Maksu- ja Tolliametile esitati eelmisel aastal ligi 8000 maksuvõla ajatamise taotlust, millest amet jättis rahuldamata ligi veerandi. Aasta lõpuks oli maksuvõla tasumine ajatatud 4531 isikul kogusummas 584 miljonit krooni. Maksuvõlglasi oli 2009. aasta lõpuks ligi 125 000, nendest 102 166 füüsilist ja 22 316 juriidilist isikut.

Ligi 60% maksumaksjatest, kes 2009. aastal ajatamisgraafiku sõlmis, suutis seda sama aasta sees edukalt täita. Ajatamisgraafikuid ei järgi korrektselt ligi 25%. Võrreldes 2008. aastaga on ajatamistaotluste hulk kasvanud ligi kolm korda. Aastaga on maksuvõlglaste arv vähenenud 9,5% võrra, mida eelkõige mõjutab füüsiliste isikute maksekäitumine maamaksu tähtaegade saabudes.

Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov ütles, et maksuvõlad olid eelmisel aastal üheks valdkonnaks, mis vajas pidevat jälgimist. "Maksuvõlgade kasv kaasneb majanduslangusega paratamatult, nagu ka maksuhalduri kohustus täita keeruline ülesanne – saada võlad kätte ja samal ajal tagada elujõuliste ettevõtete püsimajäämine," selgitas Jegorov.

Maksuvõlg on veebruari alguse seisuga ligi 6,3 miljardit krooni, millest ligi 1,2 miljardit  moodustab pankrotis ning ligi 300 miljonit likvideeritud ettevõtete võlg. “Võlgade kasv näitab ka seda, et maksukohustusi deklareeritakse ausalt, isegi kui kohustusi ei suudeta koheselt tasuda. Aasta maksukohustustest täideti samas ligi 97%, mida võib pidada heaks tulemuseks,” lisas Jegorov.

Maksumaksjate teavitamiseks lähenevatest maksutähtaegadest ja maksuvõlgadest saadeti aasta jooksul üle 200 000 e-kirja.

Maksuvõlg kasvas 2009. aastal võrreldes eelmise aastaga põhimaksu osas ligi 42% ehk 1,77 miljardi krooni võrra. Umbes sama palju suutis maksuhaldur oma tegevuse tulemusel sisse nõuda – pärast võlanõude esitamist on aasta jooksul laekunud 1,72 miljardit krooni. Kui aasta alguses oli võla kasv väga kiire, siis novembris ja detsembris see pidurdus.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet