 Haldusreformiga ei saa viivitada – viimane aeg on valdu liitaTööandjate keskliit toetab igati haldusreformi kiiret läbiviimist. Ettevõtjate hinnangul raiskab riigi haldusterritoriaalne killustatus ressursse ja vähendab piirkondade konkurentsivõimet. Samuti tuleks kaaluda, millised funktsioonid on riigile ja kohalikele omavalitsustele vajalikud ning neid vajadusel muuta või ümber jagada.
„Haldusreformi on liiga kaua edasi lükatud. Sellega ei ole enam võimalik venitada,” kommenteeris reformimise vajadust tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. „Tänases majanduskliimas satuvad väiksemad haldusüksused paratamatult majandusraskustesse ega suuda osutada elanikkonnale vajalikke teenuseid, seda eriti sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.”
Riik kulutab aastas ligi 30 miljardit krooni, kaks kolmandikku sellest kohalikes omavalitsustes. Haldusreform aitaks neid kulutusi 20–25% võrra piirata, kuid kokkuhoiu kõrval on oluline suurendada ka tulusid. Samas on Eestis hulk valdu, kus ettevõtlus puudub ja maksud laekuvad vaid vallavalitsuse töötajate palgalt. See on lubamatu olukord – viimane aeg on kriitilises seisus vallad ühendada.
Tööandjate hinnangul ei suuda väikesed ja alarahastatud omavalitsused tagada ettevõtluse arenguks vajalikku keskkonda. Rohkem kui pooltes Eesti 227 omavalitsustest elab alla 2000 elaniku. Selliste valdade rohkus, kus elab vähem inimesi kui mõnes suurlinna korteriühistus, pärsib majandusarengut.
Omavalitsuste juhtimine on sageli ülepolitiseeritud ning omavahelise koostöö puudumine takistab samuti mitmete teiste muudatuste – näiteks koolireformi – läbiviimist.
„Lisaks üleüldise suutlikkuse vähenemisele ei suuda väikesed omavalitsused täiel määral ära kasutada ka Euroopa Liidu struktuurfondide abivahendeid,” ütles Veskimägi. „Euroopa abirahad ei jää Eestile igavesti avatuks ja kui haldusreformi ei suudeta koheselt läbi viia, siis kaotame oma võimaluse,“ hoiatas ta.
| Illegaalide tööandjad saavad karistada Euroopa Komisjon kavatseb riigihankeid oluliselt kiirendada Kutse kohtumisele Eesti saatkondade majandusdiplomaatidega Pere- ja töötajasõbralike ettevõtete konkurss Kindlustajad ootavad tagasisidet 2008. aasta kohta Tööandja koolituskalender
|
Haldusreformi võtmeküsimus on viia kohalike elanike vaheline sidusus uuele tasemele. „Otsustustasandite vähendamine ei pruugi elanikke võimust tingimata võõrandada, vaid vastupidi – see võib luua uusi ja palju efektiivsemaid koostöövorme mittetulunduslike või muude ühenduste näol,“ selgitas tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
Tööandjad näevad haldusreformis võimalust arendada Eestis välja kõrgetasemeline infoühiskond. „Majanduse ja riigi toimet saab oluliselt tõhustada, kui kasutada selleks infotehnoloogia vahendeid ja soodustada internetiühenduse levikut. Avalikud teenused on aina enam tarbitavad arvutivõrgus. Tehnoloogiliselt on juba täna väga palju võimalik lahendada, kuid puudub tahe läbi viia jõulisi muudatusi, mis tooks kodaniku riigile lähemale,“ lisas Kriis.
Vikerraadio 5. märtsi saates Reporteritund arutlesid haldusreformi teemal riigikontrolör Mihkel Oviir, tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis ja rahvaliidu peasekretär Kajar Lember. Kõlab ka mitmeid teisi hinnanguid ja seisukohti, näiteks õiguskantsler Indrek Teder leiab, et haldusreformiks pole põhiseadust vaja muuta.
Saadet saad kuulata siit. | 
Kuidas jagavad jooned Eestimaa kaarti pärast haldusreformi, näeme edaspidi. |
Illegaalide tööandjad saavad karistadaEuroopa Liidus töötab 4,5 kuni 8 miljonit ebaseaduslikku sisserändajat. Euroopa Parlament kiitis heaks illegaalide tööandjate karistamise direktiivi, mille kohaselt karistatakse tööandjad ja töövõtjatele antakse samal ajal võimalus seaduslikult tööd teha. Kõige tõsisemate rikkumiste puhul on ette nähtud kriminaalkaristus. Ettevõtjad pannakse vastutama ka oma alltöövõtjate tegude eest.
Võitluseks ebaseadusliku sisserändega kehtestab eelnõu illegaalide tööandjatele minimaalsed karistused. Tööandjaid võib trahvida ja sundida maksma kolmandate riikide kodanikele maksmata jäänud töötasu. Samuti võib neid jätta ilma õigusest osaleda riigihankemenetluses ja saada riiklikku või EL-i toetust.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti väljasaatmiskeskus.
KMA kogub teavet Eestis ebaseaduslikult töötavate välismaalaste ja nende tegevusele kaasa aitavate ettevõtete kohta.
| Tõsiste juhtumite puhul nähakse ette kriminaalkaristus. Karmiks lähevad asjad siis, kui tööandja astub keelust korduvalt üle, võtab ebaseaduslikult tööle märkimisväärse arvu kolmandate riikide kodanikke või rakendab orjastavaid töötingimusi teades, et töötaja on inimkaubanduse ohver või lisaks alaealine.
Süüdi olev tööandja peab töötajale koheselt maksma välja saadaoleva töötasu ja hüvitama talle muud tööga seotud rahalised nõudmised, sh maksmata maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Samuti peab ta vajadusel kandma kõik kulud, mis kaasnevad sisserändaja koduriiki naasmisega.
Tagasihoidlikumaid rahatrahve võidakse määrata teatud erandlikel ja piiritletud juhtudel majapidamisabi ning isiklike hoolekandeteenuste valdkonnas.
|
Kui seadust rikub alltöövõtja, siis peetakse ka peatöövõtjat vastutavaks, kui ta teadis või oleks pidanud teadma, et alltöövõtja võttis tööle riigis ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku.
Liikmesriigid peavad looma kaebuste esitamise mehhanismid. Liikmesriigi poolt määratud kolmandatel osapooltel, nt ametiühingutel, peaks olema võimalus anda teada seadust rikkuvatest tööandjatest, ilma et neid süüdistataks ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamises. Illegaal, kes on valmis esitama oma tööandja vastu kaebuse, võib saada ajutise elamisloa.
Liikmesriigid peavad tagama, et ettevõtteid kontrollitakse ebaseaduslike sisserändajate töölevõtmise osas piisavalt sageli ja tõhusalt. Tööandjad peavad inimeste töölevõtmisel veenduma, et kolmandate riikide kodanikel on kehtiv elamisluba, samuti peavad ettevõtjad nende palkamisel teavitama ametiasutusi.
Ebaseaduslike sisserändajate tööandjate karistamise direktiivi kiitis Euroopa Parlament heaks 19. veebruaril. Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma hiljemalt 24 kuud pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Euroopa Komisjon kavatseb riigihankeid oluliselt kiirendada
| Keerulisest majandusolukorrast lähtudes peab Euroopa Komisjon vajalikuks võimaldada hankijatel viia suuremahuliste avalike projektide riigihankeid 2009–2010 läbi kiirendatud korras. Kehtiva riigihankeregulatsiooniga võrreldes lühendaks kiirmenetlus riigihankemenetluse läbiviimisele kuluvat aega poole võrra. Riigihangete kiirendatud korras läbiviimine hõlbustaks mahukate projektide läbiviimist, mis omakorda stimuleeriks majandust. |
Kui seni kulub Euroopa Ühenduse riigihankeregulatsiooni kohaselt hankemenetluseks keskmiselt 87 päeva, siis edaspidi võidakse lubada mahukate avalike projektide teostamiseks korraldatud riigihankeid läbi viia 30 päevaga.
Euroopa Komisjoni hinnangul eksisteerib selge vajadus viia mahukate avalike projektide teostamiseks riigihankeid läbi kiirendatud korras – olenemata hankija poolt valitud menetluse liigist. Selle tulemusel võidakse Euroopa Komisjoni initsiatiivil kohandada riigihanke läbiviimisele kehtestatud minimaalset ajapiirangut.
Riigihangete läbiviimine kiirendatud korras on reeglina lubatud üksnes äärmisel vajadusel, mis ei võimalda ettenähtud tähtaegadest kinni pidada. Riigihangete seadus annab Eestis hankijale võimaluse korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada seaduses sätestatud tähtaegadest.
Erandlikku keerulist majandusolukorda arvestades leiab Euroopa Komisjon, et riigihankemenetluse kiirendatud korras läbiviimise õigust tuleb laiendada, ja peab vajalikuks kehtestada nn äärmise vajaduse eeldus. Selle kohaselt saab kõiki mahukaid hankeid läbi viia kiirendatud korras ja äärmise vajaduse puudumist peab tõendama seda vaidlustav isik. Nn äärmise vajaduse eeldust tuleks kohaldada mahukate avalike projektide teostamiseks 2009–2010 korraldatavatele riigihangetele.
Kutse kohtumisele Eesti saatkondade majandusdiplomaatidegaEesti ettevõtetel, kes on huvitatud ekspordist või muust välismajandustegevusest, on võimalik kohtuda Eesti saatkondade majandusdiplomaatidega, kes jagavad täpsemat teavet asukohariigi ettevõtluskeskkonna kohta. Kohtumine toimub välisministeeriumis 14. aprillil 2009 kell 16–18. Huvitatutel palutakse end registreerida hiljemalt 3. aprilliks ministeeriumi kodulehel: http://ankeet.vm.ee/est/kohtumine_majandusdiplomaatidega.
Infoga, millistes riikides asuvad Eesti majandusdiplomaadid, saab tutvuda siit: http://www.vm.ee/est/kat_492/1701.html.
Pere- ja töötajasõbralike ettevõtete konkurssEt tunnustada ettevõtteid, kes väärtustavad head tööõhkkonda ja arvestavad töötajate pereeluga, kuulutavad rahvastikuministri büroo, ajaleht Äripäev ning ajakiri Pere ja Kodu välja üheksanda pere- ja töötajasõbralike ettevõtete konkursi.
Majanduslanguse ajal tuleb ettevõtjatel teha raskeid otsuseid. Suur osa töötajasõbralikkusest ei avaldu aga mitte ainult rahalises, vaid ka mittemateriaalses toetuses – mõistvas suhtumises, tunnustuses ja paindlikkuses.
Konkursil osalemiseks palutakse täita juuresolev küsimustik ja saata see aadressil: Äripäev, Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn, või faksile 667 0200, ankeeti on võimalik täita ka elektrooniliselt: www.aripaev.ee/ettevote.
Samuti palutakse küsitlusest teavitada töötajaid, kuna konkursi lõppvooru jõuavad need ettevõtted, kelle töötajad andsid tagasisidet oma ettevõtte kohta aadressil: www.aripaev.ee/tootaja või www.perekodu.ee. Täidetud ankeete võib saata ka faksile 6670 200 või e-posti aadressile
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
.
Nii ettevõtetel kui ka töötajatel palutakse vastata kuni 15. märtsini 2009. Konkursi tulemused avaldatakse hiljemalt juuni alguses ajalehes Äripäev ning ajakirjas Pere ja Kodu, pingeritta seatakse 25 parimat, ülejäänud osalejad reastatakse tähestikulises järjestuses. Samuti toimub parimate ettevõtete autasustamine 29. mail 2009.
2008. aastal oli kõige pere- ja töötajasõbralikum ettevõte Webmedia AS, 2007. aastal NT Logistika AS, 2006. aastal Scannotec OÜ, 2005. ja 2004. aastal Vain & Partnerid, 2003. aastal Krediidipank, 2002. aastal Paikuse Saeveski ning 2001. aastal Eesti Post.
Võitjad kuulutatakse välja 29. mail 2009. Võitjatega võetakse ühendust!
Lisainfo: Jane Suu (Äripäev),
tel 667 0381 või
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
Kindlustajad ootavad tagasisidet 2008. aasta kohtaKindlustusseltside liit ja liikluskindlustuse fond ootavad tagasisidet oma tegevusele 2008. aastal. Vastuseid analüüsitakse anonüümsetena. Vastajatele, kes lisavad oma e-posti aadressi, saadab liikluskindlustuse fond uuringu kokkuvõtte.
Tagasisideankeedi leiate siit: http://www.eformular.com/kadrisormus/rahuloluuuring2009.html
Tööandja koolituskalender:13.03.2009 Üleminek uuele töölepingu seadusele
Rohkem infot leiad siit. (NB! Grupid on täis)
On tulemas lisakoolitus. Palun jälgige infot.
25.03.2009 BSR InnoNet korraldab klastrijuhtide kolmeosalise koolituse.
1. moodul 25.-26. märts Lätis
2. moodul 11.-12. mai Taanis
3. moodul 17.-18. juuni Norras
Infot leiad täpsemalt siit.
02.04.2009 EBS: Arenguprogramm „Finantsidest mittefinantsistile“
Infot lähemalt leiad siit.
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
|
|
|
|
