Ettevõtjad: investeerime jätkuvalt, takistuseks kahanev marginaal ja raskused välisturgudega

Tööandjate Majandusspidomeetrit nr 3 (august 2016) kommenteerivad Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed:

Millised oleks Teie ettevõtte/sektori jaoks hädavajalikud investeeringud tootlikkuse tõstmiseks? Kas plaanite neid investeeringuid ette võtta? Mis on peamised konkreetsed takistused/probleemid nende investeeringute tegemiseks?

Vahur Roosaar, Wendre AS: Tootlikkuse tõusu saavutamine on kompleksne küsimus ja investeeringuid on paralleelselt vaja teha nii uutesse tehnoloogiatesse, töötajate arendamisse kui ka tootearendusse. Lisaks tuleb järjepidevalt tegeleda tegevuste optimeerimisega (näiteks väiksemat lisandväärtust loovate tegevuste „outsource“-ne, LEAN ja/või teiste eesrindlike juhtimispõhimõtete kasutamine, uudsete IT- lahenduste rakendamine, klientidele väärtust loovate tegevuste lisamine jne). Tegeleme oma ettevõttes kõige eeltooduga, loodetavasti teevad seda ka teised sektori ettevõtted. Meile teadaolevalt on investeeringute tase sektoris siiski üsna madal. Investeeringute läbiviimise juures on peamiseks küsimuseks, kui täpselt ja kui pika perioodi peale suudetakse nõudlust prognoosida.  

Kai Realo, Circle K Eesti (Statoil): Teenindusettevõttena on meie kõige suurem vara inimesed. Seega investeerime me (lisaks teenuse osutamisega seotud põhivarale) kõigesse, mis aitab meil inimtööd asendada, sest töötajaid ei ole tööjõuturult lihtsalt piisavalt võtta. Makseterminalid kütusepumpadel, iseteenindamisega ja multifunktsionaalne kohvimasin, iseteeninduskassad jne – see on valdkond, kuhu nüüd ja tulevikus oma investeeringuid suuname.
Suurimaks probleemiks on kasumlikkuse vähenemine ennekõike mootorikütuste müügi valdkonnas – ühelt poolt survestab tugev kohalik konkurents mootorikütuste müügilt saadavat marginaali, teiselt poolt vähendab aktsiisimaksude ebavõrdsusest tulenev hinnavahe Läti ja Leeduga mootorikütuste müügimahtusid Eestis. Sellises olukorras on töötajate töötasude tõstmine ning seega piisava arvu inimeste leidmine tõeline väljakutse – tegemist on omamoodi surnud ringiga, kust väljapääsu on hetkel keeruline leida.

Veiko Pak, Kadarbiku Köögivili OÜ: Meie ettevõtte hädavajalikud investeerigud on seotud tootlikkuse ja kvaliteedi tõstmiseks vajaminevate seadmete ostmisega. Põhiliseks takistuseks on ikkagi rahaliste vahendite nappus.

Matti Puuronen, AS Eesti Turvas: Võrreldes puiduga on turbale kehtestatud toetused ebavõrdselt madalad ja see on tootmismahule negatiivselt mõjunud. Investeeringute maht on seet]ttu madalam: kui turvast ei kaeva, siis ei ole põhjust ka investeerida. Varasematel aastatel oleme tootlikkusse küll tublisti investeerinud.

Ando Jukk, UPM Kymmene Otepää AS: Hetkel töötame tehase tootmismahu kahekordistamisega seotud investeeringuga. Projekti valmimine on planeeritud sügiseks 2016 ning projekti kogumaht ca 40mln eurot. Alustasime projektiga kevadel 2015.

Anti Orav, Pipelife Eesti AS: Tootlikkuse tõstmiseks tegeleme pideva parendustegevusega: juhtimise  ja planeerimise parendamine, uute ITC lahenduste kasutuselevõtt.  Kõige paremini aitaks tõsta tootlikkust turu hea käekäik. Meie oleme otseses sõltuvuses ehitussektori (sh infrastruktuuriehitus) olukorrast.   Täna on turg all ja pakkumine suur (eriti Leedus ja Lätis), mistõttu on kasumimarginaalidele suur surve.  Kahjuks on piiratud ka ligipääs Vene turule (meie tehase rajamisel arvestati Peterburi piirkonna nõudlusega).

Meelis Einstein, Kunda Nordic Tsement: Väiksemaid tootlikkuse tõstmise investeeringuid tehakse ehitusmaterjalide tootmise sektoris pidevalt, aga need on pigem efektiivsuse tõstmiseks, mitte niivõrd hädavajalikud. Suuremaid investeeringuid meie sektoris pärsib näiteks kaevandusõiguse tasu kõrge ja tõusev määr. Põlevkivil seda praegu langetati, mis on väga positiivne ja aitab põlevkivi sektoril rasket perioodi ületada, aga muud tehnoloogilised toorained maksavad endiselt mitmekordset hinda võrreldes meie naaberriikidega.

Veljo Ipits, AS Salvest, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Toidutootmises on alati investeeringuid tehtud. Täna takistab suuremat investeerimist eelkõige väga väikeseks jäänud marginaal. Vene turu ärakukkumine on hinnad alla löönud kogu Euroopas ja tootjad peavad müüma oma kaupa väga odavalt. Ka põhilistes ekspordi sihtriikides Rootsis ja Soomes ei ole majanduse olukord just roosiline.

Jüri Ross, AS Infotark: Meie investeeringud on põhiliselt seotud kaupluste ehitamisega ja renoveerimisega. Teine suurem investeeringute ala on IT-süsteemide sh e-kaubanduse arendused. Probleeme investeeringute tegemisel momendil ei ole.

Maarika Liivamägi, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: Hotellide jaoks on endiselt päevakorral 2017. aasta jaanuarist rakendatav kõrgem käibemaks majutusteenusele. Kulude surve, sh tööjõukulud, toote ja teenuse kvaliteedi hoidmisele suunatud kulud on investeeringute kasvule peamiseks takistuseks.

Anneli Heinsoo, Tieto Estonia AS, ITL: Investeeringud tootearendusse on kõrged ning seoses tulude vähenemisega on investeeringute tegemine ekspordi võimekuse tõstmisse ja toote arendusse raskendatud.

Viktor Palmet, Eesti Sadamate Liit: Investeeringud sadamatesse on enamasti nn suurinvesteeringud. Sadamad on paljuski streteegilised objektid. Positiivne on see, et Eesti saab aastani 2020 ELi toetusraha, sealhulgas sadamate valdkonda, sest mitmed sadamad kuuluvad TEN-T võrgustikku. 

Arvestades, et sadamad on strateegilised objektid, siis suurinvesteeringud sõltuvad paljuski poliitilisest olukorrast ja riskidest. Viimastel aastatel on rõhutatud sõjalist ohtu Venemaalt. See muidugi pidurdab oluliselt investorite aktiivsust. Riigi välis(ka välismajandus)poliitiline tegevus peaks olema aktiivsem ja kokkulepetele altim. Vähe on kuulda meie tipp-poliitikute kohtumistest, läbirääkimistest  just isiku tasandil erinevate riigipeadega/ministritega. Selle asemel tehakse avaldusi rahvusvahelistel foorumitel, needki oleks nagu pigem meediale suunatud.

 

Vaadates viimast kolme kuud: mida positiivset ja mida negatiivset tooksite välja valitsuse tegevusest (mõju nii teie sektorile kui ka ettevõtluskeskkonnale üldiselt)?

Meelis Einstein, Kunda Nordic Tsement: Nägin uudist, et valitsus kaalub tööstusele, elektrienergia suurtarbijatele, maksukoormust vähendada. See on väga positiivne, sest elektri suurtarbijad mujal Euroopas toimetavad väiksemate maksudega võrreldes eratarbijaga ja nii muutub meie töötlev tööstus konkurentsivõimelisemaks.

Verni Loodmaa, Hotell Pallas OÜ: Eesti hotellide ja restoranide pidajad on hämmingus riigi huvist juurutada põhjendamatut riigikapitalismi ideed ning paigutada maksumaksja raha sektorisse, mis toetub erainvesteeringutele ja püsib ausa konkurentsi põhimõttel. Eesti Rahva Muusemi restorani ümber toimuv ei ole mitte ainult vale, vaid ka ebaõiglane. Vastutustundetu raha kulutamine ja seejuures elementaarsete reeglite eiramine riigi poolt teeb ettevõtjad murelikuks. Veel enam, põhjust on muretsemiseks ka maksumaksjal. Mis on see põhjus, miks peaks riik ja selle kodanikud kinni maksma Eesti Rahva Muuseumi soovi pakkuda kuni 1000-le inimesele cateringi teenust väljaspool muuseumit? Jääb arusaamatuks, kas tegemist on muuseumi või toitlustusasutusega. Ebaausa konkurentsieelise tekitamine ei tohiks olla riigi eesmärk.

Veljo Ipits, AS Salvest, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Uusi otsuseid ei ole valitsusest viimastel kuudel tulnud, kuid töö käib mitme asjaga: pakendimaksu seaduse väljatöötamine, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse koostamine jm. Oleme oma ettepanekud teinud ja vaatame edasi. Küll on aga meie jaoks jätkuvalt kuumaks teemaks alkoholiaktsiis – see, mida kartsime ja ennustasime, ongi kätte jõudnud ja näib, et suurt osa maksust, mida valitsuses loodeti kokku korjata, kätte ei saada. Aina enam käiakse alkoholi ostmas Lätist ja kui juba minnakse, ostetakse rohkemgi kui vaja ja küllap see ka ära juuakse. Aga ametlik riiklik statistika tuleb sügisel, näis, mis see näitab.

Teiseks teemaks on ametiautode maksustamine. Suund, et praegust olukorda muuta, on väga positiivne. Kuid mul on ootus, et leitaks äärmiselt lihtne ja töötav süsteem, sh ka neile, kes teevadki ametiaotoga päev läbi tööd, aga siis sõidavad selle autoga õhtul koju ka.

Taas on kahjuks teemaks seakatk. Hindame seda, et valitsus on palju pingutanud ja meetmed kasutusele võtnud, et selle levikut takistada. Suured tootjad järgivad eeskirju ja on puhtad. Probleem on just väikeste seapidajatega, kellest osad on käega löönud ja leidnud, et kui juhtub, siis juhtub, see paarkümmend siga elame üle. Kui aga juhtub, siis võib kehtestatavasse ohutsooni aga sattuda ka mõni reegleid korralikult järginud suurtootja, kelle tegevus seetõttu ebaõiglaselt takistatud on. Siin võiks valitsus võtta vastu otsuse, näiteks väikestelt seapidajatel loomad üles osta vms. Saaks seakatkule lõpuks piiri pandud.

Tahaks tähelepanu juhtida ka Eesti ekspordipoliitikale. Meil toetatakse riiklikult peamiselt väikesi ja alustavaid tegijaid. Peaks hoopis aitama uutele turgudele jõuda neil, kes on end Eestis juba tõestanud ja ka esimestel välisturgudel kanda kinnitanud. Mõju ja tulem oleks hoopis teine.

Jüri Ross, AS Infotark: Murelikuks teeb valitsuse saamatus riigifirmade majandustulemuste parandamisel. Järjest tulevad negatiivsed sõnumid: Eesti Raudtee tootmismahu langus, praamide valmimise hilinemine, Enefit õlitootmise alguse viibimine, Eesti Energia välisprojektide läbikukkumine, Nordica kahjum, sadama skandaalid. Ja selle taustal superministeeriumi hoone ehitus – justkui endine maja enam ei sobinud, aga lasteaia- ja koolilapsed võivad remontimata majades õppida küll.

Anneli Heinsoo, Tieto Estonia AS, ITL: Negatiivne: sotsiaalmaksu lae kehtestamise ettepanek lükati tagasi – see on oluline võimaldaja kõrge kvalifikatsiooniga töötajate (ka välistööjõu) kaasamiseks IKT sektoris. Praegune tendents on teatavasti IKT ettevõtetes kulude kasv ja tulude vähenemine. Positiivne: arengud välismaalaste seaduse täiendamiseks ja bürokraatia vähendamise algatus valitsuse poolt.

Ülo Pärnits, Mainor AS: Mainori grupi seisukohast pole viimastel kuudel juhtunud midagi positiivset ega negatiivset. Küll aga tahaksin välja tuua mõned keerukad ja majanduslikus mõttes olulised problemid, millega valitsusel oleks vaja tegelda.

Kõrged tööjõumaksud takistavad kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu toomist. Aitaks, kui sotsiaalmaksu lagi panna 3000 euro peale. Aga loomulikult tuleb kuskilt see raha ka riigieelarvesse tagasi saada ja minu hinnangul võiks selleks kaaluda astmelise tulumaksu kehtestamist. Teiseks katteallikaks tuleks üle vaadata ettevõtete tulumaksuvabastus. Idee oli ju selles, et investeeritud kasumilt maksu ei võeta. Meil aga investeeritakse täna vaid 10% kasumist, ülejäänu kas seisab arvel, laenatakse rahvusvahelise kontserni sees välja vms. Oleks aeg minna esialgse idee juurde tagasi ja maksust vabastada tõesti vaid see raha, mis ka investeeritakse. Nii saaks laekumisi oluliselt parandada. Ja ka dividendide sotsiaalmaksuga maksustamine oleks õiglane. Põhjused, miks neile ettepanekutele vastu ollakse, on rohkem religioosset kui majanduslikku laadi.

Teine probleem on aina vähenev tööjõu hulk. Kaugemas tulevikus ei suuda me ülal pidada oma pensionäre ja meditsiinisüsteemi. Näen, et probleemist räägitakse ja jutt käib, aga et keegi midagi ka teeks, seda ei ole.

Kolmandaks: bürokraatia, eriti ehituses. Isegi krundi poolitamine, mis on kaardil ühe joone tõmbamine, võtab aasta. Kui bürokraatia võtab kauem aega kui maja valmis ehitamine, on midagi mäda. Nüüd on vastu võetud otsus bürokraatiat vähendada, kuid ülesanne see ära teha on antud neile, kes selle bürokraatiaga teenivad.

Olen kindel, et tasuta kõrgharidus on see, mis paneb meie majandusele põntsu. Nendel tasuta kohtadel õpivad 20ndates aastates noored inimesed, kes on oma parimas eas. Nad peaksid ise oma elu juhtima, otsima, kus õpinguteks raha saada või laenu võtta. See arendaks neis ettevõtlikkust. Tasuta kõrghariduse süsteemist tulevad nad aga välja abituna. Lisaks on meil väga nõrk rakenduskõrgharidus. Enamik noori ei taha akadeemilist haridust, nad tahavad õppida konkreetseid oskusi. Nüüd ühendati IT Kolledž TTÜ- ga ja tulemuseks on, et sisseastujate arv vähenes oluliselt.

Ando Jukk, UPM Kymmene Otepää AS: Positiivne on, et pole midagi erilist tehtud. Valitsussektor koos Riigikoguga peavad seadusloome kiirust ja täpsust kõvasti maha tõmbama. Reguleerida pisiasju seaduse abil pole vaja ning usaldada tuleb ettevõtjat ja kodanikku senisest rohkem. Negatiivsena jäävad kõlama varasemad vead, mida võiks ümber vaadata. Kütuseaktsiis ei anna riigile kindlasti sellel määral juurde mis oodatud. Häirib siiani silmakirjalik suhtumine Rail Balticu edasiarendamisse. Miks sellega sellel trassil tegeletakse ning kellele peale ehitajate see sellisel kujul kasulik on?

Anti Orav, Pipelife Eesti AS: Positiivne on infrastruktuuriinvesteeringute plaani kinnitamine (sh Tallinn-Tartu maantee). Negatiivse poole pealt ELi veemajanduse investeeringuprogrammi 2014-2020 rakendamisega viivitamine kuni 2016. aastani. Samuti segadused Tallinna Sadama ümber (praamide hange jms).

Matti Puuronen, AS Eesti Turvas: Võrreldes puiduga on turbale kehtestatud toetused ebavõrdselt madalad ja see on negatiivselt mõjunud – turba tootmise maht on madalam kui eelmisel aastal. Ettepanekud valitsusele on tehtud, eks näis, kuidas edasi saab.

Ago Soomre, Haapsalu Uksetehas AS: Positiivne on see, et ettevõtluskeskonnaga seotud otsuseid ja ideid pole vahepeal üllitatud. Positiivne on ka ametiautode maksustamise osas mingi korra loomise katse. Negatiivse poole peale jääbki see, et see katse on jälle nö “valemeid” täis, mida pole üritatudki kellegiga läbi rääkida. Positiivseks jääks see otsus siis, kui on ühene maksustamine nagu näiteks tulumaksu puhul.

Vahur Roosaar, Wendre AS: Valitsuse tegevuse positiivne osa on tõsisem tegelemine haldusreformiga ja debatt riigivalitsemise kulude üle. Negatiivseks võiks lugeda teatud vastu võetud küsitavate otsuste mõju saabumist (eelkõige kütuse ja alkoholiaktsiisi osas).

Kai Realo, Circle K Eesti (Statoil): Püüdsin meenutada midagi positiivset valitsuse viimaste kuude tegevuses, kuid peale kaastundeavalduste terrorirünnaku ohvritele hetkel midagi meelde ei tulnud. Aga eks need valitsuse heateod peakski olema nii normaalsed, et iga asi ei peagi silma torkama.

Negatiivsest poolest häirib viimase aja suhtumine pea kõikidesse ettevõtjaid puudutavatesse teemadesse – on see siis alkoholiaktsiisi tõus ning sellega kaasnev alkoholiturism Lätti või siis kütusehindade erinevus naaberriikidega seoses samuti aktsiisimaksu tõusuga, mis on kaasa toonud transpordisektori siirdumise Lätti ja Leetu tankima. Suhtlus ettevõtjatega toimub viimastel kuudel pigem meedia vahendusel ning kuna meedial on komme üht või teist sõnumit rõhutada, siis jääb ettevõtjatele valitsuse suhtumisest mulje pigem selline, et vahet pole, mis on praktika muudes riikides või millised on tekkivad  või juba realiseerunud riskid – meil on õigus sellist asja otsustada ning seda me ka teeme. Nimekiri sellistest “mina võin otsustada ning seda ma ka teen” teemadest kasvab pea iga nädalaga, mistõttu tõesti ootaks meediasuhtluse asemel otsesuhtlust ettevõtjatega, et vastastikused seisukohad ja arusaamad omavahel läbi rääkida.

Suure keelamise, kontrollimise ja maksustamise käigus paraku pole aega tegeleda aga ennetamisega. Nii näiteks imestati jalgpalli EM-i ajal, et kuidas saab nii väike riik nagu Island jõuda oma meeskonnaga nii kaugele. Vastus on ilmselt selles, et lapsed ei logele kaubanduskeskustes ja ei võta napsu, vaid riigil on spordivaldkonnas välja töötatud riiklikud meetmed nn lasteliigade loomiseks, mis toovad noored spordi juurde ning aja jooksul on need muutunud juba normiks – kõik mängivad, seega eemalejäämine ei ole normaalne. Ehk siis – kontrollimise, ohjeldamise ja ärakeelamise asemel võiks Eesti riigis taas fookusesse tulla innustamine, toetamine ja suunamine.

Veiko Pak, Kadarbiku Köögivili OÜ: Iga ettevõtet mõjutab ettevõtluskeskkond, kus tegutsetakse. Olles ettevõtja, oleme me arvestanud nende oludega, mis meid ümbritsevad ja kohandanud end vastavalt sellele. Meie oma tegevuses ei saa süüdistada valitsust selles, kui konkurent müüb oma tooteid odavamalt, sest turul käib pidev võitlus ja siin pead paratamatult ennast pingutama, et olla konkurentsis. Oluline on, et bürokraatia ei muutuks segavaks teguriks. Kindlasti oleks seadusandjal mõistlik jälgida üldist majanduslikku olukorda,  näiteks sektorit, kus vajatakse lisa töökäsi ja leida soodustavad tingimused,mis tooks riigikassasse raha ja samas aitaks kaasa majanduse elavdamisele.

Maarika Liivamägi, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit:  Soovime jätkata konstruktiivset dialoogi valitsusega majutusteenuse käibemaksu teemal. Hotelliettevõtjad on endiselt ootel. Nimelt lubas valitsus eelmisel aastal seoses käibemaksu kasvuga majutusteenustele alates 2017. aastast  „leevendusmeedet“ suurusjärgus 6 miljonit EUR. Oleme sellele mitmel korral viidanud. Meetme esitlus toimus juba eelmisel aastal ja sai antud ka vastav sisend, ent ei ole kokkuvõtvat seisukohta – kas ja millal see reaalseks saab.

Positiivse poole pealt võib ära tuua valmisolekut alustada diskussiooni AirBnB teenuse regulatsiooni üle, ka Hotellide ja Restoranide Liit on valmis laua taha tulema.

Lisaks sellele on üks olulisemaid teemasid meie jaoks tööjõud. Meie tööstusharus on äärmiselt oluline pidev tööjõu pakkumise olemasolu, et oleks valikut ja seda kindlasti ka välistööjõu näol. Sektorisse on vaja kaasata väliskogemusega spetsialiste ja ka lihtsama töö tegijaid. Oluline on regulatsioonide update – keeleseaduse nõuete kaasajastamine, töölepingu seaduse täiendused ning välismaalaste seaduse täiendused, mis kõik peaksid toetama seda, et need, kes soovivad Eestisse tööle tulla, saavad seda teha oluliste takistusteta. Seni, kuni suurt inimvoolu ei ole märgata, tuleb rohkem teha tööd siin oleva ressursiga, kelleks on noored ja seeniorid.

Noorte suunal tehakse mitmeid algatusi, mis toetavad tööharjumuse kasvatamist ja annavad võimaluse noortel koolivaheaegadel reaalselt kätt proovida.  Oluline on jätkata ja tõhustada koostööd õppeasutuste ja tööandjate vahel, et haridus oleks rohkem praktikaga seotud. Siin tehakse Teenusmajanduse koja eestvedamisel pingutusi  kõrghariduse suunal ja Tööandjate poolt kutsehariduse suunal. Hotellide juhtide ja omanike poolt vaadatuna on oluline, et hariduse, oskused ja professiooni omandanud noored oleksid reaalses elus koheselt tööle rakendatavad – see säästab ettevõtjate aega ja ressurssi, mis täna veel läheb paljuski „töö tegemise“ õpetamisele.

Seeniorid on väga oluline sihtrühm, kes võiks olla samuti integreeritud paremini majandusse panustamisel. Siinkohal on tegemist sotsiaalse vastutusega, mida tuleb ühiskonnas laiemalt toetada, et on väga tervitatav, et hea tervise ja energia juures on ka pensioniealised inimesed teretulnud tööle – see eeldab vastavat õppebaasi ja suunatud kommunikatsiooni.

Viktor Palmet, Eesti Sadamate Liit: Valitsuse (ministrite) tegevus ja riigiasutuste tippjuhtide (asekantslerid, osakondade juhatajad) tegevus on märkamatu. Nende juhtivat või suunavat tegevust näha ei ole; nõupidamistel ei osaleta ning sisuliste asjadega kursis ei olda.  Jääb mulje, et riiklikke rakenduslikke tegevusi ja õigusloome alast tegevust korraldavad spetsialistid. Keskastme riigiametnike tegevus on aktiivne ja asjalik. Konsulteeritakse ettevõtjatega ka ennetavas staadiumis. Tundub, et riigiasutuste tippjuhtide ja keskastme juhtide(ka spetsialistid ja nõunikud) vahel on lõhe päris suur.  See on halb, sest jääb arusaamatuks, kas tehtav töö omab riigiasutuse juhtide toetust. Kuna välislähetustes rahvusvahelistes valdkondlikes organisatsioonides käivad tihti tippjuhid, siis, lähtuvalt eelöeldust, ei tule nendelt ka mingeid kokkuvõtteid rahvusvahelisel tasemel toimuvast.

Enn Kreem, Eesti Laevaomanike Liit: Võib öelda, et merendus on valitsusel täielikult ununenud. Merenduspoliitika on ammu valmis ja Riigikogus ka vastu võetud, kuid ikka veel ootame, et asutaks seda ka realiseerima. Täna seilab Eesti lipu all täpselt null kaubalaeva, samas on umbes 50 Eesti omanikega seotud laeva välisriikide lipu all.

On neli väga konkreetset sammu, mis tuleks ette võtta ja ära teha Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime taastamiseks. Esiteks peavad Eesti lipu all sõitvatel kaubalaevadel ja välisreise teostavatel reisilaevadel töötavate meremeeste palgalt makstavad maksud olema vähendatud radikaalselt või on viidud sisse vastavad kompensatsioonimehhanismid. Teiseks on Eesti laevaomanikele vaja anda võimalus valida alternatiivne tonnaažimaksu süsteem. Kolmandaks reorganiseerida Eesti laevaregistrite ülesehitus „avatud registri“ põhimõtetest lähtuvalt ning koondada Eesti kõik laevaregistrid veeteede ameti haldusalasse. Ja neljandaks kehtestada, et Eesti lipu all sõitvatel kaubalaevadel ja EMÜ välistel liinidel sõitvatel reisilaevadel võiksid töötada välismaa meremehed ilma piiranguteta. Nende ettepanekute kompleksne realiseerimine ei too Eesti riigile eelarvelist kulu ning puudub oht töökohtade kaotuseks sektoris tänasega võrreldes , kuid nende mitterakendamine jätab Eesti ilma tulu teenimise ja uute töökohtade loomise võimaluseta ning viib Eesti laevandussektoriga seotud ettevõtluse mahu vähenemiseni .

 

Jälgi meid Facebookis   
×