„Majanduse kiire jahtumine Eestis ja sügisel lahvatanud maailma finantskriis on kasvatanud ulatusliku majanduskriisi võimalikkust. Eesti praegune areng järgib võrdlemisi täpselt 1990-ndate nn Põhjala majanduskriisi eskaleerumise stsenaariumi,” rääkis Maripuu. „Pankade laenuportfellide kvaliteet on lühikese ajaga kiiresti halvenenud ja kasvavat trendi arvestades süvendab see veelgi pankade võimet ja soovimatust anda välja uusi laene.”
Positiivse märgina tõi Maripuu välja, et võrreldes aastataguse ajaga on avaliku sektori seisukohad majandusarengute osas oluliselt muutunud ja kurss euro kasutuselevõtuks on muutumas Eesti lähituleviku põhieesmärgiks. Samas ei ole tema sõnul veel lõplikult aru saadud, kui suurt pingutust see majanduskriisi kestel nii era- kui ka avalikult sektorilt nõuab.
„Halvenevate majandusnäitajate taustal pole küsimus mitte selles, kas Eestis tekib valitsussektori eelarve defitsiit, vaid kui ulatuslikuks see kujuneb,” märkis Maripuu. „Eelarvedefitsiidi hoidmine Maastrichti kriteeriumis ette nähtud piirides nõuab mitmel järgneval aastal jõulisi kärpeid, mis kahjuks tabab pea eranditult kõike. Seda veel ei tunnistata, kuid vähemalt selles küsimuses peaks arusaamine ja koostöö nii eri poliitiliste jõudude vahel kui ka erasektoriga otsustavalt paranema.”
„Kui avalik sektor, valitsus ja kohalikud omavalitsused ei suuda kulutusi otsustavalt piirata, ei ole Eestis välistatud nn Läti stsenaariumi käivitumine, kus defitsiidi katmiseks tuleb taotleda välisabi,” märkis Maripuu. „See tõstatab välisinvestorite jaoks senisest märksa teravamalt Eesti usaldusväärsuse küsimuse, vähendab finantseerimisvõimalusi ja viib avaliku sektori veelgi järsemale kahandamisele. Kõige mustema stsenaariumi korral satub ohtu Eesti krooni vahetuskurss,” hoiatas analüütik.
Majandusarenguid analüüsis teise ettekandjana tööandjate keskliidu volikogu liige, Nordea Pank Eesti juhatuse esimees Vahur Kraft, kes seadis lähiaastate prioriteediks palgakasvu ühtlustamise tööviljakuse kasvuga. | 
Veikko Maripuu |
Juhul, kui palgakasv jääb ületama tööviljakuse kasvu, jääb Eesti eurotsooni ukse taha pikemaks ajaks. “Pankadevaheline usaldus on taastumas, ent endiselt ei usalda pangad laenuvõtjaid. Seniks kuni ebakindlus Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõime suhtes püsib, ei taastu majanduse vereringe ehk krediidid uute investeeringute tegemiseks ning sotsiaalsed probleemid saavad ainult süveneda,” märkis Kraft. „Prognoosin lähiaastateks tööpuuduse taset, mis jääb 10–18% vahele.”
Ettekannetele järgnenud vestlusringis jõuti üksmeelele, et finantskriisi arenemisel kohalikuks panganduskriisiks peab riik olema valmis kohalikele pankadele appi tulema.
Keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimäe sõnul on kitsaskohaks ka Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutuselevõtt, mille rakendamine on juba kaks aastat viibinud: seda on pärssinud meie oma õigusaktide ja bürokraatia paindumatus. „Selleks, et ettevõtjad saaksid olemasolevad vahendid kiiresti kasutusele võtta, peaks riik vaatama üle tänased toetusstruktuurid EAS-i ja Kredexi näol ning looma nende kaudu ettevõtjatele täiendavaid võimalusi eurorahade kiireks kasutuselevõtuks, sealhulgas tagasiulatuvalt,” pani ette Veskimägi.
Businesseurope: eurotsooni laienemine Eestisse on hädavajalikEuroopa suurim ettevõtlusorganisatsioon Businesseurope seab Euroopat haaranud finantskriisist väljumise üheks põhitingimuseks eurotsooni laienemise kõikidesse liikmesriikidesse, sh Eestisse.
3.–5. detsembrini kogunesid organisatsiooni alaliitude presidendid Pariisi, et kujundada kriisi lahendamiseks ühtne seisukoht. Businesseurope’i hinnangul tuleb finantsvapustustele vaatamata saavutada kõigis EL-i liikmesriikides eelarve tasakaal, 75% tööhõive, stabiilselt 3% majanduskasv ja inflatsioonitase, mis ei ületaks 2% määra.
„Eesti ujub hetkel kõigis seatud eesmärkides tugevalt vastuvoolu,“ kommenteeris Businesseurope’is Eestit esindanud tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. „Euroopas ollakse tõsiselt huvitatud, et Eesti ühineks eurotsooniga võimalikult kiiresti. Kahetsusväärselt ei mõista valitsus maailmamajanduses toimuvaid arenguid ega ole seni astunud jõulisi samme ulatusliku eelarvedefitsiidi vältimiseks, mis lükkab liitumise eurotsooniga määramatusse tulevikku.” | 
|
Veskimäe sõnul ei ole valitsus riigiasutuste tegevuskulusid piisavalt kärpinud. Vastupidi – raskel ajal maksavad ministeeriumid alluvatele miljonitesse kroonidesse ulatuvaid preemiad, kuigi tööpuudus on lühikese ajaga kahekordistunud ja majanduslangus on üle 3%. „Minu hinnangul pole viga mitte riigiasutuste palgasüsteemis, vaid juhtimises,“ täpsustas Veskimägi.
Hinnangu majandusolukorrale andsid Pariisis teiste hulgas ka ettevõtjatega kohtunud Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso. Sarkozy rõhutas, et finantskriisi lahendamiseks peavad Euroopa riigid kasutama kõiki meetmeid võimalikult paindlikult, näitama üles otsustavust ja koordineerima kõiki tegevusi omavahel.
Alaliitude presidendid toonitasid, et hoolimata valitsusabist kriisi lahendamisel ei tohi poliitikud sekkuda ettevõtete juhtimisse ega kavandada protektsionistlikke meetmeid siseturu reguleerimisel.
„Poliitikute seas valitseb tihti arusaam, et kui majandusel läheb hästi, siis on see nende teene ja kui läheb vastupidi, siis on süüdi ettevõtjad,“ märkis Businesseurope’i prantslasest president Ernest-Antoine Seilièrre. „Ettevõtjaid ei tohi majanduslanguse ajal represseerida maksude või täiendavate koormistega. Valitsused peavad mõistma, et majanduskriisist saavad riike välja aidata ainult ettevõtjad,“ rõhutas Seilièrre.
Oma asutamise 50. aastapäeva tähistanud Businesseuorpe’i liikmeks on 40 Euroopa kõige mõjukamat ettevõtluse keskorganisatsiooni, mis ühendavad 20 miljoni ettevõtja huve. Eestit esindab Businesseurope’is tööandjate keskliit.
OECD uuris Eesti liitumisvalmidust maksuvallasMajandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (Organisation for Economic Co-operation and Development) esindajad Mayra Lucas OECD sekretariaadist ja Ühendkuningriigi maksuspetsialistid Maura Parsons ja Steve Gilbody kohtusid 9. detsembril tööandjate keskliidus Eesti maksuspetsialistidega, et arutada siirdehindade regulatsiooni Eestis ja selle praktilise rakendamisega seonduvaid probleeme.
Külaliste huviks oli saada tunnetus selle kohta, kuidas Eestis siirdehindade määratlemine toimub, kuidas ettevõtjad saavad aru turuväärtuse põhimõtte rakendamisest ja kuivõrd toob siirdehindade määratlemine ettevõtjatele kaasa täiendavat maksukoormust.
Samuti oli kohtumisel jutuks siirdehindade ühes riigis toimunud korrigeerimisest tulenev vastusuunalise korrigeerimise vajadus teises riigis ja probleemide tekkimisel ettevõtjate võimalus tugineda maksulepingus sätestatud vastastikuse kokkuleppe menetlusele.
Lisaks puudutati ka siduvate eelotsuste rakendumist siirdehindade määretlemise juhtumitel.
Kohtumisel osalesid PricewaterhouseCoopersi maksuosakonna juht Villi Tõntson ja vanem maksukonsultant Erki Uustalu ning KPMG Balticsi maksuosakonna juhataja Joel Zernask ja maksukonsultant Aidi Kallavus, samuti tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis ja rahvusvaheliste suhete juht Eve Päärendson.
Aasta tagasi, 3. detsembril 2007 alustas OECD liitumisläbirääkimisi viie riigiga. Eestiga koos pürivad organisatsiooni liikmeks veel Tšiili, Iisrael, Venemaa ja Sloveenia. Et määrata kandidaatriigi liitumisvalmidust erinevates valdkondades, korraldab OECD lisaks analüüsidele vasta valdkonna visiite.
Majandusorganisatsiooni liikmestaatuse kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine. OECD eesmärk on toetada nii maailmamajanduse kui ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengut ning maailmakaubanduse laienemist.
Senine alampalk jääb kehtima ka järgmisel aastalAlampalga läbirääkimistel ei jõudnud tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit järgmise aasta alampalga suuruses kokkuleppele ning alampalk jääb 2009. aastal 2008. aasta tasemele, mis on 4350 krooni kuus.
„Oleme jätkuvalt seisukohal, et alampalka ei ole süveneva majanduskriisi ajal võimalik tõsta,” kommenteeris läbirääkimisi tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. „Ametiühingutele on korduvalt selgitatud, et ettevõtete palgafond järgmisel aastal võrreldes tänavusega väheneb. Sellises situatsioonis tähendab alampalga tõstmine vaid üht – madalamatel palgaastmetel asuvate töötajate ulatuslikke koondamisi. Õhukest palgafondi on kõigi töötajate vahel niigi keeruline jagada, seega säilitatakse alampalga tõstmisel töökohad kõrgema kvalifikatsiooniga töötajatele ja alampalga saajad jäävad töötuks,” selgitas Kriis.
„Käesoleval aastal tõusis alampalk 21% võrra, samal ajal, kui keskmise palga tõus jääb alla 15%. Alampalga suhe keskmisesse palka on tänavu suurenenud 33%-lt 35%-ni, mis tähendab, et alampalga saajate sissetulekud on tänavu kasvanud kiiremini, kui teistel palgasaajatel,” lisas Kriis.
Tema sõnul hindab tööandjate keskliit kõrgelt partnerlust ametiühingute keskliiduga. Tööandjate ja ametiühingute läbirääkimiste tulemusena on alampalk kahe aasta jooksul tõusnud 45% võrra ja jätkab tõusmist ka tulevikus sõltuvalt sellest, millal riik väljub majanduskriisist.
Tööandjate keskliit on juba aastaid tagasi teinud ettepaneku kaotada riiklikul tasandil kehtestatav ühtne alampalk ja minna üle paindlikumale palgakokkulepete süsteemile, kuna palgaerinevused Eestis on nii regionaalselt kui ka sektoriaalselt liialt suured.
Äriühingu juhatuse valimise uus kord väldib ettevõtte vargusiNiinimetatud ühinguvarguste ärahoidmiseks ja õiguskindluse tagamiseks võttis riigikogu 19. novembril vastu äriseadustiku ja karistusseadustiku parandused, mis muutsid äriühingu juhtorganite valimise korda.
Juhatuse liikmete määramisega seotud seadusemuudatused tähendavad ettevõtjale küll lisakohustust, kuid eelnõu algatanud justiitsministeeriumi hinnangul olid need möödapääsmatud olukorras, kus senist lihtsamat valimise korda kasutati kurjasti ära ja seati sellega ohtu ettevõtjate huvid. Seadust välja töötades kaalus ministeerium ka kohustusliku notariaalse tõestamise nõude kehtestamist, ent seda meedet peeti liiga rangeks, seega kujutavad muudatused endast usaldusväärsuse ja paindlikkuse kompromissi.
Seadusemuudatus tagab, et juhatuse uusi liikmeid valitakse ja kantakse registrisse ühingu, täpsemalt selle osanike või juhatuse ametisolevate liikmete teadmisel – enam ei ole võimalik tegutseda n-ö ühingu seljataga. Alternatiive välja pakkudes otsustas seadusandja jätta ühingutele võimalikult palju paindlikkust, et ettevõtjad ise saaksid otsustada kõige sobivama tegutsemisviisi kasuks.
Turvalisemad vorminõuded
- Kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokolli allkirjastama selline protokollija või koosoleku juhataja, kes on osaühingu osanik või äriregistrisse kantud juhatuse liige. Samad isikud peavad andma allkirja ka hääletusprotokollile, kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kustumata.
Allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalne. Kui otsus võetakse vastu kõigi osanike nõusolekul ja nad selle allkirjastavad, siis peab ühe osaniku allkiri olema antud kirjeldatud viisil.
- Lihtsam võimalus on see, kui avaldusele juhatuse liikme äriregistrisse kandmiseks kirjutab lisaks uuele juhatuse liikmele alla ka osanik või olemasolev ja juba äriregistrisse kantud juhatuse liige. Osanik või juba äriregistrisse kantud juhatuse liige annab kandeavaldusele notariaalselt kinnitatud allkirja või digitaalallkirjastab selle.
- Kui asi puudutab juhatuse liikme ametiaja pikendamist või juhatuse liikme tagasikutsumist, siis käib registrisse kandmine edaspidigi senisel kombel, st rangemad vorminõuded ei kohaldu. Uut korda ei pea järgima ka siis, kui koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud.
- Samamoodi muudetakse üheisikuaktsiaseltside ja nõukoguga osaühingute nõukogu liikmete valimise korda ning tulundusühistu ja hooneühistu regulatsiooni.
EttevõtluskeeldKaristusseadustiku muudatused võimaldavad kohtul kohaldada lisakaristusena ettevõtluskeeldu. Nii saab kõrvaldada ettevõtlusest isikud, kes ei osale seal ausalt: ettevõtluskeeluga karistatu ei tohi ühe kuni viie aasta jooksul olla ettevõtja, äriühingu juhtorgani liige ega osaleda muul viisil juriidilise isiku juhtimises.
Kuna andmed karistusseadustiku alusel määratud ettevõtluskeelu kohta tehakse interneti kaudu kättesaadavaks samal moel nagu pankrotiseaduse alusel määratud ärikeeld, siis ei saa ettevõtluskeeluga isikut kanda juhatuse liikmena äriregistrisse.
Nii äriseadustiku kui ka karistusseadustiku muudatus jõustuvad 1. jaanuaril 2009.
Isapuhkuse hüvitis kaob Alates 2009. aasta 1. jaanuarist kasutatavaid isapuhkuse päevi riigieelarvest enam ei hüvitata, teatas sotsiaalministeerium. Riigieelarvest hüvitatakse 2008. aasta puhkusepäevad ning määrav ei ole, kas isa on asunud puhkust kasutama või mitte. Isal on ka edaspidi õigus puhkust kasutata, kuid riik selle eest hüvitist ei maksa. 9. detsembril võttis riigikogu vastu puhkuseseaduse muutmise seaduse, mille kohaselt ei saa isa alates 1. jaanuarist 2009 isapuhkuse kasutamise eest enam hüvitist. Isal on õigus edaspidigi saada kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne ja pärast lapse sündi, kuid tasu puhkusepäevade eest ei maksta. Isale ei hüvitata puhkusepäevi alates 2009. aastast ning ei ole oluline, kas ta on asunud 2008. aastal isapuhkust kasutama või mitte.
Alanud on soodushindadega registreerumine majandusfoorumile „Tuulelohe lend 2009“
Programm
Osavõtutingimused
Registreerimine
| | Hea ettevõtja!
Alanud on soodushindadega registreerumine tööandjate keskliidu aastapäeva konverentsile „Tuulelohe lend 2009“, mis toimub 13. veebruaril 2009. Soodustused kehtivad kuni aasta lõpuni. NB! Küsi grupisoodustust alates neljast osavõtjast.
2009. aastal raputab maailma majandust kriis, mida peetakse kõige laastavamaks pärast suurt depressiooni. Hullema ärahoidmiseks on maailma valitsused paisanud finantssüsteemi 7,7 triljonit dollarit. Selle raha eest, mida ameeriklased oma majanduse turgutamiseks sinna on pannud, saaks nad maha pidada nii Teise maailmasõja kui ka Vietnami sõja.
Sõdades kannavad suurimaid kaotusi ikka Eesti-sarnased väikeriigid. Baltikum ei ole ka seekord erand. Citigroup Global Markets ennustab Baltikumi majanduslanguse kestuseks ligi kahte aastat, mille jooksul väheneb SKT kuni 15%. On ilmne, et 2009. aastal jäävad püsti vaid tugevamad. Need, kes tunneli lõpus valgust siiski veel näevad.
„Tuulelohe lend 2009“ keskendub seekord kolmele teemaplokile: diagnoos, ravi ja uuestisünd.
|
Tööandja koolituskalender04.01.2009 METP, EL-Hiina ettevõtete juhtide vahetuse ja väljaõppe programm
Lisainfo ja kandideerimisinfo.
16.01.2009 Teabepäev: Keeleoskusnõuetest tööandjale
Info ja registreerimine.
14.05.2009 Internship Course - International Institute for Labour Studies
Lisainfo ja kandideerimisinfo. Tähtaeg on 21.11.2008
|
