Riigikontrolli hinnangul ei tegele omavalitsused süsteemselt korruptsiooni vältiva töökorralduse kujundamisega, mitmes auditeeritud omavalitsuses on rikutud ametiisikule kehtivaid piiranguid, mille tulemusena on tekkinud korruptsioonioht.

Korruptsiooni ennetamiseks on esmatähtis läbipaistvalt ja avatult valitseda, kuid Riigikontrolli hinnangul auditeeritud omavalitsustes valdavalt ei tegeletud ametiisikute tegevuse kontrollimisega korruptsiooni ennetamise eesmärgil.

Sageli põhjendati seda veendumusega, et korruptiivsed teod välistab ametnike hea ülevaade üksteise tegemistest. Auditiga tuvastatud olukord sellise arvamuse põhjendatust ei kinnitanud. Auditi valimis oli 15 eri suuruses ja eri paigus asuvast omavalitsusest, mis võimaldab teha üldistusi süsteemsete probleemide kohta.

Paljud auditeeritud ei olnud sisuliselt hinnanudki, millistele ametnikele korruptsioonivastasest seadusest tulenevad kohustused laienevad. Riigikontroll leidis, et kuues auditeeritud omavalitsuses oli rikutud keeldu osaleda tehingus äri- või muu iseendaga seotud ühinguga. Igas kolmandas auditeeritud omavalitsuses oli ametiisik rikkunud keeldu tegeleda ametikohaväliste kõrvaltegevustega.

Ametiisiku huvide konflikti vältimiseks mõeldud protseduurireegleid ei järgitud 2/3 omavalitsustes. Teiselt poolt saab siiski tuua ka mitmeid positiivseid näiteid, kus ametiisiku taandumist sellistest otsustest kajastas omavalitsusorgani protokoll.

Info avaldamisega avalikkusele suunatud kontrollivõimalusi ei taganud nõutud ulatuses 4/5 auditeeritutest. Auditist selgus, et kõik auditeeritud omavalitsused olid teinud tehinguid ühingutega, millega olid seotud volikogu või valitsuse liikmed.

Riigikontrolli analüüs näitas, et Eesti omavalitsuste volikogu ja valitsuse liikmete ning ametnike hulgas on märkimisväärsel arvul neid, kes on seotud mõne eraõigusliku ühingu tegevusega, olles ühingu juhatuse või nõukogu liige või aktsionär/osanik.

Kirjeldatud seos oli ligi 2800 omavalitsuses hõivatud isiku ja 4500 ühingu vahel. Kuigi analüüs on tehtud enne 2009. aasta kohalikke valimisi, on see hulk Riigikontrolli hinnangul samas suurusjärgus ka täna, sest omavalitsustega seotud tegelaskond on suurelt jaolt sama. Riigikontrolli analüüs hõlmas kõiki toonaseid volikogude ja vallavalitsuste/linnavalitsuste liikmeid ning ametnikke, keda on ligi 8500.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et omavalitsusjuhtide ja ametnike kõrvaltegevused ning sagedane osalemine eraõiguslike ühingute tegevuses on asjaolu, mida ei saa korruptsiooni ennetamisel omavalitsustes jätta arvestamata.

Ametiisiku seotus mõne eraõigusliku ühingu tegevusega pole iseenesest probleem, kuid võib selleks muutuda, kui ei teadvustata ametiisikule pandud kohustust hoiduda keelatud tehingutest. Risk selleks on seda suurem, mida sagedamini selline ühing on oma majandustegevuse kaudu omavalitsuse partneriks.

Riigikontrolli hinnangul nõuab see, et omavalitsustes töötavad inimesed peavad väga hästi teadma teenistusväliste tegevustega kaasnevaid ohte ja korruptsiooni ennetamise meetmeid.

Auditiaruande koostamise ajal Riigikogus menetletud korruptsioonivastase seaduse eelnõu ja avaliku teenistuse seaduse eelnõu apelleerib oluliselt avalikkuse kontrolli ja ametiisiku enesekontrolli tõhustamisele. Selle rakendamine eeldab suure hulga nii ametnike kui ka asutuste juhtide hüppeliselt teadlikumaks muutumist. Erinevalt praegusest, kus ametiasutuse juhil on kohustus luua korruptsiooni vältiv töökorraldus, ei pane kavandatav seadus asutuse juhtkonnale korruptsioonivastases tegevuses kohustusi.

Riigikontroll soovitas Riigikogu põhiseaduskomisjonil ja justiitsministril kaaluda menetletava korruptsioonivastase seaduse eelnõu täiendamist, pannes asutuse juhile kontrollimeetmete rakendamise kohustuse. Justiitsminister ja põhiseaduskomisjon nõustusid soovitusega.

Regionaalminister pole Riigikontrolli hinnangul pööranud piisavalt tähelepanu korruptsioonivastase kontrollikeskkonna arendamisele omavalitsustes, mille ilmekaks näiteks on see, et korruptsioonivastases strateegias 2008-2012 kokkulepitu elluviimine on viibinud.

Rahvusvaheliste uuringute andmetel ei saa pidada Eesti positsiooni korruptsiooni tajumise järgi ühiskonnas eri riikide võrdluses halvaks. Vastavas arvestuses edestatakse mitut pikaajalist Euroopa Liidu liikmesriiki ning ka meie alalisi võrdluspartnereid Lätit ja Leedut, mis annab mõista, et korruptsioon pole vähemalt rahvusvahelises vaates Eestis terav probleem.

Rahuloluks ei anna see teadmine siiski põhjust, kuna sageli avalikkuseni jõudev teave riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes ilmnenud korruptsioonijuhtudest või sellelaadsetest kahtlustest viitab järjekindlalt probleemi olemasolule ka Eestis, teatas Riigikontroll.

2009. aastal oli Transparency Internationali arvutatud korruptsiooni tajumise indeks Eestis 6,6, millega oldi riikide arvestuses 27. kohal. Uuringu andmetel jäid selles pingereas Eestist tahapoole mitmed vanad ELi liikmesriigid nagu Hispaania, Portugal, Itaalia ja Kreeka. Leedu asetus oli 52. ja Läti 56. Pingerea tipus olid Uus-Meremaa ja Taani, indeksite väärtustega vastavalt 9,4 ja 9,3.

Riigikontroll auditeeris, kas omavalitsused kasutavad korruptsiooni ennetamiseks seadustega ettenähtud vahendeid ning seda, kas omavalitsuse ametiisikud on järginud kohustust hoiduda korruptsiooniohtlikest tegudest ja suhetest.

Allikas: Äripäev