Õpipoisiõpe aitab kutseharidust siduda kaasaegse tööturu vajadustega

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on Eestis populaarsust kogumas ja kutsekoolid avavad koostöös ettevõtetega aina enam õppekavasid, kus õppurid kutse just sellises vormis omandavad. Millega täpsemalt on tegemist ja mida on tööandjatel õpipoisiõppe oma ettevõttes juurutamisest võita, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson.

Eesti Tööandjate Keskliidu läbiviidud küsitlusest selgus, et kaks kolmandikku tööandjatest peab kutsekoolide lõpetajate teadmiste ja oskuste taset õpitud erialal tööle asumiseks piisavaks, samas ligi veerand vastanutest olid arvamusel, et selline väide on vale. 8,9% ei osanud väitele hinnangut anda. Seega on kriitilisi tööandjaid siiski üsna palju. 

Keskmisest kriitilisemad olid ehitusala ettevõtted (kolmandiku hinnangul ei ole kutsekoolide lõpetajate teadmised piisavad). Kaubandusettevõtetel on jälle mure, et ehkki lõpetajate tase on hea, ei piisa nendest siiski tööjõuvajaduse katmiseks (nii arvas 75% vastanutest) ja paljud ettevõtted korraldavad ise töötajate täiendavat ettevõttespetsiifilist väljaõpet. Lisaks on vaja koolitada nii olemasolevaid kui ka uusi töötajaid, kellel puudub erialane haridus.

Abiks on töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe

Tööandjatele on siin abiks töökohapõhine õpe, sest see on hea võimalus oma olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja selle läbi ka töötulemuste parandamiseks ning tootlikkuse suurendamiseks. Ettevõtted saavad koolitada uusi töötajaid ja õpetada just selliseid oskusi, nagu nad vajavad. Õpipoisiõppe läbiviimise eest maksab kutseõppeasutus ettevõttele kuni 50% riikliku koolitustellimuse koolituskoha maksumusest.

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõppe vorm, kus vähemalt 2/3 õppest toimub praktilise töö käigus ettevõttes ja ülejäänu kutseõppeasutuses. Õpe toimub kutseõppe õppekava alusel. Õpilane täidab töökohas juhendaja käe all tööülesandeid, mis aitavad tal saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid.

Õpipoiss on kas ettevõttes juba töölepinguga töötaja (erialase kvalifikatsioonita) või kutsekooli õppima asuja, kes ise valib just praktilisema õppevormi. Õpipoisile makstakse palka, mis ei tohi olla väiksem miinimumpalgast. Kui õpilase ja praktikakoha vahel on juba kehtiv tööleping sõlmitud, siis eraldi lisatasu õppimise eest ei maksta. Õpipoiss õpib õppekava järgi ja saab oma õppekava läbimisel kutsekooli lõputunnistuse ning võib sooritada kutseeksami,  täpselt samuti nagu needki õppijad, kes õpivad kutsekooli koolipõhises õppes.

Õpipoisiõpe on ka õppijatele hea valik, sest õpipoisiõppes õpitakse eelkõige läbi praktika. Võrreldes tavaõppega on eeliseks, et õpipoiss saab kohe ka töötasu ja tal tekib hinnatud töökogemus. Pealegi on võimalus pärast õppeperioodi lõppu jääda tööle. Õppijale laienevad kõik tavapärased kutseõppe tasemeõppe õpilase õigused. Ta saab õpilaspileti, võib taotleda õppetoetusi ja sõidukulu hüvitamist. Õpilasele laieneb koolilõuna toetus, kui ta on keskhariduseta ja kuni 20-aastane.

7 sammu ettevõtte liitumisel õpipoisiõppega

1) Kaardistada koolitust vajavad töötajad (uued või olemasolevad töötajad) ja nende koolitusvajadus.
2) Luua kontakt kutseõppeasutusega lähtuvalt koolitusvajadusest.
3) Koostöös kutseõppeasutusega valida sobiv õppekava. Erandjuhul tuleb koostöös kutseõppeasutusega koostada uus õppekava.
4) Koostöös kutseõppeasutusega koostada õppekava rakenduskava.
5) Vajadusel ettevõttepoolsete juhendajate koolitamine.
6) Töökoha hindamine ja kolmepoolse praktikalepingu sõlmimine.
7) Õppija juhendamine ettevõttes ja sobivate tööülesannete andmine.

Kui ettevõte soovib pakkuda õpipoisiõpet, et koolitada olemasolevaid või leida uusi töötajaid, tuleb esmalt mõelda, milliseid teadmisi ja oskusi töötaja vajab. Õpipoisi töökoormuse ja -ülesannete planeerimisel tuleb arvestada, et õppija peab osalema lisaks ettevõttes töötamisele ka koolis õppetööl.

Kutseõppeasutusel on õpipoisiõppe rakendamisel juhtiv ja eestvedav roll. Kool vastutab õppe läbiviimise korralduse ja kvaliteedi eest. Kutseõppeasutus valib koostöös ettevõtjaga õppekava (vajadusel koostab uue õppekava) ja koostab õppekava moodulite rakenduskavad õpipoisiõppe läbiviimiseks.

Kool vastutab juhendajate (nii koolipoolsete kui ettevõttes töötavate juhendajate) asjakohase kvalifikatsiooni ja kompetentsuse eest. Vajadusel korraldab ja leiab finantsid ettevõttepoolsete juhendajate koolituseks.

Koostöös kutseõppeasutusega valitakse sobiv õppekava, mis vastab tööandja vajadustele. Erandjuhul võib olla vajalik täiesti uue õppekava väljatöötamine. Seejärel lepitakse kokku osapoolte rollid ja vastutus õppe läbiviimisel. Õppe maht õppekavade lõikes on 15-180 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (1 EKAP on 26 tundi õpilase tööd) so 390 – 4680 tundi. Ühe õppeaasta maht kutseõppes on 60 EKAPi. Kutseõppe õppekavad koosnevad moodulitest. Moodul on terviklik sisuühik, mis võib sisaldab üht õppeainet või koondada mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks. Alates 2016 aastast peab õpe lõppema kutseeksamiga, kui antud erialal on kutseksami sooritamise võimalus olemas.

Õppekavale koostatakse kutseõppeasutuse ja õpipoisiõpet pakkuvate ettevõtete koostöös rakenduskava. Rakenduskava koostatakse arvestades õpipoisiõppe vormi eripära, õppuritele haridustaset ja iga kutseala valdkonna spetsialistile esitatavaid nõudmisi. Rakenduskavas määratletakse moodulite kaupa ettevõttes toimuva õppe maht ja õpiväljundite saavutamise hindamiskriteeriumid. Samuti tuuakse välja õppetöö läbiviimise ajagraafik ning millised õppekava väljundid omandab õppija ettevõttes ja millised koolis.

Õpipoisiõppe läbiviimiseks peab töökohas leiduma juhendaja, kes soovitavalt ise on läbinud praktika juhendamise alase koolituse. Juhendaja juhendab ja hindab õpipoissi, lähtudes õppekavas seatud eesmärkidest.

Enne praktikalepingu sõlmimist, hindavad kutsekool ja ettevõte koos, kas töökohas ehk praktikakohas on olemas tingimused, mis võimaldavad täita õppekava eesmärke ning tagada õpilase ohutus ja tervise kaitse. Hindamise käigus selgitatakse välja ka see, millised õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on omandatavad selles töökohas ja milliste omandamine tagatakse koolis või teises praktikakohas.

Õpipoisiõppe läbiviimiseks on vajalik sõlmida kolmepoolne praktikaleping, mis on õiguslik alus õppija, kooli ja ettevõtte vahelistes suhetes. Praktikalepingus lepitakse kokku poolte kohustused ja õigused, sh praktika täpsem korraldus, koolis toimuva õppetöö ning praktikakohas toimuva õppetöö ajaline korraldus jms.
Õppetöö korraldamisel rakendatakse erinevaid mudeleid lähtuvalt valdkonna ja õppe eripärast, tööandja vajadustest, õpperühma suurusest ja teistest tingimustest. Näiteks, lepitakse kokku, et õpipoiss käib koolis ühel kindlal päeval nädalas ja neljal päeval omandab oskusi ettevõttes või et õppetöö koolis toimub ühe nädala jooksul ja viis nädalat toimub praktiseerimine ettevõttes või siis toimub õppetöö koolis arvestades valdkonna sesoonsust (aiandus jms).
Kui terve õpperühm moodustatakse ühes ettevõttes töötavatest õpilastest, võib kutseõppeasutus õpetada teoreetilist osa ettevõttes kohapeal, kui seal on olemas õppe läbiviimiseks sobivad tingimused.