 Tantsud maksudega ehk maksuseaduste muudatused 2009Sügiseti on laulu- ja tantsusaated televaatajate vaieldamatud lemmikud. Midagi sama kaasahaaravat toimus samal ajal Riigikogus, kus tantsiti peaaegu kõigi Eesti maksuseadustega mitmeid kiiremaid ja aeglasemaid tantse. Nii nagu muud tantsusaated, jõudis ka maksusaade detsembriks finaali ja nüüd saab ette kanda lõplikud tulemused.
Maksukorralduse seadusMaksukorralduse seaduse (MKS) muudatuste paketi olulisim muudatus puudutab maksude tasumist ja tasaarvestamist (MKS § 105). Kui seni tasus maksumaksja igat maksuliiki eraldi viitenumbri abil, siis alates 2009. aastast asendus see ettemaksukontoga, millel peetakse kõikide maksude koondarvestust, ja maksumaksja ei saa enam ise valida, millist maksu ta maksab. Enammaksed ja maksuvõlad tasaarvestatakse automaatselt ning maksuvõlad kantakse kontole vastavalt seaduses sätestatud tasumistähtpäevadele ja MKS-is toodud maksude järjekorrale. Intressi viivitatud maksusummadelt ei arvutata edaspidi maksuliikide lõikes ega jagata maksu saajate vahel.
Praktikas tähendab see muuhulgas, et käibemaksu enammakseid hakatakse kontrollima enne enammakse kande tegemist e-maksuameti isikukontol. | 
|
Edaspidi säilib e-maksuametis info kõikide deklaratsiooniparanduste kohta ja iga paranduse kohta tehakse eraldi kanne. Probleeme võib tekkida maksuvõlglastel, sest kui maksuhaldur on esitanud kirjaliku intressinõude, lisatakse intressivõlg tasumise tähtpäeval maksumaksja ettemaksukontole ja laekumised võetakse esimeses järjekorras intressi katteks.
Samas kaotatakse ära maksuvõla ajatamise piirangud. Edaspidi saab maksumaksja taotleda ka tollimaksu ja kinnipeetud tulumaksuvõla ajatamist.
TulumaksumääradTulumaksuseaduse (TuMS) muudatuse kohaselt lükatakse algselt kavandatud maksumäära langus (TuMS § 4) ja maksuvaba tulu tõus (TuMS § 23) aasta võrra edasi, mis tähendab, et 2009. aastal kehtivad samad määrad, mis 2008. aastal. Täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigus (TuMS § 231) on 2008. aastal alates esimesest lapsest, 2009. aastal alates teisest lapsest ja 2010. aastal jälle alates esimesest lapsest.
Maksumäärad ja maksuvaba tulu
| aasta | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | füüsilise isiku
tulumaksumäär | 21% | 21% | 20% | 19% | 18% | juriidilise isiku
tulumaksumäär | 21/79 | 21/79 | 20/80 | 19/81 | 18/82 | füüsilise isiku
igakuine
maksuvaba tulu
määr | 2250 kr | 2250 kr | 2500 kr | 2750 kr | 3000 kr |
Juriidilise isiku tulumaksKeerulisem lugu on juba kurikuulsaks saanud “2009. aasta probleemiga”. Kui mõned aastad tagasi räägiti päris tõsiselt juba juriidiliste isikute kasumi maksustamise taastamisest ja veel möödunud kevadel kulus palju aega ja energiat avansilise makse arvutamise süsteemide lahtiseletamise peale, siis nüüd on lõplik lahendus paigas – juriidiliste isikute tulumaksu osas ei muutu 2009. aastal mitte midagi.
26. märtsil 2008 võeti vastu tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt oleks alates 2009. aastast juriidilise isiku tulumaksu maksustamisperiood kalendriaasta ja seoses sellega oleks tulnud maksta avansilisi makseid. 20. novembril 2008 võttis Riigikogu vastu järgmise seadusemuudatuse, millega tunnistas märtsis vastu võetud muudatused täies ulatuses kehtetuks.
Äriühingu osa- või aktsiakapitali vähendamisel, osade ja aktsiate tagasiostmisel ning juriidilise isiku likvideerimisel tehtavaid väljamakseid maksustatakse nagu dividende. Seni maksustati neid väljamakseid kui kasu vara võõrandamisest (TuMS § 15 lg-d 2 ja 5, § 29 lg 5), mis tähendas, et Eesti juriidilised isikud ja paljud mitteresidendid said väljamakse kätte maksuvabalt. Uue korra järgi läheb maksukohustus üle väljamakse tegijale ja maksustamine ei sõltu väljamakse saajast (TuMS § 50 lg 2 uus redaktsioon).
Tulumaksuga maksustatakse see osa väljamaksest, mis ületab osa- või aktsiakapitali tehtud rahalisi või mitterahalisi sissemakseid. Fondiemissiooni ei arvestata (erandiks on enne 2000. aastat toimunud emissioon, mis tehti maksustatud kasumi arvelt). Uus kord puudutab kõiki pärast 1. jaanuari 2009 tehtavaid väljamakseid, isegi kui aktsiakapitali vähendamise või likvideerimise otsus oli varem vastu võetud.
Kui osaluse soetamismaksumus on suurem kui äriühingusse tehtud sissemakse (nt osad või aktsiad on ostetud), võib tekkida topeltmaksustamine. Seevastu kui soetamismaksumus on sissemaksest väiksem (nt kui osalus on saadud kinkena, pärandina või mitterahalise sissemakse teel), näeb seadus ette, et soetusmaksumuse ja sissemakse vahelt peab tulumaksu maksma väljamakse saaja (TuMS § 15 lg 2 ja 3 uus redaktsioon).
Välismaal tasutud tulumaksu saab edaspidi Eestis dividendide maksmisel tekkivast tulumaksust maha arvata piiranguteta, varem sõltus mahaarvamise õigus tulu liigist ja päritoluriigist (TuMS § 54 lg 5).
Kehtivuse kaotas TuMS § 51 lg 4, mille kohaselt pidi residendist juriidiline isik maksma tulumaksu seotud füüsilistele isikutele väljamakstud laenude, avansside ja ettemaksete kogusummalt, mis ületas 50% maksumaksja poolt eelneval kalendrikuul vastavalt sotsiaalmaksuseadusele tehtud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.
Mitteresidendile makstavatelt dividendidelt lõppes tulumaksu kinnipidamine (TuMS § 29 lg 8 ja § 41 lg 5 tunnistati kehtetuks). Varasema redaktsiooni kohaselt tekkis kahekordne maksustamine, kui dividende maksti mitteresidendist juriidilisele isikule, kellel oli Eesti äriühingus väiksem kui 15%-line osalus või kes asus madala maksumääraga territooriumil.
Mitteresidendile makstavatelt litsentsitasudelt ja kunstniku või sportlase esinemise eest makstavatelt tasudelt kinnipeetava tulumaksu määr vähenes 15%-lt 10%-le (TuMS § 43 lg 1 p-d 8–10, § 43 lg 1). Eelmisel kevadel vastu võetud seadusemuudatus nägi ette, et litsentsitasudelt lõpetatakse tulumaksu kinnipidamine üldse, kuid kahjuks otsustas valitsus oma meeletus eelarvesegaduses muudatusest loobuda, tehes sellega karuteene Eesti majandusele.
Vastavalt TuMS-i § 16 lõigetele 2 ja 3 hõlmab litsentsitasu tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sh kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest. Seega on litsentsitasuga tegemist siis, kui tasu maksja saab õiguse teost tõlkida, levitada, avalikult esitada jne.
Litsentsitasu hulka kuulub ka tasu tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutava informatsiooni (oskusteabe) kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest. See tähendab, et mitmesuguse vallasvara (sh laevade, lennukite, mootorsõidukite, konteinerite, haagiste, tootmisliinide, tööpinkide, masinate ja seadmete) rendi- ja liisingumaksed kuuluvad tulumaksuga maksustamisel litsentsitasu alla ja neilt tuleb tulumaksu kinni pidada, kui makse saaja on mitteresident.
Liisingumaksete puhul tuleb veel mängu vana hea kapitali- ja kasutusrendi probleem. Kuna erinevalt käibemaksuseadusest ei defineeri tulumaksuseadus kapitali- ja kasutusrenti, on võimalik liisingumakseid litsentsitasuna mitte maksustada, kui liising kvalifitseerub oma majandusliku sisu poolest kapitalirendiks, kuigi lepingus ei ole omandiõiguse üleminekut kokku lepitud. Taolise loogika õigsust tulumaksuga maksustamise kontekstis on Riigikohus kinnitanud 8. detsembri 2004. aasta otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-72-04.
ErisoodustusedTulumaksuseaduse muudatusega tõstis Riigikogu tööandja sõiduauto erisoodustuse hinda 2000 kroonilt 4000 kroonile (TuMS § 48 lg 8).
Ühtlasi muudeti ka valitsuse määrust ja tõsteti alates 1. jaanuarist 2009 töötaja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest makstava hüvitise maksuvaba piirmäära seniselt 2000 kroonilt 4000 kroonile kuus.
See piirmäär rakendub aga ainult siis, kui töötaja peab oma töösõitude kohta arvestust. Hüvitist saab sel juhul maksta 4 krooni töösõidu iga kilomeetri eest, seega kuus maksimaalselt 1000 km ulatuses senise 500 km asemel. Kui töösõitude arvestust ei peeta, on maksuvaba hüvitise piirmäär jätkuvalt 1000 krooni kuus.
Maksumaksjate arvates on maksuvaba hüvitise piirmäära vaja tõsta ka juhul, kui töösõitude arvestust ei peeta. Seevastu arvestuse pidamisel tuleks maksuvaba piirmäär sootuks kaotada, sest pole mingit mõistlikku põhjust maksustada erisoodustusena tööga seotud kulusid.
KäibemaksusoodustusedKäibemaksuseaduse muudatuse kohaselt kadus alates 2009. aastast 5%-line käibemaksumäär. Ravimitele, majutusteenusele ning raamatutele ja perioodikale hakkas alates 1. jaanuarist kehtima 9%-line maksumäär; ohtlike jäätmete käitlemisele, matusetarvetele ja -teenustele ning teatri- ja kontserdipiletitele aga 18%-line maksumäär.
Muud käibemaksumuudatusedRiigikogu tegi käibemaksuseadusesse arvukalt muudatusi.
KMS § 12 muudatuste kohaselt saab maksuhaldur muuta seotud isikute vaheliste tehingute maksustatavat väärtust, kui ühel tehingupoolel on piiratud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja tehingu turuhinnast erinev väärtus toob endaga kaasa käibemaksust kõrvalehoidumise.
Kadus eluruumi hooldusteenuse maksuvabastus (KMS § 16 lg 3 p 2). Finantsteenuste loetelu kirjutati käibemaksuseadusesse, seni viidati krediidiasutuste seadusele (KMS § 16 lg 21). Lisaks kruntidele, uusehitistele ja parendatud ehitistele hakati maksustama väärtpabereid ja osalusi, mis annavad kinnisvara omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse (KMS § 16 lg 2 p 6). Eelkõige puudutab see hooneühistu liikmelisuse võõrandamist.
Lihtsustatud arvet võib esitada kuni 2500 krooni suurusele summale, varem oli see 1000 krooni (KMS § 37 lg 9).
Ühendusevälisele isikule saab käibemaksutagastusega müüki rakendada alates 2000 krooni suurusest ostust, varem oli nõutav summa 2500 krooni (KMS § 5 lg 2 p 2).
Oluline muudutus puudutab ka ühe maksukohustuslasena registreeritud isikuid (KMS § 26). Käibemaksugrupina registreeritud isik tegutseb edaspidi kolmandate isikute suhtes kui üks isik, grupp saab ühise käibemaksuregistri koodi ja esitab konsolideeritud käibedeklaratsioone. Praegu ühise maksukohustuslasena registreeritud isikud teevad tehinguid kolmandate isikutega igaüks oma nimel. See muudatus hakkab kehtima 2010. aastal.
Seoses Euroopa käibemaksudirektiivi uue teksti avaldamisega asendusid kõik viited direktiivile – sisulisi muudatusi sellega ei kaasnenud.
SotsiaalmaksSotsiaalmaksuseaduse varasema muudatuse kohaselt on alates 1. jaanuarist 2009 töötaja ja teenistuja eest makstava minimaalse sotsiaalmaksu aluseks olev kuumäär 4350 krooni. See tähendab, et minimaalne sotsiaalmaksu summa on 1436 krooni kuus varasema 891 krooni asemel. Edaspidi hakkab sotsiaalmaksu kuumäär sõltuma kuupalga alammäärast – 2009. aasta miinimumpalk on 2010. aasta sotsiaalmaksubaas jne.
TöötuskindlustusVastavalt valitsuse 27. novembri 2008. aasta määrusele nr 160 tõusevad töötuskindlustusmaksete määrad alates 1. juulist 2009. Algselt plaanis valitsus tõsta määrasid juba aasta algusest, kuid töötukassa ei nõustunud vastavat ettepanekut tegema. Lõpliku otsuse kohaselt jäävad senised määrad 0,6% ja 0,3% kehtima kuni 1. juulini 2009, alates sellest kuupäevast on töötuskindlustuse maksete määrad vastavalt 1% ja 0,5%. Uus töölepinguseadus, millega kaasneb ka töötuskindlustushüvitiste suurendamine ja hüvitise saajate ringi laiendamine, hakkab kehtima samuti 1. juulil 2009.
Lasse Lehis, EML-i juhatuse esimees
Halbadel aegadel saab töötajasõbralikkus uue tähenduseRaskemates majandusoludes aitavad head suhted töötajatega nii mõnelgi ettevõttel ellu jääda. Kui töötajad tajuvad, et nendest lugu peetakse, vastavad nad samaga ja on ka omalt poolt valmis pingutama.
Eelmise aasta lõpul korraldas rahvastikuministri büroo seminari, kus vahetati mõtteid, mida tähendab töötajasõbralikkus ettevõttele – on see ainult kulude pool või võib sellest ka tulu loota. Mitmed seminaril osalenud tunnistasid, et töötajatele mõeldud soodustuste paketid on kokku tõmmatud ja ümbermõtestatud, kuid see aitab ka olulist ebaolulisest eristada.
Töötaja- ja peresõbralikkus algab juhi suhtumisest, tõdesid osavõtjad. Ei ole mõtet firma väärtustesse „peresõbralik“ kirjutada, kui juht ise oma käitumisega annab vastupidiseid signaale. Kui töötajad tajuvad, et töölt tööpäeva lõpus õigel ajal lahkumine või lapsega arsti juurde minek kahjustab nende karjäärivõimalusi, siis neid võimalusi pigem ei kasutata. Personalijuhtimises võtavad järjest enam maad mõttesuunad, kus töötajaid nähakse tervikliku inimesena ja töö kõrval saavad oluliseks ka teised elu aspektid.
Aasta töötaja- ja peresõbralikumaks ettevõtteks valitud Webmedia juht Taavi Kotka ütles, et ei ole mõtet kulutada töötaja- ja peresõbralikkusele, kui need tegevused ei ole ärifilosoofia osa – vastasel korral ei ole nendest tegelikkuses kasu. Tööandja peab ära tunnetama, millises eluetapis töötaja on, kas ta on n-ö laineharjal või on parasjagu kodused kohustused tähtsamad. Väiksemas ettevõttes on töötaja seisundit kindlasti lihtsam märgata, kuna juht suudab kõigi nendega olla otseses kontaktis.
Oluliseks töötajate motiveerimise vahendiks on ettevõtte osakud ja seda peaks riik soodustama, mitte maksustama. Kui ettevõte ei ole börsiettevõte, siis on töötaja tulu firma osakutest ainult hüpoteetiline – reaalselt ei ole tal osakuga midagi peale hakata, kui ettevõtet just maha ei müüda.
Rahvastikuminister Urve Palo jagas oma kogemusi tööandjana. Minister rõhutas, et firmakultuuri loovad eelkõige juhid ja kõige olulisem on panna inimesed tahtma ettevõtte heaks tööd teha. See tähendab töötajate arendamist ja väärtustamist. Palo sõnul ei tasu muretseda, et inimesed mingil ajal neisse panustanud tööandja juurest lahkuvad. Ta tsiteeris Louisville’i ülikooli juhtimisprofessor Lyle Sussman’i mõtet: „Ei tasu muretseda sellepärast, et mõned inimesed, kelle sa oled välja koolitanud, töölt lahkuvad. Muretseda tuleb nende pärast, keda sa ei koolita ja kes kuhugi ei lähe.“
Rahvastikuminister Urve Palo jagas oma kogemusi tööandjana. Minister rõhutas, et firmakultuuri loovad eelkõige juhid ja kõige olulisem on panna inimesed tahtma ettevõtte heaks tööd teha. See tähendab töötajate arendamist ja väärtustamist. | 
Saku Õlletehase personalijuht Ave Kala ja rahvastikuminister Urve Palo töötajasõbralikkuse seminaril.
|
Palo sõnul ei tasu muretseda, et inimesed mingil ajal neisse panustanud tööandja juurest lahkuvad. Ta tsiteeris Louisville’i ülikooli juhtimisprofessor Lyle Sussman’i mõtet: „Ei tasu muretseda sellepärast, et mõned inimesed, kelle sa oled välja koolitanud, töölt lahkuvad. Muretseda tuleb nende pärast, keda sa ei koolita ja kes kuhugi ei lähe.“
Töö- ja pereelu piiridest, mis eestlaste puhul on palju selgemad kui mitte-eestlaste puhul, rääkis Tartu Ülikooli juhtimise ja turunduse instituudi professor Maaja Vadi. Eesti inimese jaoks kipuvad töö ja pereelu kogu aeg konkureerima, neid vastandatakse ja sellest tekib konflikt. Töö- ja pereelu paremaks ühitamiseks võiks mõelda, kuidas need üksteist täiendavad.
Seminaril räägiti ka uuest töölepinguseadusest, mis esitab nii tööandjatele kui ka töötajatele väljakutse aastaid kehtinud mõttemallide muutmiseks. Uus seadus jätab palju enam ruumi kokkulepeteks ja käsitleb tööandjat ja töövõtjat rohkem võrdväärsete partneritena.
Kui töösuhet võrrelda peresuhetega, siis seni kehtinud seadus käsitles tööandja-töötaja vahekorda piltlikult vanema ja lapse suhtena, kus lapse hülgamine (vallandamine) oli äärmiselt taunitav, samal ajal kui lapsele olid andestatavad nii mitmedki teod. Uue seaduse järgi on tegemist partnerlus-suhtega, kus mõlemad pooled vajavad nii paindlikkust kui ka turvalisust.
Kadri Seeder, tööandjate keskliidu projektijuht
Puuetega inimeste tööportaal vahendab tööjõuduPuuetega inimeste töö- ja koolitusportaali www.edukas.invainfo.ee kaudu on tööandjatel võimalik leida endale sobivat tööjõudu. Aasta lõpus avatud portaali asutajad soovivad ajal, mil majandusraskustesse satub üha enam inimesi, edendada puuetega inimeste ja tööandjate koostööd.
Portaal on suunatud:
- erivajadustega inimestele, kes otsivad uut põhitöökohta, lisateenistust või täiendkoolitust;
- tööandjatele, kes otsivad lisatööjõudu;
- koolitajatele, kelle pakutavad koolitused sobivad ka puudega inimesele;
- lapsevanematele, kes otsivad erivajadustega lapsele sobivat kooli.
Portaali abil leiavad erivajadustega inimesed hõlpsamini endale sobiva töökoha või täiendkoolituse, samuti on tööandjal võimalik anda teada töökohast, mis sobiks ka puudega inimesele. Lisaks saavad koolitusfirmad või teised asutused portaali kaudu puuetega inimesi teavitada algavatest koolitustest.
Portaali kasutamine on tasuta.
Külliki Bode, MTÜ THINK Eesti
Bürokraatia vähendamise ideekonkurssKonkurss „Parim idee bürokraatia vähendamiseks" pakub võimalust anda oma panus Euroopa õigusaktide tekitatud halduskoormuse vähendamiseks.
Bürokraatia vähendamine võimaldab ettevõtetel pühendada rohkem aega põhitegevusele ning kasutada oma ressursse teadusuuringute, innovatsiooni ja majanduskasvu heaks.
Konkurssi eesmärk on selgitada välja parimad ideed Euroopa Liidu seadusandlusest tuleneva halduskoormuse ja bürokraatia vähendamiseks. Konkurss on avatud kõigile huvitatutele: nii kodanikele, ettevõtetele, kolmanda sektori organisatsioonidele kui ka kõigile teistele.
Osaleda saab veebipõhiselt, sisestades ettepaneku aadressil:
http://ec.europa.eu/enterprise/admin-burdens-reduction/form_et.htm
Töid hinnatakse vastavalt järgmistele kriteeriumitele:
- originaalsus ja innovaatilisus
- teostatavus
- bürokraatia vähenemine – kui palju ettevõtted säästavad
- võimalike lahenduste rakendatavus teistes piirkondades/liikmesriikides
Kolme parima idee autorid autasustatakse „Euroopa Ettevõtlusauhind 2008” tseremoonial 13. mail 2009 Prahas, kus autoritel on võimalik ka oma ideid tutvustada. Samuti märgitakse nominendid ja nende ideed ära auhinna veebilehel.
Ettepanekute esitamise tähtaeg on 31. jaanuar 2009.
Täpsem info: http://ec.europa.eu/enterprise/admin-burdens-reduction/competition_et.htm
Esindaja Euroopa Komisjoni võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse nõuandekomiteesseEesti Tööandjate Keskliit ootab liikmesettevõtetelt ja -liitudelt ettepanekuid esindaja nimetamiseks Euroopa Komisjoni võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse nõuandekomiteesse.
Lähem info keskliidu rahvusvaheliste suhete juhilt Eve Päärendsonilt:
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
või tel 505 4570.
Tööandja koolituskalender04.02.2009 Teadmiste-oskuste arendamise ja eri koostööprogrammide teavitusüritused
Teavitusüritused on tasuta, rohkem infot siit.
13.02.2009 Majandusfoorum: Tuulelohe lend 2009
Lisainfo ja registreerimine siit.
17.02.2009 Alustab ettevõtjate seminaride sari „Aus ärikeskkond”
Sarja esimene tasuta seminar: „Kartellikuriteod Eestis ja nendevastane leebusprogramm“
Täpsemat infot leiad siit.
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
|
|
|
|
