ESILEHTTööandjate Maja
Tööandjate Maja asub Toompeal Toomkiriku taga, aadressil Kiriku 6.
Tallinna linnamüüril asuv 17. sajandist pärit hilisbarokk stiilis maja pakub mitmeid võimalusi seminaride ja vastuvõttude korraldamiseks.
Maja teisel korrusel asuvat esinduslikku Peetri saali koos selle ees asuva hall-vestibüüliga on hea kasutada nii töökoosolekuteks kui pidulikeks vastuvõttudeks.
Peetri saal mahutab teatristiilis 60 inimest ja ümarlaua paigutusega 30 inimest. Võimalik on kasutada pabertahvlit, grafoprojektorit ja meediaprojektorit koos ekraaniga. Kohvipauside võimalus eessaalis.
Vastuvõttudel buffee lauaga on Peetri saali ja eessaali mahutavus 100 inimest.
Ruumide kasutamine: Monika Grigor 5341 6950, 699 9301, 699 9309
Tööandjate Maja ajalugu ja arhitektuur
Maja asukad läbi aegade
Hoone Kiriku tn 6 kuulus alates 1811.aastast Roosna- Alliku mõisast pärit Stackelbergi perekonnale. Viimasena kuulus maja paruness Anna von Stackelbergile. Enne II maailmasõda andis Saksa Usaldusvalitsus maja haldamiseks valitsejale Valtried Siirakule. Anna von Stackelbergi perekond oli kolinud Saksamaale.
Selles majas oli Eesti Vabariigi perioodil ka 4 korterit. 1918. a elas ühes neist tuntud poliitik Jaan Tõnisson. 1924. aastast asus majas Leedu saatkond, 1929. aastast ka Tšehhoslovakkia nõunik (mõlemad kuni 1938). Sõja ajal paigutati majja Die Wirtschaftsdirektorium (majandusdirektoraat).
1945. a anti maja Toiduainete Tööstuse Ministeeriumile, 1957. a aga Kaubandusministeeriumile, mis 1993. a reorganiseeriti EV Majandusministeeriumiks.
Maja keldriruumid korrastati tollase kaubandusministri Kuno Todessoni eestvõtmisel. 1964. a asutati tänane Majandusajaloo Muuseum.
Arhitektuur
Toompea loodeserval paiknev kõrge kelpkatusega kahekorruseline hoone Kiriku 6 on unikaalse hilisbarokse interjööriga aadlielamu, mis on rajatud varem samal kohal asunud ühekorruselise 1684. aasta tulekahjust puutumata jäänud elamu baasil. Hoone esifassaadist eendus tornitaoline osa, ristvõlvidega keldrid on rajatud looduslikule paele ja võivad pärineda 16.–17. sajandist. Krundi lääneküljel asus juba 17. sajandil kitsas kõrvalhoone, arvatavasti tall-tõllakuur.
Maja ruumide planeering on barokselt sümmeetriline ja mõlemal korrusel identne. Esindusruumid asuvad maja põhjaosas. Keskel on mõlemal korrusel ümarsammastega kaheks avatud osaks jaotatud maja läbiv pidulik hall-vestibüül, mille tagaosas asus varem tõenäoliselt paraadtrepp. Nn Peetri saalis asub suur Peeter I portreemaal (L. Caravague 1723. a valminud maali koopia), mis restaureeriti 1976.–1977. a ja 1996.–1997. a.
Enamik tiibuksi ja 9 valget kahhelahju on pärit 19. sajandi II poolest. Esindusruumides on 6 kristallripatsitega pronksist kroonlühtrit, Gustav Beckeri kappkell, 2 uus-ampiirset peeglit ja 4 seinabraad, mis on pärit 20. sajandi algusest.
Tänane päev
21. oktoobril 1998 andis Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega maja Eesti Tööandjate Keskliidu kasutusse. Lisaks keskliidule kolisid majja ka mitmed majandusharuliidud ja nii sai maja endale nimeks Tööandjate Maja.