Kodulehe eelmine versioon
Click on the slide!

Vabrik nr 62-63

Tööandjad: euroga peab kaasnema kõrge tööviljakus

Eesti Tööandjate Keskliidu ning Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu koostöö koordinatsiooninõukogu asus lahendama piirijärjekordade ja transiidiküsimusi.

Rohkem...
Click on the slide!

Vabrik nr 61

Tööandjad kritiseerivad võlakaitse seaduse eelnõud

Tööandjate keskliit toetab müügimaksu tühistamist, kuna selle kehtimine Tallinnas mõjutab hindu kogu Eestis ja põhjustab tasumisel palju segadust.

Rohkem...
Click on the slide!

Vabrik nr 60

Eesti võiks rohkem lõuna poole vaadata

Hispaania reisi õppetund: riikide suured erinevused ei välista huvi ja koostööd

Rohkem...
Click on the slide!

Vabrik nr 59

Võlakaitse seadus on populismi märk

Tööandjate keskliit sõlmis Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liiduga koostöölepingu, mille eesmärk on lahutada poliitika ja majandus.

Rohkem...
Frontpage Slideshow (version 2.0.0) - Copyright © 2006-2008 by JoomlaWorks

Päevakorral

Vene ja Eesti tööandjad asusid riikide majandussuhteid parandama
article thumbnailEesti Tööandjate Keskliidu ja Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu koostöö koordinatsiooninõukogu alustas tööd 8. juulil Tallinnas, et tegelda piirijärjekordade ja ...

Meediakajastus

Eesti noorte vene keele oskus jätab soovida
article thumbnaiKuigi oskus saada hakkama nii eesti kui vene keeles on tööturul kindel konkurentsieelis, jäävad eesti noored selle koha pealt pigem kaotaja rolli. Huvi vene keele õppimise vastu on siiski ...
Töötute lauskoolituse asemel toetab töötukassa töökohtade loomist ja täitmist PDF Trüki


Eesti Töötukassa keskendub töötute massilise koolitamise asemel rohkem meetmetele, mis aitaksid tööandjatel töökohti luua ja täita, selgus töötukassa ja tööandjate keskliidu ühisel töövahenduse meetmeid tutvustaval infohommikul “Palgatoetus, tööpraktika ja koolitus” 26. jaanuaril.

Töötukassa ei näe 2010. aastal ette tööhõive kasvu, sest töökohtade teke ei kompenseeri veel nende kadu. „Kui tööturul töökohti pole ja nõudlus töötute ümberõppe järele puudub, siis pole mõtet panustada tööotsijate massilisele koolitamisele,” ütles töötukassa analüüsiosakonna juhataja Kadri Lühiste. „Selle asemel on oluline toetada tööandjaid, kes ainsana saavad töökohti luua – kui puudub tööandja, siis pole koolitusel mõtet.”

Töötute hariduslik taust näitab, et tööta on praegu 21% kõrgelt haritud tööjõudu (kõrgharidus 9%, keskeri- või rakenduslik kõrgharidus 11%) ja kutseharidus on 29%-l töötutest. Raske on pakkuda lühiajalist tõhusat ümberõpet endistele juhtidele (6%) ning tippspetsialistidele (5%) või spetsialistidele ja tehnikutele (8%).

Suur osakaal on tööjõuturul tööstusest välja langenud oskustöölistel (16%) ja masina-, liinioperaatoritel (5%), samuti ehituse oskustöölistel (12%). Tööotsijate seas on 20% lihttöölisi.

Riik võiks toetada põhihariduseta (2%) ja põhiharidusega (17%) ning kutseharidust saanud põhiharidusega (3%) töötute üldharidustee jätkamist, samuti nende keskharidusega töötute õpinguid, kellel on katkenud õpingud kõrgkoolis.

Eurorahade toel panustab töötukassa eelkõige tööandja ja töötaja kokkuviimisesse, pakkudes selleks uue meetmena tööpraktikat ja lihtsustatud tingimustega palgatoetust, mille vastu tööandjad tunnevad elavat huvi. 27. jaanuariks oli käesoleval aastal tööpraktikale asunud 344 inimest (üldse kokku ligi 1000) ja palgatoetuse lepingud sõlmitud 268 inimese (üldse kokku 330) töölerakendamiseks.

Tööpraktika võimaldab võtta töötu kuni 4 kuuks (lihttööde puhul lühemaks ajaks) töökohale vajalikke oskusi omandama. Praktikal osalejale maksab töötukassa praktikapäeviku alusel väikest stipendiumi ja sõidutoetust, tööandjale juhendamistasu. Tööpraktika mõte on toetada töötut praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisel ning anda talle võimalus asuda pärast praktika edukat läbimist sama tööandja juures tööle.

Tööandja võib praktikale korraga võtta mitu töötut, et lõpuks sõeluda nende seast välja sobiv(ad) töötaja(d). Tööpraktika ajal pole lubatud töötule töö eest lisatasu maksta, sest seda loetakse palgatuluks, mis välistab töötutoetused. Töötukassal on õigus tööpraktikat ja selle juhendamist kontrollida. Tööpraktika järel töötuga töölepingut sõlmides võib tööandja võtta ta tööle palgatoetusega.

Palgatoetus vähendab tööandja kulusid töötaja töölevõtmisel, võimaldades palgata töötaja(d), kelle brutotöötasust poole – kuid mitte üle 4350 krooni kuus – tasub palgatõendi alusel kuni 6 kuu jooksul töötukassa. Tööandjale jääb kohustus palgatoetuselt kinni pidada nii tulu- kui ka sotsiaalmaks.

Palgatoetust ei maksta, kui tööandja sõlmib uue töölepingu samalt töökohalt varem lahkunud töötajaga. Erandina võib tööandja taotleda palgatoetust, kui töösuhte lõppemisest on möödunud 12 kuud.

Kui tööandja lõpetab palgatoetust saanud töötajaga sõlmitud tähtajalise lepingu ennetähtaegselt või tähtajatu lepingu enne 12 kuu möödumist ja selle põhjuseks ei ole töötajapoolne rikkumine või algatus, siis tuleb palgatoetus tagasi maksta.

Lisaks tööpraktikale ja palgatoetusele pakub töötukassa tööandjatele mitmeid tasuta tööturuteenuseid, mis toetavad töökohtade loomist ja töötajate töölevõtmist, sh töövahendust sobivate töötajate leidmiseks – ka Euroopast – ja vajadusel nende väljakoolitamist.

Samuti pakub töötukassa koondamisele reageerimise teenust, nõustades nii tööandjat koondamise läbiviimisel ja tagajärgede leevendamisel kui ka töövõtjaid, aitamaks neil võimalikult kiiresti uus töö leida.

Tööandjale vajaliku teabe ja kontaktid leiab töötukassa kodulehelt http://www.tootukassa.ee/.

Vt ka infohommiku slaide: „Tööturu olukord ja koostöö võimalused” siit >>
infomaterjali Töötukassalt tööandjale 2010. aastal siit >>
Töötukassa juhendit koondavale tööandjatele siit >>

 
 
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post employers@employers.ee