselt takistatud (osaline töövõime) või ta ei ole võimeline töötama (puuduv töövõime). Puue on alati seotud erivajadusega, samas erivajadus ei tähenda tingimata puuet. Mõisteid puue ja erivajadus võiks kasutada koos. Puude definitsiooni annab Sotsiaalhoolekande seadus. Puuded jagunevad: liikumispuue, nägemispuue, kuulmispuue, intellektipuue, kõnepuue, liitpuue ja muu puue, mis on tingitud haiguslikust seisundist, mis omakorda võib olla erineva raskusastmega: keskmine, raske või sügav. Tööandjate ühisus Saamaks ülevaadet Eesti ettevõtete kogemustest ning parimatest praktikatest vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel, kutsume kõiki tööandjaid üles liituma tööandjate ühisusega. Tööandjate ühisus koondab enda alla ettevõtteid, kus töötatakse pidevalt suurema kaasamise nimel. Ühisus kohtub regulaarselt kogemuste jagamiseks ning teadmiste kasvatamiseks. Tööandjate ühisusest saad pikemalt lugeda siit. Vähenenud töövõimega inimeste suuremale kaasamisele töökohal aitab kaasa Eesti Töötukassa läbi enda poolt pakutavate teenuste. Lühikene ülevaade teenustest, mis tööandjaid abistavad: Töötukassa nõustab ja koolitab tööandjaid, kellel on valmisolek tööle võtta või kes on juba tööle võtnud puudega või erivajadustega inimesi, kuid vajavad teadmisi ja nõuandeid, kuidas neid toetada. Tööandjate nõustamiseks ja teavitamiseks korraldab töötukassa piirkondlikke teabepäevi, pakub individuaalset ja grupinõustamist. Palgatoetus Sotsiaalmaksu miinimummäära hüvitamine Vähenenud töövõimega on töötaja, kellele on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40% püsiv töövõimetus. Tema tööandja saab taotleda töötukassast sotsiaalmaksu soodustust. Töökeskkonna ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmise toetus Kui teie juures töötab või teie juurde asub tööle inimene, kes ei saa puude või vähenenud töövõime tõttu teha oma tööd ettenähtud tööruumides ja -vahenditega, aitab töötukassa muuta need talle ligipääsetavaks ja kasutatavaks. Kohandada on võimalik ka kodus asuvat töökohta. Vähenenud töövõimega töötaja töökoolituste kulud hüvitab töötukassa tööandjale 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1250 euro ulatuses). Koolitus, mille kulude hüvitamist taotletakse võib kesta kuni ühe aasta. Töökoha kohandamine aitab vähenenud töövõimega inimesel kiiremini ettevõttesse sulanduda ning produktiivsemalt töötada. Töökoha kohandamine on tihtilugu lihtsasti ning töötukassa toega ka soodsalt teostatav. Järgnevalt mõned soovitused töökoha kohandamiseks: 2017. aastal loodud tööandjate ühisus koondab Eesti ettevõtteid, kes soovivad anda panuse vähenenud töövõimega inimeste kaasamisse. Üheskoos otsitakse töökeskkonnast tulenevatele probleemidele lahendusi ja tegutsetakse suunanäitajatena suurema kaasamise nimel. Tööandjate ühisus on loodud Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE koostöös selleks, et tuua esile ettevõtted, kes on lubanud kohelda vähenenud töövõimega inimesi võrdselt kõigi teiste tööle kandideerijate ja töötajatega. Tänasel päeval kohtuvad ühisuse liikmed regulaarselt, et jagada omavahelkogemusi ja muresid ning neile lahendusi otsida. Lisaks käivad nad tutvumas ettevõtetes juurutatud lahendustega, mis toetavad vähenenud töövõimega inimeste tööd ja suuremat kaasamist. Tööandjate Ühisusse kuuluvad tööandjad seisavad hea selle eest, et: Ühisusse kuuluvad tööandjad kutsuvad ühisusega liituma organisatsioone, kes näevad ühiskonda panustamises võimalust suurendada ka oma ettevõtte edu. Vähenenud töövõimega töötajate ulatuslikum kaasamine tööellu aitab leevendada töökäte puutust. Ettevõtted, kes kaasavad vähenenud töövõimega inimesi, kellel on vajalikud oskused või soov ja võime neid oskusi omandada, panustavad ka oma ettevõtte kui tööandja brändingusse. Mitmekesine töökeskkond, kus ühtiviisi on väärtustatud nii vähema töövõimega inimesed kui ka vanema- ja nooremaealised, võõrtöötajad ning väikelapse vanemad, on eelistatud töökeskkonnaks kõrge sotsiaalse vastutustundega talentidele. Seminaride “Kus nad on? Vähekasutatud võimalusi töötajate leidmiseks ja koolitamiseks" materjalid.KUIDAS PUUDUTAB TÖÖVÕIMEREFORM TÖÖANDJAT?
Palgatoetust makstakse kuni 12 kuu eest. Tähtajalise lepingu puhul, mille kestus on vähemalt kuus kuud, makstakse palgatoetust poole aja vältel töösuhte kestusest. Toetuse suurus on 50% palgakulust. Maksimaalselt saab toetust kehtiva töötasu alammäära ulatuses.
Töötukassa kodulehelt leiad vastused küsimustele, kuidas, millal ja kes saab palgatoetust taotleda.
Kui teie juures juba töötab (on hõivatud tööturuteenuste ja toetuste seaduse § 6 lg 5 punktides 3—51 nimetatud tegevustega) vähenenud töövõimega inimene, hüvitab töötukassa kohanduse mõistlikust maksumusest kuni 75%.
Kui teie juurde asub töölepinguga tööle või teenistusse puude või vähenenud töövõimega inimene, kes oli varem arvel töötuna, kes oli saanud koondamisteate, kes õpib või on vanaduspensioniealine tööotsija, hüvitab töötukassa kuni 100% kohanduse mõistlikust maksumusest.
Veel saab tööandja taotleda „Minu esimese töökoha“ palgatoetusega tööle rakendunud noore tööalaste koolituste kulude täielikku hüvitamist, kuid mitte üle 2500 euro ulatuses kahe aasta jooksul pärast töötaja tööleasumist.
Töötaja koolituskulude hüvitamise taotlemiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos töölepingu koopiaga. Täiendavat teavet saate töötukassa tööandjate konsultantidelt.
