Fitch Ratings tõstis täna Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingu ja kroonikohustuste reitingu väljavaate negatiivselt tasemelt stabiilseks.

Reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti reitingu tasemel BBB+, teatas Eesti Pank.
Lisaks kinnitas reitinguagentuur Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingu tasemel BBB+, pikaajaliste kroonikohustuste reitingu tasemel A-, lühiajaliste välisvaluutakohustuste reitingu tasemel F2 ning riigiriski reitingu tasemel A+.

«Agentuuri tänane hinnang peegeldab laienevat arusaama, et Eesti majandus on kiiresti kohanenud ja on üsna hästi kriisi mõjudega toime tulnud,» ütles Eesti Panga asepresident Märten Ross.

«Majanduse paindlikkus ja tugevnenud eelarvepositsioon on reitinguagentuuri hinnangul parandanud ka meie tõenäosust liituda euroalaga,» lisas asepresident.

Rossi sõnul kinnitab analüüs, et Eesti usaldusväärsuse tagamiseks igati toetust väärt riigi eelarvestrateegias väljendatud kava lähiaastail viia eelarve tasakaalu ja tekitada ülejääk.

Agentuur tõi oma otsuses välja, et jätkuvalt toetavad Eesti reitingut tugevad põhiseaduslikud institutsioonid, majanduse paindlikkus ja suurepärane laenuteenindamise ajalugu.

Fitch usub, et Eesti võimalused ühineda euroalaga 2011. aasta jaanuaris on kasvanud. Inflatsioon on püsinud allpool Maastrichti kriteeriumi kontrollväärtust 2009. aasta novembrist saadik.
Peale selle näitavad viimased andmed, et valitsussektori 2009. aasta eelarvepuudujääk jäi tõenäoliselt kontrollväärtusest (kolm protsenti SKPst) allapoole.

See peaks tagama, et Eesti suhtes ei rakendata ELi ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ja see on üks Maastrichti eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmise tingimusi.
Kui võetakse vastu otsus, et Eesti võib eurole üle minna, tõstab Fitch ilmselt riigi pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingut.

Kuid see, kuidas Euroopa ametivõimud Maastrichti kriteeriume tõlgendavad, võib viia euro kasutuselevõtu soovi tagasilükkamiseni isegi siis, kui Eesti vastab Maastrichti kontrollväärtustele.
Maastrichti kriteeriumid näevad ette «jätkusuutlikku riigirahandust» ning «jätkusuutlikku hinnataset». Eesti puhul pole kindel, kas deflatsioon on kooskõlas jätkusuutliku hinnatasemega. Deflatsiooni põhjustas raske majanduslangus, mida sai alles hiljuti väljendada kahekohalise arvuga.

Peale selle võivad Euroopa ametivõimude hinnangut Eesti keskpika aja eelarvekava usaldusväärsusele kõigutada «ühekordsed» meetmed, mis valitsus võttis 2009. aasta eelarvepuudujäägi vähendamiseks.
Kuna Eestil puudub arvestatav pikaajaline riigivõlakiri, pole ka kindel, kuidas ELi ametivõimud hindavad Eesti vastavust intressimäära kriteeriumile.

Sellegipoolest toetab väljavaate tõstmist Fitchi hinnang, et 2009. aasta aprillist, mil agentuur langetas Eesti reitingu tasemele BBB+/negatiivne, on vähenenud nii risk, et Eesti majanduskriis süveneb kui ka «nakkusoht» Läti ('BB+'/negatiivne) vahetuskursi võimalikust devalveerimisest.
Majanduslanguse kiirus on peatunud, jooksevkonto on jõudnud ülejääki ning reaalpalgad on vähenenud, mis tõestab, et «riigisisese devalveerimise» poliitika on olnud tulemuslik.

Fitch usub, et Läti lati devalveerimisega seotud ohud on samuti vähenenud, kuna reitinguagentuuri arvates on risk, et Lätis toimub lähiajal devalveerimine, 2009. aasta juunist mõnevõrra langenud, sest taas on tööle hakanud rahvusvahelised finantsabiprogrammid.
Eesti reitinguid toetavad riigi ELi liikmelisusest tulenevad poliitilised ja institutsionaalsed eelised, riigi majanduse paindlikkus, kõrge tulu elaniku kohta, lisaks ka head riigijuhtimise näitajad (võrrelduna BBB-reitinguga riikide mediaaniga) ja laitmatu kaasaegne võlateenindamine.

Allikas: Postimees