Tööandjate Keskliit

Tõhusalt õppiv Eesti

Anneli ANNELI ENTSON
haridusnõunik
+372 699 9303
+372 516 9802
anneli.entson@employers.e

 

 

 

Tehnoloogia areng kasvatab maailma inimeste vahelist heaolulõhet: ühele poole jäävad teadmiste ja oskustega, teisele poole ilma nendeta inimesed. Eesti ülim vastutus on tagada noortele võimalus olla heaolupoolel.

Mida aeg edasi, seda halvemaks muutub erialase hariduse ja oskusteta elanike konkurentsivõime tööjõuturul. Lisaks ei ole tööturu tulevikuvajaduseta erialadel hariduse andmine mitte ainult ühiskonnale kulukas, vaid ka frustreeriv töötajatele, kes on heas usus õppinud. Seepärast leiavad tööandjad, et riiklik hariduse tellimine ja rahastamine peavad olema tihedalt seotud tööturu suundumustega.

Eelnevast lähtudes on tööandjad kujundanud oma põhilised seisukohad ja ettepanekud haridusküsimustes ja avaldanud need Tööandjate manifestis

  1. Haridus ja tööturg peavad kokku sobima
  2. Hariduse väärtustamine on meie kõige tähtsam kestlikkuse küsimus
  3. Haridussüsteem peab olema avatud, paindlik ja kohanemisvõimeline

 

TÖÖANDJATE ETTEPANEKUD 

1. Pole olemas tasuta haridust, on ainult maksumaksja rahastatud haridus. Seepärast on põhjendatud, et riik tellib haridusasutustelt õpet selles mahus ja neis valdkondades, mida tööturg vajab.

 Seada riigi vajadusest lähtuvalt sisse riiklik tellimus kõikidele kooliastmetele. Seejuures arvestada elukestva õppe strateegias seatud eesmärki, et 65% põhikooli lõpetajatest jätkab õpinguid gümnaasiumis ja 35% kutseõppeasutuses;
 kordame oma nelja aasta tagust ettepanekut: kehtestada tasuta kõrghariduse asemel tasuline kõrgharidus, mida õppija rahastab õppelaenu kaudu. Kui õppija lõpetab õpingud ettenähtud aja jooksul edukalt, kustutab riik õppelaenu.

2.Töökohapõhise ehk õpipoisiõppe loomiseks ja praktikasüsteemi arendamiseks on Eestis tehtud palju. Muutused ei tule kergelt, sest osaliste motivatsioon pole selge. Ometi on töökohapõhisel õppel ja praktikal väga suur osa vajalike oskustega töötajate koolitamises.

Rakendage oma ettevõtetes töökohapõhist õpet sagedamini. Samuti pakkuge senisest rohkem sisulisi, pikaajalisemaid praktikakohti. See aitab muu hulgas leida tulevikuks parimaid töötajaid.

Toetada tõhusa kutsehariduse arendamiseks vajalikku praktika juhendamist, sh vabastada praktikandile ja õpipoisile makstav töötasu sotsiaalmaksust.

3. Hariduse (muu hulgas kutsehariduse) rahastamisel on seni olnud ootus tulemusele hägus ja tulemusest sõltub õigupoolest vähe.

Suurendada kutsehariduse rahastamise mudelis tulemuse osakaalu kolmandikuni. Mida paremini ja tulemuslikumalt õppeasutus õppurite koolitamisel töötab, seda rohkem raha ta riigieelarvest saab.

4. Eestis on loodud kutseoskuste hindamise ja kutsetunnistusteandmise süsteem. See motiveerib inimesi oma oskusi parandama seda enam, mida rohkem neid tunnistusi hinnatakse.

Tunnustage kutsetunnistusi laiemalt ja andke töötajatele nende väärtuse kohta selge sõnum.

Igal juhul säilitada kutsetunnistuste sõltumatu väljaandmine ja süsteemi adekvaatne rahastamine.

5. Eesti haridussüsteem on justkui mitu erinevat süsteemi. Peame oluliseks paindlikkuse suurendamist, muu hulgas ei tohiks olla hariduslikke tupikteid ega jäiku õppekavu.

Tagada kutseõppeasutuste lõpetajaile gümnaasiumi lõpetajatega võrdsed võimalused jätkata õpinguid kõrgkoolis. Selleks luua kutsekoolide lõpetajaile riiklikult ja kõrgkoolide toetatud süsteem kõrgkoolidesse astumiseks. See muudab kutseõppe atraktiivsemaks ja kasvatab kõrgkoolilõpetajate konkurentsivõimet tööturul.

6. Tulevikuoskuste õpetamine algab põhikoolis. Soovides suurendada kõrghariduses reaal- ja loodusteaduste, inseneritöö ja tehnoloogiaga seotud erialade osakaalu, tuleb tunduvalt rohkem populariseerida loodus- ja tehnilisi teadusi ning tugevdada nende õpet. Seejuures tuleb tagada heade õpetajate olemasolu.

 Suurendada märkimisväärselt ainete vahelist lõimitust;
 lõpetada matemaatika ainekava jaotamine kitsa- ja laiapõhjaliseks;
 tõsta õpetajate palgad nelja aastaga vähemalt 1,5-kordseks Eesti keskmise palgaga võrreldes ning loodusteaduste ja kutseõpetajate palgad kahekordsele tasemele;
 kasvatada nõudlikkust elukestva õppe strateegias kirjeldatud uue õpikäsituse täitmise suhtes, mille keskmes on õppija;
 kui suudame kokku leppida, et kaitsekulutused on Eesti jaoks olulised, peame suutma saavutada ka innovatsiooni ja hariduse tähtsustamiseks kokkuleppe, mis pole erakondlike vaidluste küsimus.

HARIDUSRÜHMA SEISUKOHAD LÄHIAASTATEKS 

1.Toetame kutsehariduse ja täiendõppe riiklikul rahastamisel OSKA analüüsidega arvestamist. OSKA tööjõuvajaduse ülevaadet tuleb uuendada vähemalt iga 2 aasta järel. Kutsehariduse rahastamisel peab kehtima vähemalt 1/3 osas tulemusrahastamine.

2.Soovime iga-aastasele gümnaasiumisse vastuvõtule lävendi kehtestamist ning vabaneva raha suunamist kutsehariduskoolidele. See tooks kutseharidusse rohkem õppureid ja annaks tublimatele võimaluse ka kutsekooli baasilt kõrghariduse omandamise.

3.Reaalainete õpetamist põhikoolis ja gümnaasiumis tuleb parandada ja reaalaineid populariseerida. Lahendustena näeme reaalainete õpetajatele kõrgema töötasu seadmist, tehnoloogia- ja IKT õpet alates 6. klassist, kitsapõhjalisematemaatika kaotamist õppekavast. Näeme, et siin on põhiline roll riigil, kuid oleme ka tööandjatena valmis erinevate projektide kaudu nõu ja jõuga kaasa lööma (tagasi kooli, Erasmus,  toetame palka projektid).

4.Õpetajate palk peab kasvama kiiremini kui Eesti keskmine. Tänases seisus peaks see olema vähemalt 2000 EUR. Raha leidmiseks on möödapääsmatu koolivõrgustiku korrastamine Eestis nii üldhariduses kui ka kutsehariduses. Vabanev raha tuleks suunata õpetajate palkade kasvuks. Uue perioodi Euroopa rahastuses peaks rõhu asetama inimesele ning tõhususele.

5.Kõrghariduses toetame (osalise) õppemaksu taastamist. Riigi poolt rahastatavale kõrgharidusele võik kehtida „tagasitootmise“ kohustus. Kõrghariduses pooldame rahvusvahelisust, avatust ja koostööd.

6.Tööandjatena peame propageerima ettevõtete paremat koostööd koolidega. Peame aktiivsemalt pakkuma praktikakohti. Sõnastame selgelt oma ootused ja osaleme õppekavade väljatöötamises.

7.Peame looma tõhusama süsteemi koostööks hariduse juhtimisega. Riigi poolne süsteem võiks olla oluliselt lihtsam ning fokusseeritum.

Soovin kaasa rääkida hariduspoliitika arendamises