Tööandjate Keskliit

Raul Aron RAUL ARON
analüütik-nõunik
+372 699 9305
+372 56475111
raul.aron@employers.ee

 

Tööandjate missioon on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme tõusule. Soovime, et kõigi majandust mõjutavate poliitiliste otsuste olulisimaks hindamiskriteeriumiks oleks konkurentsivõime kasv. Majanduse ja maksude töögrupi fookuses on majandusareng, ettevõtluskeskkond ja maksud. Majandusarengu seisukohast oluliste teemade, nagu tööjõud, haridus, innovatsioon ja kliima jaoks oleme loonud eraldi töögrupid.

Meie põhiseisukohad on kirjas Tööandjate Manifestis:

  • Meie ühine eesmärk on Eesti inimeste heaolu kestlik kasv, mille ainus allikas on majanduskasv.
  • Eesti majanduspoliitika on liberaalne ja ülim väärtus on indiviidi vabadus. Riigi ülesanne on see vabadus kindlustada, sekkudes ettevõtlusse nii vähe kui võimalik.
  • Eesti on õhuke riik – väike, aga tegus. Selle alus on arusaam, et koos vabadusega on indiviidil ka vastutus oma elu ja valikute eest. Eesti maksukoormus jääb alla 35%.
  • Eesti majandus-, maksu- ja õiguskeskkond on lihtne, selge, ennustatav ja usaldusväärne.
  • Eesti on avatud riik. Oleme avatud uutele ideedele ja inimestele ning uuele tehnoloogiale.
  • Eesti on Euroopa erksaim riik. Selle alus on tõhus ja usaldav koostöö. Meie asjaajamine on kiire, sisuline ja bürokraatiavaba.

 

Konkreetsed ettepanekud:

ETTEPANEKUD RIIGILE
  • Leppida kokku riigireformi pikaajalisemas sisus, eesmärkides ja ajakavas.
  • Vähendada avaliku sektori poolt pakutavate teenuste hulka ning selle kaudu avaliku sektori töötajate arvu kümne aasta jooksul vähemalt 3000 inimese võrra aastas; mõõta ja avaldada tulemust kord aastas.
  • Riigi toimimise revisjoni tuleb põhjalikult jätkata: kuni 25% võrra tuleb vähendada seadusloome ja eeskirjade mahtu, kaotada tuleb dubleerimised ning avalike teenuste vajalikkus ja toimeprotsessid tuleb kriitiliselt üle vaadata.
  • Luua rahvusvahelised raudtee-, maantee- ja tunneliühendused. Samuti peame investeerima rahvusvaheliste lennuühenduste parandamisse, vältides seniseid eksimusi.
  • Pidada suure lisandväärtusega ettevõtete investeeringute mahu kasvatamist esmatähtsaks nii valitsuse kui ka omavalitsuste jaoks. Anda valitsusasutustele ja omavalitsustele suuremad õigused teha investeeringuid meelitavaid otsuseid.
  • Jätkata erastamist ja avalike teenuste erasektorile üleandmist. Riigi osalus ettevõtluses on põhjendatud ainult siis, kui ta investeerib ettevõtlust soodustavasse taristusse, või siis, kui erasektor ei tule ettevõtlusega üksi toime.
  • Väärtustage enam töökohti loovaid investoreid, andke neile selge sõnum, et nad on oodatud. Ühtlustage sõnumid ja eesmärgid ministeeriumide ja ametkondade üleselt.
  • Andmeanalüüsi ja tehisintellekti kiire kasutuselevõtt on möödapääsmatu. Selle abil saab vabastada tööjõudu ja parandada avalike teenuste kvaliteeti. Riik ise ei peaks olema mitte Eesti suurim IT-ettevõte, vaid tark tellija.
  • Panustada ressursside oskusliku kasutamise nimel teaduskoolkondade loomisse ja arendamisse, sest Eesti varasid tuleb uurida ja kasutada uuenduslikult ja säästlikult.
  • Leppida erakonnaüleselt kokku, et riik suurendab teadus- ja arendustegevuse rahastamist kolme aasta jooksul 1%-ni SKT-st ning edaspidi hoiab seda taset. Lisanduv raha suunata ainult neisse valdkondadesse, mis toetavad eelkõige Eesti majanduse ja ühiskonna arengut.
  • Soovitame luua kohalikele omavalitsustele rahalise stiimuli ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja välisinvesteeringute ligimeelitamiseks.
  • Viimaste aastate pidevad maksumuudatused on kõigi maksumaksjate seas külvanud segadust ja umbusku riigi suhtes. See on hävitanud moraali ja mõjunud halvasti kogu riigi maksulaekumisele. Maksudega katsetamine tuleb lõpetada. Ettepanek riigile on teha konkreetsed vigade parandused ja seejärel analüüsida, kas Eesti maksusüsteem vajab suuri ja ulatuslikke muutusi või mitte. Vigade parandusena soovitame:
    • Taastada ühtne tulumaksuvaba miinimum ja
    • langetada aktsiisimäärad sellisele tasemele, et aktsiisikaupu ostetaks taas Eestist, mitte naaberriikidest.
    • Leida lahendusi ka teiste energiakandjatele rakenduvate maksude ja tasude vähendamiseks, kuna need on olulised tootmissisendid.
  • Sotsiaalmaks on tööandjale suurim riigi loodud takistus töökohtade loomisel. Eriline on Eesti süsteemi puhul asjaolu, et kogu sotsiaalmaksu maksab tööandja. Nagu mujal maailmas, nii on ka Eestis sotsiaalmaksusüsteemi võimalik osati muuta, nii et see kutsuks esile soodsaid struktuurseid muutusi.
    • Vähendada sotsiaalmaksumiinimumi selleks, et osakoormusega töötajatel oleks lihtsam tööd saada;
    • kehtestada sotsiaalmaksulagi eesmärgiga muuta Eesti tipptalentide jaoks atraktiivsemaks;
    • jagada sotsiaalmaksu tasumine töötaja ja tööandja vahel selliselt, et töötaja netotasu ei väheneks;
    • rakendada praktikantide ja õpipoiste töötasule sotsiaalmaksusoodustus, et motiveerida tööandjate ja õppeasutuste koostööd.
  • Et suurendada tööandja valmidust ja võimekust investeerida töötajate heaolusse, vabastada tööjõumaksudest tööandja järgmised kulutused:
    • õppepuhkuse tasu (soodustab elukestvat õpet);
    • kulutused lastehoiule (hõlbustab väikelaste vanemate töötamist);
    • kulutused tervisele (aitab vähendada haigestumisi ja soodustab töötajate kiiremat naasmist tööle);
    • nn tööandjapension (aitab kaasata vabatahtlikkuse alusel erarahastust pensionisüsteemi, mis on praegu suure eelarvepuudujäägiga).
  • Analüüsida kõikide maksumuudatuste mõju nii eelarvele kui ka inimeste ja ettevõtete käitumisele ning avalikustada kõik muudatuste mõjuanalüüsid.
  • Luua Euroopa Liidu toetuste vähenemise jaoks strateegia ning valmistuda võimalikuks majanduslanguseks, sh suurendada majanduskasvu harjal reserve ja kasvatada finantsdistsipliini halvemateks aegadeks; teha riigi suuremaid taristuinvesteeringuid siis, kui konjunktuur halveneb.
  • Koostada iga kümne aasta järel riigieelarve nullbaasilt ehk arvestamata minevikus tehtud kulutustega. Esimese sellise eelarve soovitame koostada järgmise nelja aasta jooksul, aga mitte hiljem kui majanduslanguse ajal.
 
ETTEPANEK RIIGIKOGULE
  • Mitte võtta eelnõusid menetlusse ilma väljatöötamiskavatsuse, põhjaliku mõjuanalüüsi ja partnerite kokkuleppeta.
 
ETTEPANEK TÖÖANDJATELE
  • Digiteerige ja automatiseerige äriprotsessid üle väärtusahelate kõikjal, kus saate.
  • Pingutage üha rohkem selle nimel, et luua kodumaisel ressursil põhinevas tööstuses lisandväärtust ja suurendada keskkonnasäästu.
  • Eesmärgistage oma ettevõtete arendustegevus ja panustage sellesse märksa rohkem kui seni.

 

Soovin kaasa rääkida majandus- ja maksupoliitika arendamises







Jälgi meid Facebookis   
×