Tööandjate Keskliit

Veskimägi: kutseharidust antakse liiga vähe

Eestis kasvab noorte töötute hulk – ja seda ajal, kui väärt spetsialistidest on kõikjal puudus.

EK nõuannetes viidatakse, et Eesti jaoks suurimad väljakutsed asuvad tööturul. Ühelt poolt ohustab kvalifitseeritud tööliste puudumine Eesti majanduse kasvupotentsiaali, mis eeldab haridussüsteemi ja täiskasvanute ümberõppe jätkuvat täiustamist. Eraldi peaks tähelepanu pöörama noortele ja madala kvalifikatsiooni või üldse erialase ettevalmistusega inimestele, väidab EK. Jätkuvalt vajab EK arvates parandamist ettevõtjate, kõrgkoolide ja teadusasutuste koostöö.

Kurt Ansip

Mööblitöösturi ja endine pikaaegne tööandjate liidu juht Enn Veskimägi jutust selgus, et valitsusele on tööandjate poolelt räägitud pikka aega sama juttu nagu nüüd räägib EK, aga tulemusi on kahjuks vähevõitu.

«Olen Ansipile öelnud, et see kõrghariduse promomine on jama, et vähemalt pooled noored peaks suunama kutseõppesse,» rääkis Veskimägi. «Tema vastas mulle, et kõrgharidusega saab noor paremini elus hakkama. Sageli tõesti saab, aga väga sageli on ka tegemist raisatud kõrgharidusega, mis tänapäeval on pahatihti mõnelgi ettekandjal. Või kõrghariduse üleüldise devalveerumisega. Näiteks tuleb noor minu ettevõttesse, küsib tööd, et tal on kõrgharidus. On nõus enda sõnul ükskõik mida ära õppima, aga tööpingi taha ta samas ka tööle ei lähe.»

Veskimägi sõnul on meil üleüldse liiga vähe kutseõppeasutusi: «Kutseõppeasutused valmistavad ette nii vähe inimesi, et majanduses on neid puudu suisa kordades. Kutsehariduskeskusesse pöördujaist oli näiteks 11% kõrgharidusega, tuli teha täiendavaid tasulisi gruppe.»

Luksuslik valitsus

Veskimägi arvates oleks Eestis eriti oluline noorte naisterahvaste suunamine kutseoskusi omandama, sest lisaks oma majandusele hukkame praeguste tendentside jätkudes lõplikult ka iibe: «Eesti on täis kasutu kõrgema haridusega naisi, bakalaureusi ja magistreid, kel aga ei sobi «seisuslikult» minna mehele ehitajale. Mul tütar on 24-aastane, küsisin, kui palju tema klassikaaslasi on pere soetanud. Vastas, et ainult üks poiss, abiellunud pole aga mitte ükski klassi 14 tüdrukust. See tähendab, et parimal juhul sünnitatakse umbes 30-aastaselt esimene laps, kes võibki jääda viimaseks. Minul oli 25. eluaastaks juba kaks last sündinud. Ja meie siin räägime iibest!»

Viitele, et Eestis on juba ridamisi väikesi erakõrgkoole kinni pandud, vastas Veskimägi, et kahjuks liiga hilja: «Me oleme kaotanud, raisanud ära terve põlvkonna.» Veskimägi lisas omalt poolt ka soovituse tõmmata kokku valitsusaparaati, aga samas unustada ära igasugune maksude tõstmine praegustes kehvades majandusoludes.

Allikas: Pealinn.ee