Oleme MaksuMaksjas korduvalt kirjutanud segadusest, mille tõi endaga kaasa kevadine seadusemuudatus, millega pandi viie haiguspäeva eest hüvitise maksmise kohustus tööandjatele.

Oktoobrikuu numbris[1] kirjutasime pikemalt sellest, kui variatsiooniderohke on keskmise päevatasu arvutamine. Juba märtsis sai aga mainitud, et uus kord põhjustab ebavõrdset kohtlemist lähtuvalt sellest, millise õigussuhte raames tööd tehakse. Seetõttu, et hüvitise maksmise kohustus pandi kirja töötervishoiu ja tööohutuse seadusse, jäid hüvitisest ilma võlaõiguslike lepingute alusel teenuseid osutavaid isikuid, samuti füüsilisest isikust ettevõtjad ning juriidiliste isikute juhatuste ja nõukogude liikmed.[2]

Ja kui ka tööandja oma heast tahtest (või vastavalt lepingus kokkulepitule) otsustab haiguspäevade eest hüvitist maksta, läheb see sotsiaalmaksuga maksustamisele nagu tavaline palk. Samal ajal kui just sama sotsiaalmaks peakski andma isikule ravikindlustuskaitse.

Põhiline probleem ongi sotsiaalmaksus, sest hüvitise maksmises võivad pooled tõesti ise kokku leppida ja kindlasti on juhatuse liikmel oluliselt suuremad šansid sellist kokkulepet saavutada kui töötajal. Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb lihtsalt sotsiaalmaksuseaduse vastavat sätet muuta ja anda sotsiaalmaksuvabastus kõikidele haiguslehe alusel makstavatele hüvitisele neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest. Huvitav, miks seda siiamaani pole tehtud? MaksuMaksja lugeja muidugi teab, et nii nagu minut võib olla väga erineva pikkusega sõltuvalt sellest, kummal pool tualettruumi ust parajasti asutakse, on ka maksuseaduste muutmisega sama lugu. Kui riigil on rahahäda, käivad asjad välgukiirusel. Kui on vaja kiirustamisest tekkinud praak ja sellest tekkiv ülekohus heastada, siis tuleb analüüsida, konsulteerida, pidada läbirääkimisi, võib-olla isegi moodustada komisjon, valmistada ette meetmete plaan, korraldada ajurünnakuid looduskaunites kohtades jne. Nii ka nüüd. Selle tõenduseks alljärgnev kirjavahetus.

EML selgitustaotlus Rahandusministeeriumile 15.10.2009

Soovime saada selgitust sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 3 kohta. Nimetatud punkti kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 alusel makstavat haigushüvitist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lg 1 näeb ette, et tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust.

Soovime teada, kas juhul kui juriidiline isik maksab kas lepingus sisalduva kokkuleppe või ühepoolse otsuse alusel samadel tingimustel ja korras haigushüvitist juhatuse või nõukogu liikmele või füüsilisele isikule, kes osutab teenuseid pikaajalise käsunduslepingu alusel, on haigushüvitis sotsiaalmaksuga maksustatav.

Samuti soovime teada, kas ja kuidas saab füüsilisest isikust ettevõtja rakendada sotsiaalmaksuvabastust oma ettevõtlustulule, mille arvelt ta katab neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest saamata jäänud ravikindlustushüvitise.

Rahandusministeeriumi vastus Jürgen LigiMinister
11.11.2009

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõike 1 kohaselt maksab tööandja hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 9 lõike 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest tasust. Töölepingu seaduse § 1 lõige 5 kohaselt töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule. Sellest tulenevalt ei saa ka juhtorgani liikme lepingu alusel juhatuse või nõukogu liikmele maksta haigushüvitisi sotsiaalmaksuvabalt. Käsunduslepingu alusel töötavale füüsilise isiku haigushüvitisele ei kehti sotsiaalmaksuvabastus.

Füüsilisest isikust ettevõtja ei saa kehtiva seadusandluse alusel sotsiaalmaksuvabastust iseendale makstud haigushüvitiselt. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga analüüsime täiendavalt füüsilisest isikust ettevõtjate ja juhatuse liikmete küsimust.

Seda, et “analüüsimine” käib täie hooga, kinnitab meile ka teine allikas. Nimelt üks teine organisatsioon, tööandjate keskliit, ei hakanud pikalt pärima, vaid põrutas juba mais kaebuse õiguskantslerile selle kohta, et tööandja haigushüvitist sätestav seadusemuudatus on põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler saatis 10. septembril 2009 Sotsiaalministeeriumile märgukirja[3], kus on mustvalgel kirjas, et nii ongi.

Väljavõte õiguskantsleri märgukirjast 10.09.2009

Menetluse tulemusena olen seisukohal, et:

TTOS § 122 on vastuolus PS §-ga 12 osas, milles ei kohtle 4.-8. haiguspäevani haigushüvitiste osas võrdselt kõiki neid ravikindlustatud isikuid, kellel on õigus saada haigushüvitist ravikindlustuse seaduse alusel.

TTOS § 122 on vastuolus PS § 13 lõikega 2 ning §-ga 14 osas, kus TTOS § 122 ei reguleeri, kas või milliseid toiminguid on tööandjatel õigus teostada juhul, kui neil on tekkinud põhjendatud kahtlused väljastatud haiguslehtede õigsuses ja kas või milliseid toiminguid on Eesti Haigekassal õigus teostada tööandjate haigushüvitiste puhul haiguslehtede väljastamise õigsuse kontrollimiseks.
Menetluse tulemusena soovitan Teil lahendada tekkinud olukord, täiendades TTOS § 122 regulatsiooni viisil, kus ülaltoodud puudused on kõrvaldatud.

Väljavõte sotsiaalministeeriumi vastusest õiguskantsleri märgukirjaleXXI sajandi esimene pool[4]

Oleme valmis põhjalikumalt analüüsima Teie märgukirjas osundatud SMS § 3 punktis 3 sätestatud sotsiaalmaksusoodustusega analoogilise soodustuse loomise vajadust isikutele, kes võivad maksta haigushüvitisi poolte kokkuleppel (need juriidilised isikud, kes maksavad haigushüvitist oma juhtimis- ja kontrollorganite liikmetele, samuti isikud, kes maksvad hüvitist oma võlaõiguslike lepingute partneritele), et tagada nende võrdne kohtlemine TTOS alusel haigushüvitist maksva tööandjaga.

FIE-de puhul me ei näe vajadust nende poolt iseendale makstava tasu ümbernimetamiseks haigushüvitiseks, küll aga soovime põhjalikumalt analüüsida, kas FIE ja tööandja võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks luua regulatsioon, mis võimaldaks ka FIE-l, notaril, vandetõlgil ja kohtutäituril maksta endale haigushüvitist sotsiaalmaksuvabalt.

Mida öelda lõpetuseks? Võib-olla nii nagu muinasjutus — ja kui nad veel koondatud ei ole, siis elavad nad õnnelikult edasi ja peavad läbirääkimisi.

Lasse Lehis EML juhatuse esimees

[1] Vt Gaily Kuusik. Haigusrahadest nii- ja naapidi. — MaksuMaksja, 2009, nr 10, lk 17-20.

[2] Vt Martin Huberg. Uus haigusrahade maksmise kord tekitab probleeme. — MaksuMaksja, 2009, nr 3, lk 28-30.

[3] Märgukiri on kättesaadav veebilehel www.oiguskantsler.ee rubriigis “Normikontrolli menetlused, märgukirjad täitevvõimule, 2009”.

[4] Kuna kiri on allkirjastatud digitaalallkirjaga, siis meieni jõudnud paberkoopial puudub allkirjastamise kuupäev. Toimetus ei suutnud kuupäeva tuvastada ka Sotsiaalministeeriumi dokumendiregistrist, sest register ei vasta seaduse nõuetele (mida ministeerium ka ise oma kodulehel tunnistab).

Allikas: Lasse Lehis, maksumaksjate liit