Parlamendi sotsiaalkomisjon otsustas esmaspäeval napi häälteenamusega toetada ja saata riigikogu ette esimesele lugemisele eelnõu, mis tõstab pensioniea 2026. aastaks 65 aastani.

Sotsiaalkomisjoni Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv esimees Urmas Reinsalu ütles BNS-ile, et eelnõu jõuab riigikogu ette järgmise nädala kolmapäeval ning komisjon teeb ettepaneku selle esimene lugemine lõpetada. Komisjoni otsus polnud tema sõnul siiski üksmeelne: esimese lugemise lõpetamist toetas kuus Reformierakonna, IRL-i ja roheliste saadikut ning selle vastu oli viis Keskerakonna, Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajat.

Reinsalu sõnul võib seetõttu arvata, et nagu komisjoniski tuleb ka täiskogus pensioniea tõusu üle suuri vaidlusi. "Minu jaoks on argumendid siiski võrdlemisi alternatiivitud, kui tahame tagada pikemas plaanis pensionide reaalse tõusu, tuua pensionikassa defitsiidist välja kiiremini kui 2047. aastaks ning saavutada olukorra, et väljamaksed oleksid reaalses tasakaalus sissemaksetega," lausus ta.

Tema sõnul on oluline, et kui inimeste eluiga pikeneb ja üle 65-aastaste inimeste osakaal rahvastikust kasvab, oleks riik võimeline tagama eakatele pensioni ja seda kahe inimpõlve perspektiivis tõstma ning selleks on vaja pensionikassa rahalist seisu tasakaalustada.

Reinsalu kinnitusel on enamik Euroopa Liidu liikmesriike pensioniiga vähemalt 65 eluaastani juba tõstnud ning näiteks Taanis on see 67 aastat. "Üleeuroopalisi ja Eesti-siseseid trende vaadates ma pensioniea tõusule karidinaalseid alterantiive ei näe," lisas ta.

Praegu on meeste pensioniiga Eestis 63 aastat, naistel tõuseb see seniselt 60,5 aastalt 63-ni aastaks 2016. Pärast meeste ja naiste pensioniea võrdsustumist hakkaks pensioniiga eelnõu järgi tõusma 2017. aastast kolme kuu võrra aastas, jõudes 2026. aastaks 65-ni.

Seega satuvad üleminekuperioodi praegu 50-56-aastased inimesed, kes jõuavad pensioniikka aastatel 2017-2026. Nende pensioniiga jääb eelnõu jõustudes 63 ja 65 aasta vahele sõltuvalt sünniaastast. Üle 56-aastased inimesed lähevad pensionile kehtiva korra alusel ning kuni 50-aastased inimesed juba 65-aastaselt.

Valitsus põhjendas pensioniea tõstmist vajadusega kindlustada pensionide adekvaatne tase ja süsteemi jätkusuutlikkus ning leevendada tööturul aktiivse elanikkonna vähenemisega kaasnevat tööjõupuudust.

Eelnõu seletuskirja kohaselt väheneb tööealiste inimeste arv 50 aasta jooksul 31 protsenti ehk 284.000 inimese võrra, samal ajal suureneb kiiresti üle 65-aastaste inimeste osakaal rahvastikust. "Niisiis täna on Eestis iga vähemalt 65-aastase kohta neli tööealist inimest. Aastaks 2030 kahaneb see kolme inimeseni ja 50 aasta perspektiivis maksab ühe inimese pensionit ainult 1,8 tööealist inimest," märkisid eelnõu autorid.

Pensioniea tõstmine kahe aasta võrra võimaldaks eelnõu autorite sõnul maksta pärast 2026. aastat 5-10 protsenti suuremat keskmist vanaduspensioni ning tooks ühtlasi juurde 15.000-20.000 töötavat inimest.

"Eelarvele tähendaks pensioniea tõstmine tasakaalu paranemist maksimaalselt circa 0,6 protsenti SKP-st, mis tähendab hinnanguliselt 2-3 miljardit aastas," lisasid eelnõu autorid, kelle sõnul tähendab see kas samas ulatuses suuremaid pensione, väiksemat maksukoormust või kombinatsiooni mõlemast.

Allikas: BNS