ESILEHTVeskimägi koolivõrgust: see on poliitikute tegematajätmine
Tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi sõnul oli kooliõpilaste vähenemine ette teada ning praegused probleemid koolivõrguga on poliitikute tegematajätmine. Ettevõtteid pigistab aga enim kvalifitseeritud töökäte puudumine, sest ülekaalukalt ostustatakse kõrghariduse kasuks.
"Koolireformist oleme aastaid rääkinud ja see on üks suuremaid kulukohti täna," rääkis Veskimägi konverentsil "Koolivõrk korras: kuidas edasi?".
Ta tõi näite ühe valla koolist, kus käib 20 õpilast, kellega tegeleb 57 inimest. "Niisuguseid näiteid võib tuua rohkem kui kümneid," lisas ta.
Ettevõtete probleem on tema sõnul see, et Eestis on töötuid 50 000, kuid ettevõtjatel on mure, et töökäsi ei jätku. "See on paradoksaalne olukord, kuhu oleme jõudnud 20 aastaga. See ei ole uudis, et õpilaste arv väheneb, tegelikult on see ikkagi poliitiliste otsuste tegematajätmine. Need numbrid olid ju kõik ette ennustatavad," rääkis ta.
"Reformidega on Eestis nii, et need tulevad pigem hiljem kui varem. Kui king pigistab, siis me pigistame kinni silma, reformima hakkame alles siis, kui king enam jalga ei lähe," võttis ta küsimuse kokku.
Ettevõtete jaoks on probleemiks see, et Eestis on vähe neid, kes suunduvad kutset õppima. "Tendents on hakanud küll paranema," lisas ta, väites siiski, et möödunud aastal tõusis huvi kutse omandamise vastu hoopis nende arvelt, kes olid varem kõrghariduse omandanud, kuid ei olnud rakendust leidnud ning nüüd pöördusid ametit õppima.
Veskimägi sõnul on aga oluliselt rohkem välisinvesteeringuid just nendes riikides, kus kutsehariduse osakaal on suurem. "Meie lävendipõhine kõrgharidus on lapsepõlve pikendamine," sõnas ta.
Toomas Kruusimägi Eesti koolijuhtide ühendusest lisas, et kui koolis ei anta õpilasele lihtsaid valikuid, kuidas saab üldse eeldada, et noor oskab 9. klassis teha otsust, mida ta tahab elus edasi teha. "Me peame oluliselt põhikoolis õpet muutma," sõnas ta, kutsudes ühtlasi ettevõtjaid ja ülikoole üles end õpilastele juba põhikoolis tutvustama.
Veskimägi lisas siiski kurvastava asjaolu, et Eesti ettevõttemaastikul on 86 protsenti mikroettevõtted, kellel ei ole potentsiaali teha koostööd. Ta tõi näite, et kui Tartu ülikool kutsus linna suurfirmasid koostööle, ei vastanud ülikoolile ükski ettevõte.
Allikas: ERR